Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Värske võimalusena saate kuulata ettevõtlusteemalisi raadiosaateid järgmiste alapeatükkide lõpust:

3.3.1. Ettevõtte kasvupotentsiaal ja kasvu motiivid. Raamatupidamisettevõtte Robby & Bobby juhatuse liige Krista Teearu räägib Äripäeva raadios sellest, kuidas end kõige paremini turundada ja oma teenuseid müüa.

3.8.2.1. Äri omandamise ja müümise võimalused. Ettevõtlusraadio saates on jututeemaks ettevõtte juriidika. Räägitakse olukordadest ja juhtumitest, millal tuleks advokaadi poole pöörduda. Saate külaliseks on vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik advokaadibüroost LEXTAL.

5.2.2. Strateegia elluviimine. Strateegilise juhtimise eestkõneleja, EBS-i Juhtimiskoolituse Keskuse koolitaja Priit Karjus räägib Äripäeva raadios sellest, kuidas õnnestumine on kättevõtmise asi ja miks enamik Eesti ettevõtteid ei ela kauem kui kolm ja pool aastat.

5.5.1.1. Hiina äritavad. Ettevõtlusega tegelemisest Aasia riikides räägivad Äripäeva raadio saates „Globaalne pilk” elektrirollerite tootja Stigo OÜ tegevjuht Ardo Reinsalu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste osakonna juht Piret Potisepp.

7.3.1. Turunduse juhtimise olemus ja etapid. Äripäeva raadio saates „Turundusuudised” räägib agentuuri La Ecwador tegevjuht Heily Aavik Eesti turundusmaastikust. Ta analüüsib agentuuri 20-aastase ajaloo jooksul saadud kogemusi, analüüsib Eesti ettevõtete turundushoiakuid ja rõhutab brändingu tähtsust.

10.4.4.7. Ärisaladuse hoidmine ja kaitse. Euroopa Liidu direktiivist, mis annab parema kaitse ärisaladusele, räägib Äripäeva raadios advokaadibüroo Triniti partner ja vandeadvokaat Villu Otsmann.

11.2.4. Ettevõtluse toetusvõimalused. Ettevõtlusraadio saates räägib ettevõtluskonsultant Krista Kink, millist abi pakub Tallinna ettevõtlusamet alustavatele ettevõtjatele.

Samas peatükis on avaldatud ka Äripäeva raadio saade „Isemajandav Eesti“, kus räägitakse, mis liiki ettevõtlustoetusi on Eestis võimalik saada, kui olulised need on, kuidas mõõta toetuse maksmise efektiivsust ning mis juhtuks, kui toetusi ei makstaks. Saatekülalised on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juht Alo Ivask ja rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti käsitööšokolaaditootja Chocolala esindaja Kristi Lehtis.

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Ema ja isa saavad tulevikus samal ajal vanemapuhkusel viibida

    Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt muutub suuresti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. See on teine samm perehüvitiste süsteemi muudatuste rakendamises. Esimesed muudatused võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017. aastal.

  • Välismaalased saavad eesti keele omandamise eest riigilt hüvitist

    1. jaanuaril 2019. aastal jõustub uus kodakondsuse seaduse täiendamise seadus, millega antakse Eestis elavatele välismaalastele võimalus sõlmida riigiga keeleõppeleping.

  • Mida teha, kui vara on jäänud üürileandja valdusesse?

    Riigikohus selgitas 31. oktoobri 2018. aasta otsuses number 2-15-1663, kuidas peab üürnik tegutsema, kui üürileandja on omavoliliselt üüriesemele kahju tekitanud ja pärast üürilepingu lõppemist üürniku esemed enda valdusesse jätnud.

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Taavi Kõiv.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uues peatükis 4.2.6.7. „Töökohustuste täitmisel loodud intellektuaalomandi kuuluvus” selgitab jurist Reet Adamsoo intellektuaalse omandi õiguste kuuluvust.

Kõik õigused intellektuaalsele omandile nii autoriõiguse kui ka tööstusomandi objektide suhtes tekivad autoril. Autor saab olla ainult füüsiline isik. Varalised õigused saavad kuuluda eri isikutele, sh tööandjale. Nii töötajal kui ka tööandjal on oluline aru saada, kellele kuuluvad intellektuaalomandi õigused tööülesannete käigus loodud tulemuste suhtes.

 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Lõpp tankistidele? Valitsus algatas seaduse ajakohastamiseks eelnõu
  • Kas teie üürileping sisaldab keelatud leppetrahvi või liiga suurt viivist?
  • Euroopa Liidu Parlament otsustas: rahapesu peab lõppema

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuest peatükist 5.5.3.2. Äritegevuse alustamine Hispaanias saab teada, et selles riigis võtab kõik aega ning äärmiselt olulised on inimestevahelised suhted. Kui näiteks Eestis või Suurbritannias tuntakse esmalt huvi äripartneri professionaalsete oskuste ja saavutuste vastu, siis Hispaanias püütakse esmalt aru saada, milline on äripartner inimesena. Pelgalt kuldne krediitkaart, doktorikraad või muljet avaldav CV ei ava uksi, kui inimliku vahetu suhtluse etapp on läbimata.

Värskes peatükis 11.2.6. Äriühingu tegelik kasusaaja käsitletakse 1. septembril 2018 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatust. Selle alusel peab äriühingu juhatus äriühingu tegelike kasusaajate kohta andmeid koguma ning need äriregistrile esitama. Tegeliku kasusaaja andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured kontsernid, samuti mittetulundusühingud ja sihtasutused ning veel mitmed juriidilised isikud hiljemalt 30. oktoobriks 2018. 

 

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Riigikogu algatas eelnõu väikeinvestoreid kaitsvate sätete kasutuselevõtuks
  • Alates 1.09.2018 on äriühingud kohustatud esitama äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed
  • Riigikohus täpsustas raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja alusetu rikastumise sätete kasutust

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, septembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Täiendatud on peatükki 10.4.4.7. Ärisaladuse hoidmine ja kaitse. Ärisaladuse hoidmise kohustus tuleneb juhatuse liikmetele juba seadusest, kuid siiski on mõningaid ärisaladuse hoidmise asjaolusid otstarbekas reguleerida teenistus­lepingus.

9. juunil 2018 jõustus Eestis uus Euroopa Liidu direktiiv, mis annab parema kaitse ärisaladusele. Peatüki lõppu on lisatud Äripäeva raadiosaate audiofail, kus advokaadibüroo Triniti partner ja vandeadvokaat Villu Otsmann räägib seadusemuudatustest ja sellest, mida see ettevõtjatele tähendab.

Uuendatud peatükis 6.1.13.1. Isikuandmete kaitse üldmääruse muudatused selgitavad Triniti partner ja vandeadvokaat Karmen Turk ning advokaat Maarja Pild, mida andmete kaitse endast kujutab ja kuidas ettevõtjad sellega kõige paremini toime saaksid tulla.

Teabevara uuendus

Uues peatükis 3.4.5. „Iduettevõtluse ökosüsteem” käsitleb Mervi Raudsaar start-up-ettevõtete teemat.

Võime olla uhked oma iduettevõtetele loodud tärkamiskeskkonna üle. Iduettevõtetele soodsa keskkonna loomine ja arendamine on olnud üks riiklikke prioriteete ja selle toetuseks on rakendatud mitmeid Euroopa Liidu rahastatud meetmeid. Selles peatükis annamegi esmalt ülevaate, mis on iduettevõtlus ehk start-up. Selgitame, kas kõik alustavad ettevõtted on iduettevõtted või on neil ka erinevusi. Lisaks vaatame, missuguseid arenguetappe üks iduettevõte läbib, mis on nende etappide fookustegevused ning millised on start-up-kogukonna partnerid, kes nõu ja investeeringutega on nõus iduettevõtteid aitama.

Teabevara uuendus

Uuendatud alapeatükis 5.6 on majandusteadlane Triin Kask käsitlenud innovatsioonistrateegiat ja selle elluviimist

Tänapäeval ei määra enam suurus ettevõtte edukust, vaid uuenduste elluviimise kiirus.

Vastatakse küsimustele:

  • Mis on innovatsioon?
  • Millised on innovatsiooniga seotud väärarusaamad?
  • Mis tüüpi innovatsiooni eksisteerib?
  • Kuidas innovatsioonistrateegiat ellu viia?

Lisaks saate uudse võimalusena vaadata ja kuulata päevakajalisi vestlusi ja diskussioone erinevate ettevõtlusega seotud teemade kohta.

Praegu on valikus kolm maksuteemalist videot Pärnu Finantskonverentsilt 2018: ptk 2.1. Maksupoliitika, ptk 2.2. Millised peaksid maksud olema ettevõtja seisukohast ja ptk 2.3. Maksumuudatuste mõju majanduskasvule.

Finantskonverentsil arutlesid maksuteemade üle nii ettevõtjad, maksuloojad kui ka poliitikud. Tutvuge Argo Virkebau ja Meelis Paakspuu, Dmitri Jegorovi ja Ivo Vanasauna ning Rannar Vassiljevi ja Jürgen Ligi seisukohtadega.

Lehed