Finantsjuhtimine | Äripäeva teabevara

Finantsjuhtimine

Teabevarad

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Riigikogu algatas eelnõu väikeinvestoreid kaitsvate sätete kasutuselevõtuks
  • Alates 1.09.2018 on äriühingud kohustatud esitama äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed
  • Riigikohus täpsustas raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja alusetu rikastumise sätete kasutust

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, septembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 9.3. Finantsinvesteeringud ja abikaasade/partnerite varasuhted ning peatükki 9.4. Investeerimiseesmärgid, -võimalused ja portfelliteooria.

Finantsinvesteeringute maailma iseloomustab ühest küljest range reguleerimine, et vähendada suurtegijate pankrotistumise ja väikeinvestorite pettasaamise riski. Teisalt aga iseloomustab finantsmaailma pidev innovatsioon, mille üks eesmärke on koormavatest regulatsioonidest mööda pääsemine. Ettevõtjal, kellele kuulub otse või ettevõtete kaudu märkimisväärsel hulgal väärtuslikku vara, tasub ennast aegsasti kurssi viia perekonnaseaduse ja muude seaduste sätetega, mis käsitlevad abikaasade või kooselupartnerite varasuhteid.

Tänapäeval, kus enamasti saab kapitali üle riigipiiride liigutada ilma suuremate piiranguteta, on erinevate investeerimisvõimaluste hulk tohutu. Võimalused algavad hoiustest kohalikes pankades, sisaldavad aktsiaid, võlakirjasid, investeerimisfonde, tuletisväärtpabereid, ja lõpevad uudsete võimalustega, nagu krüptovaluutad. Portfelliteooria ütleb, et lähtudes kolmest mõõdikust – finantsinstrumendi oodatav tootlus, finantsinstrumendi risk ning oodatava tootluse omavaheline korrelatsioon – saab kokku panna kõige optimaalsema investeeringute portfelli.

 

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 9. Finantsinvesteeringud ning alapeatükke 9.1. Juriidilise vormi valimine ja 9.2. LEI-kood.

 

Iga edukas ettevõte jõuab ükskord olukorrani, kus igapäevasest majandustegevusest hakkab raha üle jääma. Kui selline ettevõte ei saa või ei taha laieneda uutele turgudele või uutele tegevusaladele, on tal kaks valikuvõimalust:

1) anda „liigne“ raha omanikule või omanikele, makstes dividende või vähendades omakapitali;
2) jätta „liigne“ raha ettevõttesse, aga investeerida see põhitegevuse asemel finantsturgudele.

See, kumb variant valida, sõltub omanike koosseisust ja tulevikuplaanidest ning sellest, kas ülejääk on ajutise iseloomuga või kestev. Esimene nõue, mis tabab finantsinvesteeringuid juriidilise isiku kaudu teha soovivat inimest, on LEI-koodi hankimine. LEI-kood võeti kasutusele eesmärgiga luua ülemaailmne juriidiliste isikute identifitseerimise süsteem. 

Teabevara uuendus

Peatüki 5.8. Beyond Budgeting lõppu on lisatud Bjarte Bogsnesi kohanduva eelarvestamise teemaline ettekanne Pärnu Finantskonverentsilt.

Bjarte Bogsnes on rakendanud Beyond Budgeting’i ehk kohanduvat eelarvestamist kahes suures ettevõttes ning nõustanud paljusid. Ta soovitab alustada selle elluviimist eesmärkide seadmise ja ressursside jagamise aluste ümberkorraldamisest. 

 

 

   

 

Õigusuudis

Juunikuu õigusuudiste teemad

  • Osaühingut eesmärgipäraselt mõjutanud isik peab osaühingule sellega tekitatud kahju hüvitama
  • Osaühingul on õigus nõuda juhatuse liikmelt ülemäärase tasu tagastamist
  • Osanike koosoleku teate kohaletoimetamise riski kannab osanik

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, juuni õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Finantsjuhtimise teabevara uutes peatükkides 12.2.1 ja 12.2.2 käsitleb Villu Zirnask majandustarkvara valimist ja vahetamist.

Tulenevalt ettevõtte arengust või tarkvara pakkuva ettevõtte tegevusest võib saabuda aeg, kus kasutusele tuleb võtta tarkvara värskem versioon või see hoopis uue tarkvara vastu välja vahetada. See aeg on kätte jõudnud siis, kui ettevõtte vajadused, funktsionaalsus ja tegevusmaht kasvavad kiiremini kui kasutatava majandustarkvara versiooniuuendused katta jõuavad.

Uus tarkvara tuleb valida selline, mis ületab kliendi esialgseid vajadusi mitu korda ja võimaldab ettevõtte kasvades majandustarkvara edasi kasutada.

 

 

Õigusuudis

Maikuu õigusuudiste teemad:

  • Euroopa Liit muudab ettevõtete loomist ja ümberkorraldamist mugavamaks
  • Huvide konflikt riigihankes ei tähenda pakkuja automaatset väljaarvamist
  • Kui kiiresti peab pankrotimenetluses esitama nõude tunnustamise hagi?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, mai õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

 

Uuendatud peatükis 12.2 käsitleb majandusajakirjanik Villu Zirnask majandustarkvara teemat.

Majandustarkvara on rakendus, programm või süsteem, mida kasutatakse organisatsiooni majandustegevuse korraldamiseks.

Enamiku väikeettevõtjate jaoks tähendab majandustarkvara ennekõike raamatupidamisprogrammi. Tegelikult on mõiste palju laiem ja hägusem, kuid enamasti on selle keskmes tõesti raamatupidamisprogramm, millele on lisatud mitmesuguseid mooduleid, et rajada infosüsteem, mis toetaks ettevõtte või asutuse äriprotsesse ja hõlmaks ettevõttes liikuvat infot võimalikult täielikult.

 

Õigusuudis

Aprillikuu õigusuudiste teemad:

  • 1. juunil jõustub uus autoveoseadus
  • Kooskõlastamisele saadeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus
  • Riigikohus selgitas üüri tõstmise regulatsiooni

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, aprilli õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

 

Uues peatükis 4.8 on majandusajakirjanik Villu Zirnask käsitlenud soorituse ja tulemuslikkuse võtmenäitajate teemat.

Paljud ettevõtted ja asutused arvutavad enda kohta väga mitmesuguseid näitajaid. Kiputakse mõõtma kõike, mida on lihtne loendada, kuid hiljem ei osata kogutud infoga midagi peale hakata.

Juhtimisnõustaja David Parmenter liigitab näitajad tulemuslikkuse võtmenäitajateks ja soorituse võtmenäitajateks. Parmenteri arvates võiks mõlemaid võtmenäitajaid olla organisatsioonil kuni kümme.

Lehed