Finantsjuhtimine | Äripäeva teabevara

Finantsjuhtimine

Teabevarad

Teabevara uuendus

Sularahateema on aktuaalne pidevalt arenevate ja laienevate makseviiside valiku poolest. Mõne aasta eest Euroopa Komisjonis arutusel olnud jõuline poliitika sularahakasutuse vähendamise vastu võeti küll päevakorrast maha, kuid ka uued maksevõimalused – mõne aasta perspektiivis võib-olla ka tänavu algatatud Euroopa Keskpanga digieuro projekt – mõjutavad seda, milline roll jääb sularahale.

Täiendatud peatükis 6.2.1 käsitleme peamiselt sularahamaksete arenguid, järgmistes peatükkides aga pöörame tähelepanu ka kaardi- ja digimaksete uuematele suundadele.

Money, Cash, Bills, Currency, Bank Notes, Euro, WealthFoto: Pixabay

Teabevara uuendus

Pärnu Finantskonverentsil 2021 „Tuleviku teenäitaja” rääkis Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja arenduse alal Krista Aas tegevuspõhisest eelarvestamisest PPA-s. Vaadake salvestatud ettekannet audiopeatükist 2.11.

2020. aastal läks riik üle tegevuspõhisele eelarvestamisele. Tegevuspõhise eelarve kontseptsioon tähendab tulemusjuhtimise juurutamist, milles on seotud strateegiline juhtimine ja finantsarvestus ning kus ressursside planeerimisel lähtutakse tulemustest. See tähendab ka kliendikesksemat lähenemist ja ressursside efektiivsemat juhtimist.

Image previewPolitsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja arenduse alal Krista Aas.
Foto: Raul Mee

Teabevara uuendus

Peatüki 11.1.2. Finantsjuhi roll ja väärtusjuhtimine alla on salvestatud raadiosaate „Äripäeva fookuses“ intervjuud mõjukaimate finantsjuhtidega. Saatejuht on Rivo Sarapik.

Konkursi „Eesti mõjukaim finantsjuht 2021“ võitja, Bolti finantsjuht Johan Bergqvist (vasakul) ning konkursi finalistid, Thermory finantsjuht Martin Kalle ja Synlab Eesti finantsjuht Meelis Männik

Konkursi „Eesti mõjukaim finantsjuht 2021“ võitja, Bolti finantsjuht Johan Bergqvist rääkis, milline on finantsjuhi roll ja mõju ettevõtte arengus ning kuidas sel alal Eestis tippu tõusta ja ettevõte kriisist tugevamana välja tüürida.
Bolt kaotas eelmisel aastal kuu ajaga 80% käibest ega saanud riigilt abi. Sellest hoolimata on ettevõte nüüd tugevam kui aasta tagasi. Kuidas see õnnestus, seda selgitabki Bergqvist ingliskeelses intervjuus. 

Thermory finantsjuht Martin Kalle käsitles raadiosaates finantsjuhi rolli ja mõju ettevõtte arengule. Thermory on viimaste aastate jooksul kiirelt kasvanud ja ettevõtteid endaga liitnud ning ambitsioonikas areng jätkub. 

Synlab Eesti finantsjuht Meelis Männik selgitas, kuidas keeruline aeg ettevõtte arengut kiirendas ja mismoodi mõjutas ettevõtet Synlabi hiljutine börsile minek. 

 

 

 

Teabevara uuendus

Audiopeatükki 2.1.2 on salvestatud intervjuu, kus Swedbanki juht Olavi Lepp tõdeb, et esimese kvartali jõuline majanduskasv üllatas meid kõiki. Oleme esirinnas kogu Euroopas. Tema sõnul rabas kasv kõiki ootamatult ja ületas igasuguseid ootuseid. Tööstusettevõtetel läheb väga hästi ja piirangute leevenemise järel on hüppeliselt tõusnud tarbimine. Kasvu aasta peale laiendades hindas Lepp, et miljard eurot ootab kulutamist. 

Swedbanki juht Olavi Lepp: „Haigestumiste arv on mitu korda üles läinud, aga finantstervis püsib endiselt.“

Valdkonna uudis

Eesti Panga president Madis Müller rääkis Pärnu Finantskonverentsil 2021 Eesti panganduse ja majanduse praegusest olukorrast. Ta andis ülevaate, mis meid lähitulevikus majanduses ees ootab.

Ettekande video on salvestatud teabevara peatükki 2.1. Eesti majanduse praegune olukord ja väljavaated. 

Eesti Panga president Madis Müller
Foto: Raul Mee

Eesti majandus kannatas eelmisel aastal vähem kui paljude teiste, eriti lõunapoolsemate Euroopa riikide majandus. See tulenes asjaolust, et viirus oli Lõuna-Euroopas agressiivsem kui Põhja-Euroopas. Ka Eesti koostööpartneriteks on riigid, kus olukord oli parem.

Majanduse käekäiku mõjutasid suuresti ka piirangud ja lockdown. Eestis olid piirangud suhteliselt leebed. Samuti pakkus Eesti valitsus raskustesse sattunud ettevõtetele COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks fiskaalmeetmeid. Toetustena pakuti laene, käendusi, töötajate palkade toetust, mis oli kriisiolukorras mõistlik. Eesti valitsuse toetus oli ajalooliselt ulatuslik, kuid võrreldes teiste Euroopa riikidega siiski suhteliselt väike. Samal ajal Eesti majandus kannataski vähem, seega tuli ka valitsusel ettevõtetele vähem abi pakkuda.

Euroopa Keskpanga eesmärk oli kriisi ajal hoida laenutingimused ettevõtete jaoks võimalikult soodsad ja intressimäärad kontrolli all. Eelmisel kevadel oli finantsturgudel suur ärevus, sest intressimäärad tõusid kiiresti, ka võlakirjaturul. Lühiajaliselt on teatud toodete hinnad tõusnud, mis on otseselt seotud tõrgetega tarneahelates. Samal ajal on tasapisi suurenenud ka euroala inflatsiooniootus, mis praegu on alla 2%. Madis Müller kinnitab, et lähitulevikus pole karta, et valuuta väärtust kaotab ja inflatsioon suureneb.

Eesti inimesi üllatas uudis 2021. aasta I kvartali majanduskasvu kohta. Eelmise aasta majanduslangus oli Eestis väiksem kui teistes Euroopa riikides ning taastumine on teistega võrreldes olnud järsk ja kiire. Eesti ja Luksemburg on ainsad, kelle SKT on saavutanud kriisieelse taseme. Seega ei saa öelda, et Eesti majandus on kriisis. Teatud sektorid on raskustes, samal ajal aga üldine majandus toimib hästi.

IT ja side valdkonda mõjutas kriis vähe. Võib isegi öelda, et mõju oli positiivne, sest vajadus IT-lahenduste järele suurenes ja inimesi tuli juurde värvata. Majutuses ja toitlustuses samal ajal esines vajadus ametikohti ulatuslikult koomale tõmmata. Energeetika- ja mäetööstussektor on tugevalt seotud kliimapoliitikaga. See sektor on juba aastaid olnud olukorras, kus konkurentsi on vähe ja raske on kõiki ametikohti säilitada.

Jaemüük on Eestis tugevas seisus. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti jaekaubandusel läinud paremini. Selle aasta I kvartalis olid piirangud kauplemisele – kauplused olid suletud ja inimesed ei saanud poodelda. Ettevõtted kohanesid ja viisid oma kauplemise internetti, luues endale kiiresti e-poode. Alates eelmisest suvest on jaemüük tõusuteel.

Eesti tööjõuturg on paindlik – kriisis on võimalik kiiremini tööjõu arvu kokku tõmmata, samal ajal on palgad kriisile hästi vastu pidanud ja isegi kasvanud. Kasv tulenes asjaolust, et valitsuse palgatoetused peegeldusid keskmises palgas. Kõige haavatavam osa Eesti tööjõuturust on madalamat keskmist palka maksvad sektorid, aga ebavõrdsus on praegu väiksem, kuna viimastel aastatel on madalamad palgad kasvanud kiiremini kui kõrgemad.

Tööjõu seisukohalt on põhjust optimismiks: ettevõtete soov inimesi juurde värvata on hüppeliselt suurenenud. Ettevõtted vajavad uut tööjõudu ja tööpuudus on taas vähenema hakanud. Taastumine on olnud kiire. Töötlev tööstus ja teenuste pakkumine vajavad selgelt lisatööjõudu ja ettevõtted plaanivad töötajaid juurde värvata.

Eesti Panga hinnangul varitseb kolm olulist finantsstabiilsust ohustavat riski

1. Reaalsektori laenumaksevõime – ettevõtted ja majapidamised on seni finantskohustuste täitmisega hästi toime tulnud. Olukord on väga keeruline üksikutel tegevusaladel, nagu turism, reisijatevedu ja toitlustus.

2. Elukondliku kinnisvaraturu tasakaalustamatus – eluasemeturu aktiivsus ja hinnad on koroonaaja määramatusele vaatamata kasvanud. Suuri tasakaalustamatusi ei ole seni tekkinud.

3. Pangandussektori vastupanuvõime – pangad on hästi kapitaliseeritud ja hea kasumlikkusega. Enamik maksepuhkustest on lõppenud ja laenude tagasimaksmine jätkub.

Kriisi vältel on pankade kliendid oma laenude teenindamisega hästi hakkama saanud. Laenupuhkused on enamasti lõpetatud ja ettevõtted on oma laenude tasumist plaanikohaselt jätkanud. Samas risk, et olukord halveneb, ei ole veel möödas.

Suurenenud on nõudlus uute projektide teenindamisele – eluasemelaenude osas tehakse ajaloolisi rekordeid ja laenuportfellid kasvavad. Abiks on seegi, et pankade hulgas on konkurents suurenenud, mis peegeldub ka intressimäärades – laenude intressimäärad on viimasel poolaastal vähenenud. Ettevõtete hinnangul on pankade valmisolek laenu anda paremgi kui enne koroonakriisi.

Ettevõtted peavad olema valmis tarbimise kiireks kasvuks. Inimeste hoiused on kriisi ajal suurenenud valdavalt sundsäästmise tõttu – piirangute tõttu ei olnud võimalik raha kulutada (reisimine, ostlemine, meelelahutusürituste külastamine jne). Samuti kasutatakse II pensionisambast välja võetud rahast suurem osa tarbimiseks.

Eesti Panga kliimapoliitilised tegevused

• Valmistutakse mitterahapoliitilise investeerimisportfelli süsinikujalajälje mõõtmiseks ja vähendamiseks alates 2022. aastast.

• Lõpetatakse arutelud Euroopa Keskpangaga, kuidas võtta kliimamuutustega seonduvat arvesse rahapoliitika kujundamisel.

• Hinnatakse Eestis tegutsevate pankade ja kindlustusseltside avatust kõrgema kliimariskiga sektoritele.

• Võetakse Eesti majandusarengu ja väljavaate hindamisel otsesemalt arvesse kliimapoliitika mõju.

• Sõlmitakse Tallinna Tehnikaülikooliga koostööleping Eesti Panga ajalooliste hoonete energiatõhususe suurendamiseks.
• Vähendatakse sularaha keskkonnajalajälge (mündid, pangatähed).

Allikas: finantsuudised.ee

Teabevara uuendus

Ettevõtete valitsemine on ettevõtete suunamise ja kontrollimise süsteem. Erinevate valitsemise mehhanismide abil jagatakse ettevõtte omanike, nõukogu ja juhatuse vahel võim, rollid ja vastutusalad. Vastav rolli- ja võimujaotus mõjutab ettevõtte tipptasemel tehtavaid otsuseid ning seeläbi tulemuslikkust.

Värskes peatükis 3.2.5. Ettevõtete valitsemine esitatud järeldused ja soovitused põhinevad juhtimisnõustaja Virgo Süsi kaitstud doktoritööl, mis käsitleb väikeste ja keskmise suurusega eraettevõtete valitsemist Mandri-Euroopa kontekstis ja Eesti ettevõtete näitel.

Shaking Hands, Company, Office, Financial WorldFoto: pixabay.com

Valdkonna uudis

Creditinfo pankrotiuuringust selgub, et ainult maksuvõlgade või maksehäirete jälgimisest enam ei piisa. 2020. aastal kasvas Eestis esimest korda kümne aasta jooksul märkimisväärselt pankrotistunud ettevõtete hulk (26%), kuid lähiaastatel on oodata koroonakriisi mõjul veelgi suuremat pankrottide arvu. See tähendab, et koostööpartnerite valikul tuleb olla hoolas ja vaadata enne lepingusse minemist eriti hoolikalt ettevõtte finantsandmeid, kirjutab Creditinfo eelmisel nädalal avalikustatud pankrotiuuringu jätkuks.

Ettevõtte pankrotti kuulutav kohtuhaamer võib mõne koostööpartneri jaoks lüüa ootamatult.
Foto autor: Sven Arbet

Mullu ei eksisteerinud 43 firmal (13%) vahetult enne pankroti väljakuulutamist ühtegi registreeritud maksuvõlga ega maksehäiret. Pankrotile eelneva 12 kuu jooksul ei esinenud maksuvõlgasid koguni 33%-l pankrotistunud ettevõtetest. Pikaajaline maksuvõlg ehk aasta jooksul esinenud võlg oli vaid 24%-l ettevõtetest. Creditinfo reiting määratles pankrotile eelnenud aasta jooksul riskantseteks 97% pankrotistunud ettevõtetest.

Aastatepikkuse pankrotiettevõtete analüüsi tulemusena on Creditinfo Eesti leidnud, et kõrgema pankrotiriskiga ettevõtet iseloomustavad järgmised näitajad:

• madal ning langeva trendiga omakapitali tase ja seega suur sõltuvus võõrvahenditest;

• kahjumlikkus või ka püsivalt väga madal kasumlikkus;

• nõrgad likviidsusnäitajad: kehval tasemel maksevõime- ja maksevalmiduse kordajad;

• lühiajalised kohustused on võrdsed või suuremad käibevarast, mis suurendab likviidsusprobleemide tekkimise riski;

• likviidsete varade (nagu raha ja lühiajalised investeeringud) suhtelisel madal osakaal käibevarast, rohkem vahendeid on varude ja nõuete all kinni;

• ettevõtte varade tase kasv aga seda eelkõige lühiajaliste varaklasside, nagu varud ja lühiajalised nõuded, arvelt. Pikaajalised nõuded ja ettemaksed langevad oluliselt;

• suhteliselt madal põhivarade osakaal ning minimaalsed või puuduvad investeeringud põhivaradesse. Pankrotiettevõtte tulude ja varade kasv on saavutatud ilma põhivara kasvuta;

• Kõrge võlakohustuste tase, ennekõike moodustavad suure osa võlgnevused hankijatele, aga ka lühiajalised laenukohustused;

• kohustuste osakaal varadest on väga kõrgel tasemel.

Ükski väljatoodud tunnustest eraldiseisvalt ei indikeeri kõrgenenud pankrotiohtu. Oluline on jälgida ettevõtte terviklikku finantspilti ning üldist majanduskeskkonda, milles ettevõte tegutseb. Käibe langus või mõne aasta kestev kahjumlik periood ei vii ettevõtet pankrotini, kui selle kapitaliseerituse tase on piisav ning rahavood hästi juhitud. Samas, käibevarade ja müügitulu kasv kombineerituna võlgade ja laenukohustuste kasvu ning puhaskahjumi suurenemisega võib sageli viidata raskustele ettevõtte kasvu juhtimisel. Kiire kasv vajab tasakaalustatud finantseerimist ja liiga agressiivne või oskamatu rahavoogude juhtimine toob kaasa likviidsus- ja makseraskused.

Allikas: finantsuudised.ee

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohus leidis, et tuuleenergia arendamine on avalik huvi
  • Finantsinspektsioon saab õiguse avaldada hoiatusteateid
  • Muutuvad välismaa äriühingu filiaali registreerimise reeglid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus
  • Plaanis on käsitleda arenguid majandustarkvara ja reaalajamajanduse vallas (e-arved, e-kviitungid, e-veoselehed, e-aruandlus). Riik on võtnud eesmärgi saavutada olukord, et 2023. aastaks on e-arved laialdaselt kasutusel ka ettevõtete-vahelistes tehingutes. 2025. aastaks on jõutud e-kviitungite laialdase kasutamiseni ning visandatakse ka aruandlussüsteemi, kus riigile esitatavad aruanded moodustuksid standardiseeritud tehinguinfo pealt automaatselt. Kirjeldame vastavaid tehnilisi standardeid ja teenusepakkujate (majandustarkvara jms) vastavust neile.
     

  • Kavas on kajastada arenguid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaseid tegureid puudutavate asjaolude arvestamisel finants- ja rahastamisotsustes. 
    Käsitleme ka koroonakriisi tõttu päevakorda kerkivaid aktuaalseid teemasid.
Teabevara uuendus

Audio-videopeatükki 2.10. Käibemaksuseaduse muudatused 2021 on salvestatud veebiseminar, kus Ernst & Young Baltic AS-i juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling räägib käesoleva aasta 1. juulil jõustuvatest käibemaksuseaduse muudatustest. Lisaks käsitleb ta teisi lähiajal jõustunud või jõustuvaid käibemaksumuudatusi. Muudatused puudutavad nii postipakkide maksustamist kui ka kaugmüügi regulatsiooni. Arvestada tuleb sellega, et oluliselt laieneb erikorra MOSS kasutusala. Lisaks plaanitakse jõustada kaua oodatud kreeditarvete muudatus.

Veebiseminari alla on salvestatud Äripäeva raadio saade „Kasvukursil”, kus räägitakse sellest, et peagi jõustuv Euroopa Liidu ülene käibemaksureform muudab elektrooniliste teenuste osutajate ja füüsiliste kaupade müüjate äriajamise ja uutele turgudele sisenemise lihtsamaks. Saatekülalised on nõustamisbüroo Grant Thornton partner ja maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve ning OÜ Rackly tegevjuht Heigo Protten. Saadet juhib Gregor Alaküla.

Lehed