Finantsjuhtimine | Äripäeva teabevara

Finantsjuhtimine

Teabevarad

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Juunikuu õigusuudiste teemad

  • Plaanitakse ulatuslikke muudatusi kehtivasse pankrotiseadusesse
  • Arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute tõendamine
  • Ärisaladusena käsitatav info

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Edaspidi on kavas täiendada ja uuendada majandus- ja rahanduskäitumise peatükke. Pikale venida võiva kriisiga seotud hirm ja määramatus soodustavad inimpsüühikale omaste mõtlemisvigade tekkimist, mistõttu äriotsused ei ole nii ratsionaalsed kui need võiksid olla. Kirjutame, millist mõju ebakindel aeg mõtlemisele ja otsustamisele avaldab ning kuidas hoida ennast tagasi tegemast ennatlikke või valesid (finants)otsuseid.

Praegu maailma tabanud majanduskriis sisaldab palju ebaselgust, sealhulgas tundmatut tundmatust – seda, millest me veel ei tea, et me seda ei tea. Sellises olukorras hakkavad kõik inimesed, ka eksperdid, uskuma rohkem konspiratsiooniteooriatesse; nägema juhuslikus andmereas tuttavaid mustreid ja seoseid nähtuste vahel, mille vahel seoseid tegelikult ei ole. Laseme oma tähelepanu tõmmata asjadel, mis on silmatorkavad, kuid ei pruugi olla selles olukorras kõige olulisemad.

Lisame teabevara veebi ka uusi raadiosaateid ja veebiseminare, mis aitavad praeguses majanduskriisis paremini toime tulla. 

 

Teabevara uuendus

Uues alapeatükis 7.8.4. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 2020. aasta kriisitoetused kirjutab Villu Zirnask, et väike-, mikro-, turismi- ja toitlustusettevõtjad saavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) alates 11. maist 2020 kuni toetuse eelarve lõppemiseni taotleda mitmesuguseid kriisitoetusi. Tegemist on riigi tagastamatu abiga COVID-19 viirusest mõjutatud ettevõtjatele. Toetusele kvalifitseeruvatel ettevõtjatel on mõistlik seda taotleda, sest sellega kaasnev bürokraatia on väiksem kui kaasneb riigiabiga tavaliselt.

Taotlejatel tasub silmas pidada, et osale taotlejatele võib kohalduda enam kui üks toetus, aga kriisitoetust saab taotleda ainult ühe korra. See tähendab, et enne taotlemist tuleks hinnata, millisest meetmest saaks kõige suurema tõenäosusega suurima toetuse.

Peatükki 2.1. Tegutsemine kriisiolukorras on salvestatud Äripäeva raadio saade, kus räägiti kriisi ajal investeerimisest. Teemat käsitlesid Luminor Eesti privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose ning investeerimisblogi Dividendi Investor eestvedaja ja endine kauaaegne pensionifondide fondijuht Märten Kress. Luminori peaökonomist Tõnu Palm analüüsis olukorda ja väljavaateid maailma majanduses. Vestlust juhtis Paavo Siimann.

 

 

Teabevara uuendus

Ettevõtte rahastamisvõimaluste kohta kriisiolukorras leiate uut infot peatükkidest:

7.8. Ettevõtte rahastamine koroonaviirusest põhjustatud majanduskriisi ajal
7.8.1. Töötasu hüvitis Eesti Töötukassast
7.8.2. Ettevõtte rahastamine maksuvõlaga
7.8.3. Laenude maksepuhkuse võtmine

Koroonakriis avas Eesti ettevõtetele mitmeid rahastamisvõimalusi kriisi üle elamiseks – toetusi, laenupikendusi ja laenusid. Nende kasutamise otstarbekus ja mõistlikkus sõltuvad hinnangust ettevõtte tegevuse jätkuvusele.

Peatüki 7.8.1 alla on salvestatud ka veebiseminar, kus Soraineni partner ja vandeadvokaat Karin Madisson annab ülevaate Eesti Töötukassa leevendusmeetmest ning praktilisi näpunäiteid meetmete raames toetuse taotlemiseks. 

Peatüki 2.1. Tegutsemine kriisiolukorras alt leiate Äripäeva raadio saate „Kuum tool“, kus räägiti riigi seatud piirangutest ning nende leevendamisest, aga ka majanduse tulevikuväljavaadetest ja naftaturul toimuvast. Luminori peaökonomist Tõnu Palm arutles, kui pikalt Eesti majandus veel praegustes oludes vastu peab ning kes on kriisi suurimad võitjad ja kaotajad. Saadet juhtis Indrek Mäe.

Sama peatüki alt leiate ka raadiosaate „Kasvukursil“. Koroonakriis on paljudele ettevõtetele tekitanud ootamatuid ja ajutisi raskusi ning sunnib senist äritegevust ümber korraldama. Saneerimine on üks võimalus tekkinud probleemidest võimalikult valutult väljuda. Oma soovitusi ja kogemusi jagasid advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Annika Jaanson ning Grant Thornton Balticu partnerid Mart Nõmper ja Artur Suits. Saadet juhtis Aivar Hundimägi. 

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Maikuu õigusuudiste teemad

  • Juhtidele antakse lisaaega makseraskuste ületamiseks
     
  • Tuleviku äriühingu koosolekul saad hääletada reaalajas, olenemata asukohast
     

  • Kiire abi väikeettevõtjatele ja turismisektori ettevõtjatele
     

  • Kobarseadusega kriisi vastu
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

 

Teabevara uuendus

Uues peatükis 10.3.13 on tabelis kokku võetud äri jätkuvuse tagamiseks vajalikud tegevused ning välja on toodud üheksasammuline tegevusjuhend kriisiolukorras. 

Videopeatükki 2.5 on salvestatud veebiseminar „Kuidas vältida maksejõuetust?”. Ellex Raidla advokaadibüroo kohtuvaidluste töörühma juhtiv partner Arne Ots ja vandeadvokaat Martin Raude rääkisid sellest, milliseid õiguslikke võimalusi saavad ettevõtjad kasutada, et äri ka raskel ajal käigus hoida.

Audiopeatükki 2.1.1. Raha kaasamise võimalused on salvestatud kaks raadiosaadet. 

Äripäeva raadio saates „Finantsuudised fookuses“ lahati koroonapuhangu abitingimusi ettevõtetele. KredExi ettevõtlusosakonna juht Kaarel Aus ja Luminor Eesti korporatiivpanganduse juht Monika Kallas selgitasid, kuidas abi taotleda, kellel sellele õigust pole ning kuidas abimenetlus toimub. Majanduse väljavaadetest andis ülevaate Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juht Margus Uudam rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et kontaktide puudumine halvab ka raha kaasamist, kuna vahetu suhtlus mängib olulist rolli. Selles olukorras on omaette küsimus, kuidas tähelepanu saada, kui konverentsid ja kohtumised on edasi lükatud. Üks abinõu selleks on näiteks kvaliteetne digiturundus.

 

Teabevara uuendus

Eripeatükis 7.1.3.4. Ärivõimalused ja toetusmeetmed eriolukorras kirjutab TÜ ettevõtluse dotsent Mervi Raudsaar, et põhiküsimused on praegu, kuidas elada üle teadmata pikkusega eriolukord ning mis on uus reaalsus. Kindlasti on selgeks saanud, et senised tarneahelad enam samaväärselt ei toimi ja olukorra normaliseerudes tuleb ettevõtetel ümber hinnata oma hankepoliitika ja senised logistikaskeemid. 

 

Peatükis 2.1 saate vaadata veebiseminari „Kuidas kriisis ellu jääda?“. Nõu annab advokaadibüroo ATTELA partner ja vandeadvokaat Marko Saag. Samasse peatükki on lisatud ka Äripäeva raadio saade „Kuidas juhtida end ja oma ettevõtet edukalt läbi kriisi”, kus räägitakse kriisis juhtimisest ehk kuidas praeguses määramatus keskkonnas vajalikke, õigeid ning kasulikke otsuseid teha. Saates kõnelevad Wolf Grupi/Krimelte juhatuse esimees ja Interim Agentuuri Velström Vallner Tohver partner Peeter Tohver ning Interim Agentuuri partner Eela Velström. 

 

Kriisiga toime tulemiseks on enamasti kaks lähenemist. Kui me usume, et kriis on ajutine ja tavaline elu taastub peagi, siis tasub säilitada praegust majandusstruktuuri ning vältida pankrotte ja töökaotusi. Aga kui me enam ei usu seda, siis hakkavad kõik sellised meetmed taastumist pidurdama, sest kui majandus ei taastu, peab see kohanduma, tõdes Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja Äripäeva hommikuprogrammi intervjuus. Saate leiate samuti peatükist 2.1.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Eriolukorras käsitletavad õigusuudiste teemad

  • Töösuhted
    Töötasu ja koormuse vähendamine
    Kaugtöö tegemisega seotud kulud ja töölähetus
    Töötasu hüvitise saamise eeldused
     
  • Lepingulised suhted
    Vääramatu jõud
    Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine
     

  • Üürilepingud
     

  • Ühinguõigus
    Koosolekute korraldamine
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Õigusuudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Seadus ütleb, et kui töötaja ei nõustu töötasu vähendamisega, on tal õigus tööleping üles öelda, teatades sellest viis tööpäeva ette. Kas töötajal on õigus tööleping üles öelda ainult nende seitsme kalendripäeva jooksul, mil ta peaks andma oma arvamuse töötasu vähendamise otsuse kohta peale vastava teate kätte saamist? Või kehtib selline õigus terve vähendatud töötasuga töötamise aja, ehk kuni kolm kuud?  

Tõlgendusi on erinevaid, aga levinuim ilmselt see, et  töötajale peab jääma mõistlik aeg, et kaaluda, kas ta nõustub eelseisva ajutise töötasu vähendamisega või mitte. Tööandja töökorralduslikke huve arvestades tuleb töötajal tööleping üles öelda vähemalt viis tööpäeva enne vähendatud töötasu kehtima hakkamist. 

Õigusuudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Kuidas käituda olukorras, kui võõrtööjõud on läinud puhkusele, aga tööle naasta ei saa, kuna piirid on kinni?

Sellises olukorras oleks kõige mõistlikum sõlmida töötajaga kokkulepe kas tasustamata puhkuse vormistamiseks või lõpetada tööleping poolte kokkuleppel või lühendada kokkuleppel töölepingu tähtaega. Kuna olukord ei ole tekkinud töötaja süül, vaid vääramatu jõu tõttu, siis töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei ole. Vaieldav on ka tööandja õigus töötasu maksmisest kelduda, kuna TLS § 38 sätestab, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tulenevalt, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel, või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

 

Lehed