Ehitus | Äripäeva teabevara
Valdkonna uudis

Maksude teemal vastavad Teabevara nõuandekeskuses KPMG Baltics OÜ maksukonsultandid

Kinnistu koosseisu kuuluvad maatükid on jagatud erinevateks katastriteks, ehitist kinnistul ei ole. Kas kinnistu müügil on lubatud maksustada tehingut käibemaksuga?

Üldreegli järgi on kinnisasja või selle osa võõrandamine maksuvaba käive. Samas on KMS-is § 16 lõikes 2 punktis 3 sätestatud mõned erandid, mille kohaselt näiteks ehitusmaa võõrandamine on kohustuslikus korras käibemaksuga maksustatav tehing. KMS-i § 2 lõige 3 punkt 1 sätestab, et ehitusmaana käsitatakse sellist kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, millel ei asu ehitist, välja arvatud tehnovõrku või -rajatist, ja mis on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt. Kui kirjeldatud kinnistu kvalifitseerub ehitusmaa mõiste alla, siis on nimetatud kinnistu müük kohustuslikus korras maksustatav tehing 

 

Teabevara uuendus

Riigi Kinnisvara ASi energiatõhususe projektijuht Mikk Maivel räägib audiopetükis 13.9., kuidas arvutatakse hoone energiaklassi. Jutuks tuleb ka uute ja kasutuses olevate hoonete energiaklassi erinevus ning samuti, miks erineb energiamärgises toodud tarbimine tihti reaalsest energiatarbimisest

Valdkonna uudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Töötaja on esitanud arstitõendi selle kohta, et praeguses ametis töötamine on talle vastunäidustatud. Tõendi esitas ta põhjusel, et töösuhe lõppeks tööandja algatusel. Millised on tööandja võimalused tööleping üles öelda? 

Töölepinguseaduse § 88 lg 1 p 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. 

Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb seega vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on võimeline tööülesandeid täitma edaspidi. Kui tööandja ütleb töölepingu üles, kaasneb sellega alati vaidlustamise risk. Seega üks võimalus on töötaja saatmine töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarst saab hinnata töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale. Kui ka töötervishoiuarst on vastunäidustusi kinnitanud, siis võib tööandja rakendada TLS § 88 lg 1 p 1, kui tal ei ole töötajale pakkuda teist sobivat tööd.

 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste eriväljaanne: millega tuleb arvestada leppeta Brexiti korral?

  • Äriühingud
  • Kohtumenetlus
  • Kaubamärgid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Euroopa Kohus leidis 29.07.2019 otsuses kohtuasjas C-411/17, et keskkonnamõju hindamine võib olla kohustuslik ka käitise tegevusaja pikendamisel. Konkreetsel juhul pikendati tuumaelektrijaama kasutusaega seadusega, kusjuures käitise toimimiseks oli vaja osaline ümberehitamine. Lugege lähemalt uuendatud peatükist 5.5.

Uues audiopeatükis 13.8. avab liikluskorralduse ja teedeehituse ekspert Ain Kendra maanteede ehitamise tagamaid.

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Missugustel juhtudel on tegemist ettevõtte üleminekuga?
  • Kuidas toimub Ühendkuningriigi isikutega seotud käibe maksustamine pärast Brexitit?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Veebiuudis

Teabevara oma raadiosaade „Teabevara tund” on olnud Äripäeva raadio eetris peagi juba aasta. Alates septembrist on „Teabevara tund” kavas uuel ajal, kaks korda kuus neljapäeviti kl 15.00. Järgmises saates 5. septembril kõneleb maksuteabevara koostööpartner Einar Rosin KPMGst pensionireformist. 

Juba eetris olnud saateid saate järelkuulata siin.

Teabevara uuendus

Tallinna Ringkonnakohus tegi kohtuasjas nr 3-17-2721 märgilise otsuse, kus muuhulgas leiti järgmist: Planeerimisseaduse § 125 lg 2 p 2 sätestab sõnaselgelt, et projekteerimistingimuste väljastamine on võimalik üksnes juhul, kui ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused sisalduvad üldplaneeringus. Põhimõtteliselt on võimalik selliste ehitustingimuste äranäitamine ka mõnes muus dokumendis, kuid see peab üldplaneeringu kehtestamise ajaks olema olemas ning avalikkusel peab olema võimalus selle sisu üle kaasa rääkida viisil, nagu see on tagatud üldplaneeringumenetluses. Lähemalt saate lugeda teabevara täiendatud peatükist 5.1.4.

Uues audiopeatükis 13.7. tehakse aga juttu riigihangete praktikat muutvatest kohtuotsustest.

Teabevara uuendus

Olukordi, kus omavalitsus ja riik on omavalitsuse väljastatud ehitusvaldkonna lubade osas eri meelt, on viimasel ajal ette tulnud järjest rohkem. Kui riigiasutus soovib omavalitsuse dokumente vaidlustada, siis peaks ta esitama protesti, mitte kaebust halduskohtusse või vaiet omavalitsuse tegevuse peale. Lugege lähemalt uuest peatükist 3.8.

Audiopeatükis 13.6. tehakse juttu keskkonnasõbralikest hoonetest. Sellest, millised on võimalused ökoloogia ja ökonoomika ühendamiseks, räägib teema üheks eestkõnelejaks tõusnud arhitekt Mihkel Tüür.

Teabevara uuendus

1. maist 2019 hakkas kehtima uus muinsuskaitseseadus, mille aluspõhimõte on, et kultuuripärandi kaitsmine on avalikes huvides ja seega on lubatud selliste ehitistega seoses seada nende kasutamisele ja ehitamisele piiranguid. Muutusi on veel mitmeid, kuid ehitustegevust mõjutab neist kõige enam muinsuskaitse eritingimuste regulatsiooni muutus, mille kohaselt eritingimusi annab ainult avalik võim. Erandiks on üld- ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, mille koostaja on erasektori pädev isik. Lähemalt teabevara uues peatükis 2.6.

 

Lehed