Finantsjuhtimine

Teabevarad

Õigusuudis

Veebruarikuu õigusuudiste teemad

  • E-riik nõuab lõpuks e-arveid

  • Rahvusvahelise kaubaveo vedaja teavitamata jätmine läheb kalliks maksma

  • Eesti on maailma suurima avatud kaubandustsooni liige

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, veebruari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Lisatud on uus peatükk 6.1.7. Likviidsuse ja reservide juhtimine Eesti riigi näitel.

2019. aasta valimiskampaania üheks teemaks on saanud see, kas Eesti valitsuse finantsreservid on liiga väikesed ja kas Jüri Ratase valitsus on reservi ära kulutanud. Anname ülevaate Eesti valitsuse finantsreserve puudutavatest tähtsamatest otsustest ja argumentidest.

Õigusuudis

Jaanuarikuu õigusuudiste teemad

  • Välismaalased saavad asutada osaühingu välismaa pangakontoga

  • Tööandjal on uuest aastast kohustus kanda töötaja kohta töötamise registrisse lisaandmeid

  • Millistel juhtudel peab osanik hääletama majandusaasta aruande poolt?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, jaanuari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Valdkonna uudis

Kasvame koos! 21. Pärnu Finantskonverents „Kasvame põhjatäheni“ toimub 11.–12. aprillil 2019 ja konverentsi teema on kasv. Käibe kasv, kasumi kasv, majanduskasv – kasvust räägitakse igal pool. 

Miks aga üks ettevõte üldse peaks kasvama? Kas mitte selle pärast, et muidu püsime paigal ja paigal püsides me tahes tahtmata mandume. Kui pole kasvu, pole edasiminekut ja mis mõtet on nii üldse äri teha? Kes tahab ellu jääda, peab kasvama. Kes ei kasva, jääb ette neile, kellel on rohkem ambitsiooni.

Konverentsil räägimegi eri kasvuvõimalustest. Olgu see siis kasv teise ettevõtte omandamise kaudu või kasv tänu sisemise efektiivsuse tõstmisele. Samuti toome lavale erinevad rahastamisvõimalused. Finantsjuht peab olema kursis ka uute trendidega ja kindlasti tasub õppida parimatelt praktikutelt. Oluline on ka finantsjuhi eneseareng, samuti oma tiimi motiveerimine. Konverentsi peaesineja on „See on lean“ autor Niklas Modig.

Tutvu kavaga ja registreeri finantskonverentsile siin.

 

 

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 6.2.2. Maksesüsteemid ja arvelduskojad. Pealtnäha on maksetehingul kaks osalist: raha maksja ja raha saaja. Tegelikult on asi keerulisem isegi sularaha­makse korral, kus peale maksja ja saaja mõjutavad maksetehingu tingimusi kaudselt ka raha emiteerija ning muud asutused, kes osalevad sularaharingluse korraldamises. Sularahata maksete korral sõltub makse tegemine veelgi suuremast hulgast asjaosalistest, kes kokku moodustavad maksesüsteemi. 

Lisatud on peatükk 9.4.3.1. Postmodernne portfelliteooria. Terviklikku ja üldtunnustatud postmodernset portfelliteooriat ei ole tegelikult olemas, aga seda väljendit kasutatakse sageli moodsa portfelliteooria (MPT) alternatiivide või täienduste puhul. MPT on ju ikkagi ainult teooria, mis peegeldab reaalsust, siis kui täidetud on teatud eeldused.

Peatüki 7.6. ICO-d ehk krüptožetoonide esmapakkumised lõppu on lisatud raadiosaade „Krüptoraha kaasamine ICO-ga”. Ettevõtlusraadio saates räägitakse, mida kujutavad endast targad lepingud ja kuidas teha ICO-t. Saatekülaline on Agrello asutaja Hando Rand. 

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Ema ja isa saavad tulevikus samal ajal vanemapuhkusel viibida

    Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt muutub suuresti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. See on teine samm perehüvitiste süsteemi muudatuste rakendamises. Esimesed muudatused võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017. aastal.

  • Välismaalased saavad eesti keele omandamise eest riigilt hüvitist

    1. jaanuaril 2019. aastal jõustub uus kodakondsuse seaduse täiendamise seadus, millega antakse Eestis elavatele välismaalastele võimalus sõlmida riigiga keeleõppeleping.

  • Mida teha, kui vara on jäänud üürileandja valdusesse?

    Riigikohus selgitas 31. oktoobri 2018. aasta otsuses number 2-15-1663, kuidas peab üürnik tegutsema, kui üürileandja on omavoliliselt üüriesemele kahju tekitanud ja pärast üürilepingu lõppemist üürniku esemed enda valdusesse jätnud.

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Taavi Kõiv.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Avaldatud on uus peatükk 6.2.2.1. Sularaha kui maksevahendi tulevik.

Viimasel kümnel aastal toimunud elektrooniliste makseviiside tormilise arenguga seoses ennustavad nende arendajad ja ka erapooletumad visionäärid sularaha järkjärgulist taandumist maksevahendi rollist.

Sularaha kadumise kuulutajate lemmiknäiteks on Rootsi, kus sularaha osatähtsus maksevahendina on tõepoolest kiiresti kahanenud. Sularaha asemel kasutatakse Rootsis laialdaselt kaardimakseid – suuremate ostude puhul oli see juba ammu nii, aga viipekaartide tulekuga on kaardikasutus kasvanud ka väikemaksete tegemisel. 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Lõpp tankistidele? Valitsus algatas seaduse ajakohastamiseks eelnõu
  • Kas teie üürileping sisaldab keelatud leppetrahvi või liiga suurt viivist?
  • Euroopa Liidu Parlament otsustas: rahapesu peab lõppema

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uues peatükis 7.1.7. Äriühingu tegelik kasusaaja käsitletakse 1. septembril 2018 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatust. Selle alusel peab äriühingu juhatus äriühingu tegelike kasusaajate kohta andmeid koguma ning need äriregistrile esitama. Tegeliku kasusaaja andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured kontsernid, samuti mittetulundusühingud ja sihtasutused ning veel mitmed juriidilised isikud hiljemalt 30. oktoobriks 2018. 

Uue kohustuse peamine eesmärk on tagada, et juhatusel on asjakohane ja täpne teave äriühingu tegelike kasusaajate ja omandiõiguse või teiste kontrolli teostamise viiside kohta. Esimese sammuna tuleb tuvastada tegelikud kasusaajad, vajaduse korral dokumenteerida teave tegelike kasusaajate ja tuvastamisviisi kohta ning seejärel esitada nõutud andmed äriregistrile.

Kuidas kasutada ära andmete täit potentsiaali juhtimisotsuste tegemiseks? Selleks aitame luua selget ja tervikut katvat juhtimise aruandlust. Tulekul on konverents uuendusmeelsetele juhtidele, finantsjuhtidele ja äriarendajatele. Täpsemat infot saate vaadata SIIT.

 

Lehed