Finantsjuhtimine | Äripäeva teabevara

Finantsjuhtimine

Teabevarad

Teabevara uuendus

Uues alapeatükis 3.1.2. „Väikeettevõtete eesmärk ja rahandusteooriad” kirjutab Villu Zirnask, et rahanduse kontseptsioonid ja meetodid on enamasti välja töötatud suuri ettevõtteid silmas pidades. Sageli on majandusteadlaste järelduste aluseks börsiettevõtted, sest nende kohta on saadaval kõige enam avalikku informatsiooni. Enamik ettevõtteid ei ole aga suured – eriti Eestis, kus suurem osa ettevõtteid on mikro- ja väikeettevõtted. 

Värskes alapeatükis 3.1.3. „Investorite ja teiste väliste huvirühmade ootused ettevõtte infole” käsitletakse nõustamisfirma EY 2019. aasta novembris avaldatud uuringuraportit „Does corporate reporting need a culture shock?”, millest selgub, et maailma suurfirmad tunnevad kasvavat survet pakkuda investoritele ja teistele huvirühmadele enamat kui finantsinfo.

Alapeatükis 3.1.4 tutvustatakse Briti Akadeemia 2019. aasta sügisel avaldatud raportit „Eesmärgipärase äri põhimõtted” („Principles for Purposeful Business”, alla laaditav aadressilt www.thebritishacademy.ac.uk/programmes/future-of-the-corporation), mis võtab kokku uurimisprogrammi „Future of the Corporation” tulemused. Programmi eesmärk oli töötada välja raamistik äri reformiks, mis vastaks praegustele sotsiaalsetele, poliitilistele ja keskkonnaalastele probleemidele ning toetuks uuema aja märkimisväärsetele tehnoloogilistele ja teaduslikele arengutele.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Jaanuarikuu õigusuudiste teemad

  • Sellest aastast on maksuhalduril õigus erandjuhtudel vähendada ajatatavalt maksuvõlalt tasumisele kuuluvat intressi tagasiulatuvalt 
  • Käesolevast aastast pikeneb füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg
  • Riigikohus selgitas, mida saab pidada osaühingu juhatuse liikme tagasikutsumist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Jaanuarikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 3. Ettevõtte eesmärgid ja finantsteabe esitamine. Kõige üldisemalt öeldes on finantsjuhi ülesanne 1) koguda, korrastada ja esitada finantsteavet ning 2) teha selle finantsteabe baasil otsuseid, mis kuuluvad tema vastutusalasse, samuti abistada teisi juhtkonna liikmeid nende vastutusalasse kuuluvate ja finantsteabele toetuvate otsuste tegemisel.

Värskendatud on ka peatükki 3.1.1. Omanike rikkuse suurendamine vs. kõigi sidusrühmadega arvestamine. Inimesed kalduvad tegema asju, mille eest nad saavad tasu. Kui töötajad saavad aru, mille alusel neid hinnatakse, püüavad nad just seda näitajat arvestades oma tegevust oluliselt parandada. Seepärast on ääretult oluline, et ettevõttes kasutatavad planeerimise, mõõtmise ja motiveerimise näitajad oleksid põhjalikult läbi mõeldud – olenemata sellest, kas nad lähtuvad omanike rikkuse maksimeerimise või kõigi sidusrühmade heaolu suurendamise eesmärgist.

Kindsigo Konsultatsioonid OÜ juhataja ja maksukonsultant Aule Kindsigo kajastas raamatupidajate päeva konverentsil „Maksukarussell” maksumuudatusi aastal 2020. Ettekanne „Maksumuudatused: mida toob aasta 2020?” on salvestatud peatüki 2.4. „Mis suunas liigub maksundus?” alla.

 

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Maksuvõla kasvavad intressid jäävad endist juhatuse liiget kummitama
  • Lähitulevikus muutub kaupade müügiga seonduv regulatsioon
  • Sportlastest töötajate sotsiaalsed garantiid ja maksud

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Detsembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK jurist Tarvi Salu.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Peatüki 2.1. „Ohud ja võimalused Eesti majanduses” lõppu on lisatud uus raadiosaade „Kas kriis jõuab Skandinaaviast Eestisse?”. SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis ülevaate, kuidas tunnetavad finantsjuhid praegust majanduskliimat.

Peatüki 7.1.3.3. „Ühisrahastamine” all saate kuulata intervjuud samal teemal. Üliedukalt ühisrahastusplatvormilt Funderbeam raha kaasav kerisetootja Huum loobus riskirahast ning otsustas laienemiseks vajaliku kapitali kaasata ühisrahastusest. Millised on ettevõtte plaanid rahaga, missuguseid uusi tooteid ettevõte arendab ja kui suurelt kasvada plaanib, sellest rääkis hommikuprogrammis ettevõtte juht Siim Nellis. 

 

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

 

  • Uuendati rahvusvaheliste sanktsioonide seadmise regulatsiooni
  • Riigikohus seletas kinkelepingute staatust täitemenetluses
  • Riigikohus selgitas, et töötajal on õigus nõuda tööandjalt tööõnnetuse hüvitise saamiseks toimingute tegemist

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Novembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uues alapeatükis 7.7.2 kirjutab Villu Zirnask, et negatiivsete intressimäärade mõjust äriprotsessidele väljaspool pangandust on veel vähe teada, sest hoolimata juba rohkem kui viieaastasest kogemusest ei ole nad nii laialdaselt majandusse edasi kandunud, et oleksid hakanud tugevalt mõjutama äriprotsesse väljaspool finantssektorit.

Negatiivse intressiga saavad 2019. aasta seisuga laenu võtta vaid parima krediidireitinguga riigid ja organisatsioonid, ülejäänute laenuintressid on endiselt plussmärgiga. Väikeettevõtete ja tarbijateni pole revolutsioon jõudnud. Säästmise ja reservide poolel aga kimbutab negatiivne hoiuseintress peale pankade seni peamiselt vaid organisatsioone, kes hoiustavad Eesti mõistes hiigelsummasid ja peavad seda tegema väikese riskiga. Negatiivsete intressimäärade poliitika kestes võib aga mõju jõuda ka väiksemate ettevõtete ja eraklientideni.

Peatüki 2.4 lõppu on lisatud Äripäeva raadio saade „Miski, millest ei pääse ükski ettevõtja”. Saates räägitakse lähemalt maksudest. Advokaadibüroo Core Legal maksunõustaja ja EBS-i lektor Ivo Vanasaun selgitab, millal ei maksa kodus töötades kodukulusid ettevõtte kuludesse suunata, millal ja kuidas asutada ettevõtet omakapitali sissemakseta, kas ettevõtte omanikul tasub töötasu võtta palga, juhatuse liikme tasu või dividendidena ning palju muud.  

 

 

Valdkonna uudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Töötaja on esitanud arstitõendi selle kohta, et praeguses ametis töötamine on talle vastunäidustatud. Tõendi esitas ta põhjusel, et töösuhe lõppeks tööandja algatusel. Millised on tööandja võimalused tööleping üles öelda? 

Töölepinguseaduse § 88 lg 1 p 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. 

Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb seega vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on võimeline tööülesandeid täitma edaspidi. Kui tööandja ütleb töölepingu üles, kaasneb sellega alati vaidlustamise risk. Seega üks võimalus on töötaja saatmine töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarst saab hinnata töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale. Kui ka töötervishoiuarst on vastunäidustusi kinnitanud, siis võib tööandja rakendada TLS § 88 lg 1 p 1, kui tal ei ole töötajale pakkuda teist sobivat tööd.

 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste eriväljaanne: millega tuleb arvestada leppeta Brexiti korral?

  • Äriühingud
  • Kohtumenetlus
  • Kaubamärgid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Uues peatükis 7.7.1 kirjutab Villu Zirnask negatiivsete intressimäärade makromajanduslikust mõjust.

Majandusinimesed on varem kogu aeg arvanud, et intressimäärade normaalne, kui mitte öelda ainuvõimalik olek on plussmärgiga. Negatiivsed intressimäärad pööravad harjunud ja loogiliseks peetud maailma pea peale. Harjunud maailmas teenib intressitulu see, kellel on raha, ja intresse maksab see, kes võtab raha laenuks. Negatiivsete intressimääradega maailmas maksavad intresse need, kes laenavad oma raha välja, ning intressitulu teenivad need, kes võtavad raha laenuks.

Lehed