Finantsjuhtimine | Äripäeva teabevara

Finantsjuhtimine

Teabevarad

Õigusuudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Seadus ütleb, et kui töötaja ei nõustu töötasu vähendamisega, on tal õigus tööleping üles öelda, teatades sellest viis tööpäeva ette. Kas töötajal on õigus tööleping üles öelda ainult nende seitsme kalendripäeva jooksul, mil ta peaks andma oma arvamuse töötasu vähendamise otsuse kohta peale vastava teate kätte saamist? Või kehtib selline õigus terve vähendatud töötasuga töötamise aja, ehk kuni kolm kuud?  

Tõlgendusi on erinevaid, aga levinuim ilmselt see, et  töötajale peab jääma mõistlik aeg, et kaaluda, kas ta nõustub eelseisva ajutise töötasu vähendamisega või mitte. Tööandja töökorralduslikke huve arvestades tuleb töötajal tööleping üles öelda vähemalt viis tööpäeva enne vähendatud töötasu kehtima hakkamist. 

Õigusuudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Kuidas käituda olukorras, kui võõrtööjõud on läinud puhkusele, aga tööle naasta ei saa, kuna piirid on kinni?

Sellises olukorras oleks kõige mõistlikum sõlmida töötajaga kokkulepe kas tasustamata puhkuse vormistamiseks või lõpetada tööleping poolte kokkuleppel või lühendada kokkuleppel töölepingu tähtaega. Kuna olukord ei ole tekkinud töötaja süül, vaid vääramatu jõu tõttu, siis töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei ole. Vaieldav on ka tööandja õigus töötasu maksmisest kelduda, kuna TLS § 38 sätestab, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tulenevalt, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel, või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

 

Valdkonna uudis

Hea teabevara tellija! 

Äripäeva teabevara tiim pingutab iga päev, et tuua Teieni kõige usaldusväärsem ja olulisem info, mis aitab paremini praeguses kriisiolukorras toimida ja otsuseid langetada. Digiväljaandena on Teie teabevara alati vaid kliki kaugusel. Et vältida asjatuid riske, oleme eriolukorra lõpuni peatanud pabertäienduste saatmise neile, kes on selle võimaluse lisaks tellinud. 

Tuletame ka meelde, et tavapärasemast aktiivsemalt on töös e-nõuandekeskus, kus Teie küsimustele vastavad parimad pikaajalise kogemusega spetsialistid.

Oleme pidevalt toeks, et keerulised olukorrad tänu teabevarale kergelt lahenduse leiaksid.


Hoidke end ja oma tervist! 
Teie Äripäeva teabevara meeskond

Õigusuudis

Hea teabevara tellija! 

Äripäeva teabevara tiim pingutab iga päev, et tuua Teieni kõige usaldusväärsem ja olulisem info, mis aitab paremini praeguses kriisiolukorras toimida ja otsuseid langetada. Digiväljaandena on Teie teabevara alati vaid kliki kaugusel. Et vältida asjatuid riske, oleme eriolukorra lõpuni peatanud pabertäienduste saatmise neile, kes on selle võimaluse lisaks tellinud. 

Tuletame ka meelde, et tavapärasemast aktiivsemalt on töös e-nõuandekeskus, kus Teie küsimustele vastavad parimad pikaajalise kogemusega spetsialistid.

Oleme pidevalt toeks, et keerulised olukorrad tänu teabevarale kergelt lahenduse leiaksid.


Hoidke end ja oma tervist! 
Teie Äripäeva teabevara meeskond

Teabevara uuendus

Lisatud on värske peatükk 10.3.12. „Globaalsete riskide juhtimine”. Praegu on maailmas enim kõneainet tekitav risk uue koroonaviiruse COVID-19 mõju. See viirus on muutunud kõigest paari kuuga tervishoiuprobleemist ka üleüldiseks äri-, majandus- ja rahandusprobleemiks (ja vähestele ettevõtetele võimaluseks). 

Sellistele iga ettevõtet valusalt lüüa võivatele riskidele nagu üleilmne epideemia, aitab süsteemselt mõelda Maailma Majandusfoorumi iga-aastane väljaanne „The Global Risks Report”, mis 2020. aastal ilmus juba 15. korda. Ülevaatlikus tabelis on välja toodud globaalsed riskid, mis võivad järgneva kümne aasta jooksul hakata oluliselt mõjutama paljude ettevõtete ja organisatsioonide tegevust.

Peatüki 2.3. „Finantsjuht kui riskijuht” alt leiate Äripäeva raadio saate „Teabevara tund”, kus räägitakse sellest, millised omadused ja teadmised on vajalikud edukaks finantsjuhtimiseks, samuti käsitletakse finantsjuhtimise arengut, trende ja tulevikuväljavaateid. Saatekülalised on finantsjuhtimise eksperdid Paavo Siimann ja Villu Zirnask. Saadet juhivad Äripäeva teabevara toimetaja Kai Koks ja Finantsuudised.ee juht Bret Metsküla.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Märtsikuu õigusuudiste teemad

  • Täiendav vaba päev töötajatele võib tekitada lisakulu tööandjale
  • Võlausaldaja nõudeõiguse ulatus ühisvara jagamisel täitemenetluses
  • Natura looduskaitsealal ehitamise võimalikkus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Märtsikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus
Valdkonna uudis

Juba üheksandat aastat valivad Äripäev ja BIG4 audiitorbürood aasta mõjukaimat finantsjuhti. Selle aasta kuus finalisti on selgunud, aasta mõjukaim finantsjuht kuulutatakse välja 16. aprillil Pärnu Finantskonverentsil. Artiklit aasta mõjukaima finantsjuhi nominentide kohta saad lugeda teemaveebist finantsuudised.ee

Peatüki 7. Ettevõtte rahastamine alla on salvestatud konverentsiettekanne laenude deklareerimisest ja maksustamisest. Advokaadibüroo ATTELA partner ja vandeadvokaat Marko Saag selgitas konverentsil „Mis muutub raamatupidaja töös aastal 2020”, et laenu andmisel tuleb eristada äriõiguslikku piirangut ning maksuõiguslikku käsitlust.

 

Valdkonna uudis

Raamatupidamise küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses Maret Güldenkoh ja Tõnis Elling

Kas skonto kasutamisel tuleb korrigeerida ka arve käibemaksu?

Saan aru, et käsitlete skontot kui hinnaalandust. Peate lähtuma lepingutest ning konkreetsest kaubast/tootest ja samuti sellest, kas on tegemist hinnaalandusega konkreetsele isikule või kõikidele tarbijatele. Seejärel saab alles käsitleda käibemaksuarvestust.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Veebruarikuu õigusuudiste teemad

  • Euroopa Liit lihtsustab Eesti toodete viimist liidu liikmesriikide turgudele
  • Tarbijakaitseseaduse muudatused soosivad ausaid ettevõtjaid ning tugevdavad tarbija huvide kaitset
  • Äriühingu põhjendamata väljamaksed ei ole kinge, kui saadakse vastusooritus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Veebruarikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uues alapeatükis 3.1.2. „Väikeettevõtete eesmärk ja rahandusteooriad” kirjutab Villu Zirnask, et rahanduse kontseptsioonid ja meetodid on enamasti välja töötatud suuri ettevõtteid silmas pidades. Sageli on majandusteadlaste järelduste aluseks börsiettevõtted, sest nende kohta on saadaval kõige enam avalikku informatsiooni. Enamik ettevõtteid ei ole aga suured – eriti Eestis, kus suurem osa ettevõtteid on mikro- ja väikeettevõtted. 

Värskes alapeatükis 3.1.3. „Investorite ja teiste väliste huvirühmade ootused ettevõtte infole” käsitletakse nõustamisfirma EY 2019. aasta novembris avaldatud uuringuraportit „Does corporate reporting need a culture shock?”, millest selgub, et maailma suurfirmad tunnevad kasvavat survet pakkuda investoritele ja teistele huvirühmadele enamat kui finantsinfo.

Alapeatükis 3.1.4 tutvustatakse Briti Akadeemia 2019. aasta sügisel avaldatud raportit „Eesmärgipärase äri põhimõtted” („Principles for Purposeful Business”, alla laaditav aadressilt www.thebritishacademy.ac.uk/programmes/future-of-the-corporation), mis võtab kokku uurimisprogrammi „Future of the Corporation” tulemused. Programmi eesmärk oli töötada välja raamistik äri reformiks, mis vastaks praegustele sotsiaalsetele, poliitilistele ja keskkonnaalastele probleemidele ning toetuks uuema aja märkimisväärsetele tehnoloogilistele ja teaduslikele arengutele.

Lehed