Finantsjuhtimine

Teabevarad

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 6.2.2. Maksesüsteemid ja arvelduskojad. Pealtnäha on maksetehingul kaks osalist: raha maksja ja raha saaja. Tegelikult on asi keerulisem isegi sularaha­makse korral, kus peale maksja ja saaja mõjutavad maksetehingu tingimusi kaudselt ka raha emiteerija ning muud asutused, kes osalevad sularaharingluse korraldamises. Sularahata maksete korral sõltub makse tegemine veelgi suuremast hulgast asjaosalistest, kes kokku moodustavad maksesüsteemi. 

Lisatud on peatükk 9.4.3.1. Postmodernne portfelliteooria. Terviklikku ja üldtunnustatud postmodernset portfelliteooriat ei ole tegelikult olemas, aga seda väljendit kasutatakse sageli moodsa portfelliteooria (MPT) alternatiivide või täienduste puhul. MPT on ju ikkagi ainult teooria, mis peegeldab reaalsust, siis kui täidetud on teatud eeldused.

Peatüki 7.6. ICO-d ehk krüptožetoonide esmapakkumised lõppu on lisatud raadiosaade „Krüptoraha kaasamine ICO-ga”. Ettevõtlusraadio saates räägitakse, mida kujutavad endast targad lepingud ja kuidas teha ICO-t. Saatekülaline on Agrello asutaja Hando Rand. 

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Ema ja isa saavad tulevikus samal ajal vanemapuhkusel viibida

    Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt muutub suuresti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. See on teine samm perehüvitiste süsteemi muudatuste rakendamises. Esimesed muudatused võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017. aastal.

  • Välismaalased saavad eesti keele omandamise eest riigilt hüvitist

    1. jaanuaril 2019. aastal jõustub uus kodakondsuse seaduse täiendamise seadus, millega antakse Eestis elavatele välismaalastele võimalus sõlmida riigiga keeleõppeleping.

  • Mida teha, kui vara on jäänud üürileandja valdusesse?

    Riigikohus selgitas 31. oktoobri 2018. aasta otsuses number 2-15-1663, kuidas peab üürnik tegutsema, kui üürileandja on omavoliliselt üüriesemele kahju tekitanud ja pärast üürilepingu lõppemist üürniku esemed enda valdusesse jätnud.

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Taavi Kõiv.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Avaldatud on uus peatükk 6.2.2.1. Sularaha kui maksevahendi tulevik.

Viimasel kümnel aastal toimunud elektrooniliste makseviiside tormilise arenguga seoses ennustavad nende arendajad ja ka erapooletumad visionäärid sularaha järkjärgulist taandumist maksevahendi rollist.

Sularaha kadumise kuulutajate lemmiknäiteks on Rootsi, kus sularaha osatähtsus maksevahendina on tõepoolest kiiresti kahanenud. Sularaha asemel kasutatakse Rootsis laialdaselt kaardimakseid – suuremate ostude puhul oli see juba ammu nii, aga viipekaartide tulekuga on kaardikasutus kasvanud ka väikemaksete tegemisel. 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Lõpp tankistidele? Valitsus algatas seaduse ajakohastamiseks eelnõu
  • Kas teie üürileping sisaldab keelatud leppetrahvi või liiga suurt viivist?
  • Euroopa Liidu Parlament otsustas: rahapesu peab lõppema

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uues peatükis 7.1.7. Äriühingu tegelik kasusaaja käsitletakse 1. septembril 2018 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatust. Selle alusel peab äriühingu juhatus äriühingu tegelike kasusaajate kohta andmeid koguma ning need äriregistrile esitama. Tegeliku kasusaaja andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured kontsernid, samuti mittetulundusühingud ja sihtasutused ning veel mitmed juriidilised isikud hiljemalt 30. oktoobriks 2018. 

Uue kohustuse peamine eesmärk on tagada, et juhatusel on asjakohane ja täpne teave äriühingu tegelike kasusaajate ja omandiõiguse või teiste kontrolli teostamise viiside kohta. Esimese sammuna tuleb tuvastada tegelikud kasusaajad, vajaduse korral dokumenteerida teave tegelike kasusaajate ja tuvastamisviisi kohta ning seejärel esitada nõutud andmed äriregistrile.

Kuidas kasutada ära andmete täit potentsiaali juhtimisotsuste tegemiseks? Selleks aitame luua selget ja tervikut katvat juhtimise aruandlust. Tulekul on konverents uuendusmeelsetele juhtidele, finantsjuhtidele ja äriarendajatele. Täpsemat infot saate vaadata SIIT.

 

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Riigikogu algatas eelnõu väikeinvestoreid kaitsvate sätete kasutuselevõtuks
  • Alates 1.09.2018 on äriühingud kohustatud esitama äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed
  • Riigikohus täpsustas raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja alusetu rikastumise sätete kasutust

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, septembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 9.3. Finantsinvesteeringud ja abikaasade/partnerite varasuhted ning peatükki 9.4. Investeerimiseesmärgid, -võimalused ja portfelliteooria.

Finantsinvesteeringute maailma iseloomustab ühest küljest range reguleerimine, et vähendada suurtegijate pankrotistumise ja väikeinvestorite pettasaamise riski. Teisalt aga iseloomustab finantsmaailma pidev innovatsioon, mille üks eesmärke on koormavatest regulatsioonidest mööda pääsemine. Ettevõtjal, kellele kuulub otse või ettevõtete kaudu märkimisväärsel hulgal väärtuslikku vara, tasub ennast aegsasti kurssi viia perekonnaseaduse ja muude seaduste sätetega, mis käsitlevad abikaasade või kooselupartnerite varasuhteid.

Tänapäeval, kus enamasti saab kapitali üle riigipiiride liigutada ilma suuremate piiranguteta, on erinevate investeerimisvõimaluste hulk tohutu. Võimalused algavad hoiustest kohalikes pankades, sisaldavad aktsiaid, võlakirjasid, investeerimisfonde, tuletisväärtpabereid, ja lõpevad uudsete võimalustega, nagu krüptovaluutad. Portfelliteooria ütleb, et lähtudes kolmest mõõdikust – finantsinstrumendi oodatav tootlus, finantsinstrumendi risk ning oodatava tootluse omavaheline korrelatsioon – saab kokku panna kõige optimaalsema investeeringute portfelli.

 

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 9. Finantsinvesteeringud ning alapeatükke 9.1. Juriidilise vormi valimine ja 9.2. LEI-kood.

 

Iga edukas ettevõte jõuab ükskord olukorrani, kus igapäevasest majandustegevusest hakkab raha üle jääma. Kui selline ettevõte ei saa või ei taha laieneda uutele turgudele või uutele tegevusaladele, on tal kaks valikuvõimalust:

1) anda „liigne“ raha omanikule või omanikele, makstes dividende või vähendades omakapitali;
2) jätta „liigne“ raha ettevõttesse, aga investeerida see põhitegevuse asemel finantsturgudele.

See, kumb variant valida, sõltub omanike koosseisust ja tulevikuplaanidest ning sellest, kas ülejääk on ajutise iseloomuga või kestev. Esimene nõue, mis tabab finantsinvesteeringuid juriidilise isiku kaudu teha soovivat inimest, on LEI-koodi hankimine. LEI-kood võeti kasutusele eesmärgiga luua ülemaailmne juriidiliste isikute identifitseerimise süsteem. 

Teabevara uuendus

Peatüki 5.8. Beyond Budgeting lõppu on lisatud Bjarte Bogsnesi kohanduva eelarvestamise teemaline ettekanne Pärnu Finantskonverentsilt.

Bjarte Bogsnes on rakendanud Beyond Budgeting’i ehk kohanduvat eelarvestamist kahes suures ettevõttes ning nõustanud paljusid. Ta soovitab alustada selle elluviimist eesmärkide seadmise ja ressursside jagamise aluste ümberkorraldamisest. 

Uue peatüki 2. Videod ja audiod all saate kolmest alapeatükist vaadata kolme maksuteemalist videot Pärnu Finantskonverentsilt 2018: ptk 2.1. Maksupoliitika, ptk 2.2. Millised peaksid maksud olema ettevõtja seisukohast ja ptk 2.3. Kuidas maksumuudatustega majanduskasvu soodustada.

 

   

 

Lehed