Finantsjuhtimine | Äripäeva teabevara

Finantsjuhtimine

Teabevarad

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Keelati ebaausad kaubandustavad põllumajandustoote ja toidu tarneahelas

  • Kauba ja teenuse hinna märkimine tulevikus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Värskes peatükis 7.9.2 kirjutab Villu Zirnask, et rohepöörde ajal sõltuvad rahastuse kättesaadavus ja tingimused kasvaval määral sellest, kui „roheline” on rahastatav tegevus. Euroopa Liidu taksonoomiaraamistik sätestab neli tingimust, millele majandustegevus peab vastama, et seda saaks pidada keskkonnasäästlikuks.

Peatüki 7.9.2. „Rohelised sõelumiskriteeriumid” alla on salvestatud Äripäeva hommikuprogrammi intervjuu, kus Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein rääkis, et ettevõtte emafirma on võtnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ning selle saavutamiseks makstakse töötajatele vahe-eesmärkide täitmisel preemiat. Kuidas see toimib ning kuidas tsemenditööstus keskkonnasõbralikumaks kujuneb, selgub juba intervjuust. Küsitles ajakirjanik Rivo Sarapik.

Sama peatüki alla on salvestatud ka Äripäeva raadio saade „Teabevara tund”, kus Villu Zirnask rääkis, kuidas rohepööre finantsjuhtimist ja investeerimist muudab. Küsimusi esitas teabevara toimetaja Kai Koks.

Sustainability Icons, Icons, Set, Sustainable

Teabevara uuendus

Pärnu finantskonverentsil 2021 rääkis Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt mudelivabast majandusmudelist. 

Vaba turumajandus ja rahvusvahelised tarneahelad on kaasa toonud globaalse tootmishoone ning kauplemiskeskkonna. Mis juhtub globaliseerumisega siis, kui fossiilkütustel põhinev majandus hakkab tõsisemalt hinnastama transpordikulusid? Millisel moel modelleerida majanduskasvu, kui arengus toimuvad järsud hüpped ja kukkumised, mida ükski mudel ei suuda kirjeldada? Vastused leiate uuest videopeatükist 2.14

 

 

 

 

 

Valdkonna uudis

Rahandusministeeriumi värske majandusprognoosi järgi kasvab majandus tänavu 9,5 protsenti, mis näitab, et Eesti majandus on viirusest põhjustatud kriisile hästi vastu pidanud. Uuel aastal on oodata 4 protsendi suurust reaalkasvu.

„Eesti majandus on tänu Eesti ettevõtjatele sisuliselt Euroopa Liidu kõige kiirem taastuja. Kasv toetab riigirahanduse kiiremat korda saamist, toob sotsiaalmaksu laekumise kasvu kaudu lisaraha tervisekriisis kõvasti pihta saanud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda. Näiteks kasvab keskmine pension järgmisel aastal 38 euro võrra ja jõuab 590 euroni kuus,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. „Eesti majanduse kiiret taastumist on toetanud väliskeskkonna kardetust parem olukord ning Eestis kehtinud suhteliselt leebed piirangud, mis võimaldasid ettevõtjatel tööga jätkata ka kriisi ajal. Tänavune lisaeelarve on majandusele andnud olulist tuge, mistõttu pole järgnevatel aastatel lisastiimul enam vajalik.“

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Foto: Liis Treimann

Võrreldes eelmise, aprillis avaldatud majandusprognoosiga on majanduskeskkond oluliselt paranenud ning see on juba andnud positiivse tõuke ka maksulaekumistele. Samal ajal pidurdab kulude kasvu kriisimeetmete mahu taandumine alates järgmisest aastast.

Hinnad tõusevad rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2021. aastal 3,8 protsenti ja 2022. aastal 3,7 protsenti. Hinnatõus on viimasel ajal järsult kiirenenud nii Eestis kui mitmel pool maailmas, sest majandus on kiirelt taastunud ning toormehinnad tõusnud. Prognoosi järgi peaks hinnatõusu tipp Eestis siiski jääma 2021. aasta lõppu ning järgmisest suvest alates peaks kiire tõus taanduma, muuhulgas selle tõttu, et energiahindade kasv vaibub kevadel-suvel.

Olukord tööturul on vastuoluline – ettevõtted on juba silmitsi tööjõupuudusega, kuid töötus püsib endiselt kõrgel. Vaatamata positiivsetele majanduskasvu koondnäitajatele on kriisi algul järsult kasvanud töötute arv vähenenud vaid veerandi võrra. Töötukassas registreeritud töötus kasvas kriisi esimestel kuudel kiiresti 20 000 inimese võrra ning see arv on 2021. aasta septembris endiselt 16 000. Sellel aastal on prognoositav tööpuudus 6,7 protsenti, järgmisel aastal peaks näitaja taanduma 5,8 protsendile.

Eelarvepuudujäägi vähenemine

 

Struktuurne eelarvepuudujääk väheneb rahandusministeeriumi majandusprognoosi järgi tuleval aastal 2,3 protsendini SKP-st, mis on aprillis kinnitatud riigi eelarvestrateegiaga võrreldes 1,2% väiksem.

„Kiire taastumine annab järgmise aasta eelarvet tehes võimaluse kõige kriitilisemates kohtades riigieelarvest leevendust pakkuda. Tahan järgmise aasta eelarvet kokku pannes leida lahenduse päästjate, politsei ja õpetajate põhjendatud palgamure leevendamiseks, mis riigi keskmise palga kiire kasvu taustal muutub eriti teravaks. Oleme ka kokku leppinud, et majanduskasv võimaldab tegemata jätta kõige valusamad kokkuhoiukohad sisejulgeoleku ja sotsiaalvaldkonnas. Riigi reformimisega, kulude üle vaatamise ja kokkuhoidliku majandamisega tuleb aga endiselt edasi liikuda,“ selgitas Keit Pentus-Rosimannus.

„Lähiaastate eelarvepuudujääki vähendab majanduskasv kevadel prognoositust kiiremini, aga puudujäägist välja tulek sõltub muidugi majanduskasvu kõrval eelkõige poliitikute suutlikkusest oma täiendavat kulutamiskirge ohjeldada. Meie eelarve on endiselt ligi miljardiga miinuses ja kulud on tuludest suuremad, sellest tuleb välja tulla,“ lisas rahandusminister.

Võlakoormus väheneb sel aastal 17,7 protsendini SKPst ning küündib 2025. aastaks 17,9% tasemele SKPst. Valitsussektori netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe tänavu suureneb ning halveneb 2023. aastani, eelkõige koroonakriisist tulenevate mõjude ja järkjärgulise taastumise tõttu. Riigi rahavoog pöördub alates 2025. aastast positiivseks.

Valitsussektori tulud kasvavad 2021. aastal 13 protsenti võrreldes eelneva aastaga ning moodustavad 41 protsenti SKPst. Järgnevatel aastatel jääb tulude osakaal SKPst 40 protsendi juurde. Maksuliste tulude prognoos on võrreldes kevadprognoosiga suurenenud 6,4 protsenti 8,79 miljardi euroni.

Praegused ja tulevased maksulaekumised

Maksulaekumiste seisukohast on oluline, mida teevad inimesed oma pensioni teise samba varadega ja liikumispiirangute tõttu kogunenud säästuga hoiuarvetel. Rahandusministeerium eeldab prognoosis, et tarbimisse suunatakse pensionisäästust 2021. ja 2022. aastal rohkem raha, kui inimesed on küsitlustes vastanud. Kriisi ajal nii-öelda sundsäästetud raha olulisel määral tarbimisse tulekut lähiajal prognoos ette ei näe.

Füüsilise isiku tulumaksu laekub riigieelarvesse pensionisüsteemi teise samba muudatusest prognoosi järgi kokku 308 miljonit eurot 2021. aastal. Võrreldes kevadprognoosiga oli pensionieast nooremate pensionisambast lahkujate arv (ligikaudu 149 000 inimest) eeldatust väiksem, samas väljavõetav summa (1,3 miljardit eurot) oodatust suurem.

Sotsiaalmaks saavutab kriisieelselt prognoositud taseme 2022. aastaks. Sotsiaalmaksu tasumisest sõltuvad ka pensioniindeks ja pensionikulud ning seeläbi suurenes võrreldes kevadprognoosiga suurenes oluliselt keskmise vanaduspensioni prognoos: 2022. aastal peaks keskmine pension olema vähemalt 590 eurot.

Aktsiiside laekumise kasv kiireneb ning suureneb võrreldes kevadprognoosiga 42 miljoni euro võrra 967 miljoni euroni. Peaasjalikult on selle taga kütuseaktsiisi oodatust parem laekumine, kasv on võrreldes aasta varasemaga 15,7 protsenti. Mootorikütuste tarbimine on esimesel poolaastal olnud oodatust suurem, samuti pole toornafta hinnakasv seni kütuse tarbimist vähendanud.

Allikas: finantsuudised.ee

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Kaugmüük muutus lihtsamaks

  • Ettevõtjatele terendavad kaupade müügil täiendavad kohustused

  • Kahju kannatanu nõudeõigus esindusõiguseta tehtud tehingu puhul

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuest alapeatükist 6.2.1.1 saate täpsemalt lugeda sularahatutest makselahendustest. Sularahamaksete peamine alternatiiv füüsilistes müügikohtades on endiselt kaardimaksed. Kaardimakse tähendab üha sagedamini kontaktivaba viipemakset. Eesti Panga andmetel tehakse Eestis juba ligi pooled alla 50-eurostest kaardimaksetest viibates, PIN-koodi sisestamata. Viipemakset saab üldjuhul teha ka üle 50-eurose ostusumma korral, kuid tehing tuleb siis kinnitada PIN-koodiga. Pangaliidu andmetel võimaldasid 2021. aasta mai seisuga üle 50-euroseid viipemakseid umbes 95% makseterminalidest ja 60–70% kassasüsteemidest.

Eesti maksekeskkonna digiteerimise töörühma 2021. aasta raporti kohaselt on Eestis tõusutrendis ka digitaalse rahakoti lahenduste kasutamine ehk mobiilsed viipemaksed. Need põhinevad samuti kaardimaksete taristul, kuid võimaldavad kaardi asemel viibata nutitelefoni või -kellaga ning kasutada PIN-koodi asemel sõrmejälje- või näotuvastust.

Visa, Business, Buying, Card, Cellphone, Banking

Teabevara uuendus

Värskesse videopeatükki 2.12 on salvestatud Rohetiigri nõukogu liikme, EAS-i ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse direktori Mihkel Tammo ettekanne Pärnu Finantskonverentsil 2021, kus ta rääkis keskkonnasäästlikust ettevõtlusest.

Taastava ja tasakaalus majanduse idee on korraldada majandus ümber nii, et vähendada taastumatute ressursside kasutust, suunata enam ressursse taaskasutusse ja püüda võimalikult palju taastada looduslikke ressursse. Rohetiigri üks olulisemaid eesmärke on tõestada, et keskkonnasäästlik tegutsemine on võimalik ja isegi kasumlik.

EAS-i ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse direktor Mihkel Tammo
Foto: Andras Kralla

Valdkonna uudis

„Hoiatusteadete puhul on tarbijate panus väga oluline, kuna keelatud finantsteenuste kohta laekub suur osa infost Finantsinspektsioonile just neilt. Julgustan inimesi andma meile märku oma kahtlustest,“ ütles Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer
Foto: Liis Treimann

Finantsinspektsiooni kodulehelt leiab taas hoiatusteateid finantsturul tegutsevate ettevõtete kohta, kelle puhul on alust kahtlustada ebaseaduslikku tegevust.

Finantsinspektsioonil pole enam õiguslikke takistusi hoiatada avalikkust tegevusloata finantsteenuste pakkumise või muu finantsjärelevalvet puudutavate rikkumiste või selliste kahtluste eest. „Finantsinspektsioonil puudub küll otsene kohustus hoiatusteateid teha, kuid me peame inimeste hoiatamist võimalike kelmide ja punutud petuskeemide eest finantssektoris oluliseks ja seetõttu jätkame oma võimaluste piires ka vastavate menetluste läbiviimist ja hoiatusteadete avaldamist,” selgitas Siim Tammer.

Finantsinspektsioon avalikustab kodulehel ka teiste Euroopa Liidu finantsjärelevalveasutuste hoiatusi. Enne hoiatusteate avaldamist võib Finantsinspektsioon teha päringu ettevõttele, keda õigusrikkumises kahtlustatakse.

Finantsinspektsioon peatas hoiatusteadete avaldamise oma veebilehel veebruaris, kuna Riigikohtu hinnangul polnud inspektsioonil seaduslikku alust seda teha. Nüüdseks on õigusloomet täiendatud ja hoiatamine taas lubatud. Kuna hoiatusteateid on veebruarist alates kogunenud palju, siis avaldatakse neid järk-järgult. Esimesena pannakse Finantsinspektsiooni kodulehele üles Eesti ettevõtteid puudutavad hoiatused.

Artikli allikas: finantsuudised.ee 

Teabevara uuendus

Sularahateema on aktuaalne pidevalt arenevate ja laienevate makseviiside valiku poolest. Mõne aasta eest Euroopa Komisjonis arutusel olnud jõuline poliitika sularahakasutuse vähendamise vastu võeti küll päevakorrast maha, kuid ka uued maksevõimalused – mõne aasta perspektiivis võib-olla ka tänavu algatatud Euroopa Keskpanga digieuro projekt – mõjutavad seda, milline roll jääb sularahale.

Täiendatud peatükis 6.2.1 käsitleme peamiselt sularahamaksete arenguid, järgmistes peatükkides aga pöörame tähelepanu ka kaardi- ja digimaksete uuematele suundadele.

Money, Cash, Bills, Currency, Bank Notes, Euro, WealthFoto: Pixabay

Teabevara uuendus

Pärnu Finantskonverentsil 2021 „Tuleviku teenäitaja” rääkis Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja arenduse alal Krista Aas tegevuspõhisest eelarvestamisest PPA-s. Vaadake salvestatud ettekannet audiopeatükist 2.11.

2020. aastal läks riik üle tegevuspõhisele eelarvestamisele. Tegevuspõhise eelarve kontseptsioon tähendab tulemusjuhtimise juurutamist, milles on seotud strateegiline juhtimine ja finantsarvestus ning kus ressursside planeerimisel lähtutakse tulemustest. See tähendab ka kliendikesksemat lähenemist ja ressursside efektiivsemat juhtimist.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja arenduse alal Krista Aas.
Foto: Raul Mee

Lehed