Teabevara uuendus

Õiguskantsler on oma Viljandi linna üldplaneeringut käsitlevas kirjas (24.09.2018) asunud seisukohale, et detailplaneeringu asendamine projekteerimistingimustega ei ole võimalik, kuna kavandatud ehitise asukoha piirkonna kohta ei ole Viljandi linna üldplaneeringus esitatud ehitusnõuded projekteerimistingimuste kehtestamiseks piisavad (vt teabevara ptk 5.1.4.). Eeltoodud seisukoht on oluliselt vastuolus omavalitsuste kehtiva praktikaga projekteerimistingimuste väljastamise osas. Nimelt ei ole kehtivad üldplaneeringud koostatud sellise täpsusega, et nendest oleks võimalik välja lugeda täpsemaid ehitustingimusi.

Kuulake ka teabevara meediarubriiki – peatükis Energiatõhususe nõuded (7.2.4.) saate kuulata Äripäeva Raadio saadet „Kas ehitus- ja kinnisvarasektor on valmis liginullenergiahooneteks?” 

Teabevara uuendus

Ehituse teabevarasse on lisandunud meediarubriik, milles pakume Teile helifaile ja videoid aktuaalsetel teemadel

Peatükis Energiatõhususe nõuded (7.2.4.) saate kuulata Äripäeva Raadio saadet „Kas ehitus- ja kinnisvarasektor on valmis liginullenergiahooneteks?” Toome teieni aruteluringi konverentsilt „Säästlik hoone 2018“. Kõnelevad Kapiteli projektijuht Rait Riim, Adven Eesti energialahenduste ekspert Kevin Vaher, AU Energiateenused tegevjuht Aivar Uutar ja 1Partner Advisory juhtivpartner Erkki Ääremaa.

 

 

 

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Ehitusseadustiku kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Asja määratlemine ehitisena on seotud nii selle tehniliste omaduste kui ka sellele asjale antud kasutamise eesmärgiga. Tehniliste omaduste puhul on oluline, et seda, kas asja saab käsitleda ehitisena, peaks hindama erialaspetsialist. Nimetatu osas on oma seisukoha öelnud Riigikohus, kes on käsitlenud ehitise mõistet oma 30.10.2018 kohtumääruses asjas nr 3-17-911, mille raames on lahendamisel Ida-Virumaale tuulepargi püstitamisega seotud küsimus. 

Lähemalt täiendatud peatükis 2. – Ehitis ja seadusest tulenevad kitsendused.

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Ema ja isa saavad tulevikus samal ajal vanemapuhkusel viibida

    Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt muutub suuresti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. See on teine samm perehüvitiste süsteemi muudatuste rakendamises. Esimesed muudatused võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017. aastal.

  • Välismaalased saavad eesti keele omandamise eest riigilt hüvitist

    1. jaanuaril 2019. aastal jõustub uus kodakondsuse seaduse täiendamise seadus, millega antakse Eestis elavatele välismaalastele võimalus sõlmida riigiga keeleõppeleping.

  • Mida teha, kui vara on jäänud üürileandja valdusesse?

    Riigikohus selgitas 31. oktoobri 2018. aasta otsuses number 2-15-1663, kuidas peab üürnik tegutsema, kui üürileandja on omavoliliselt üüriesemele kahju tekitanud ja pärast üürilepingu lõppemist üürniku esemed enda valdusesse jätnud.

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Taavi Kõiv.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Ehituse teabevara on saanud valimisealiseks ehk on olemas olnud juba 16 aastat! Selle aja jooksul on muutunud nii mõndagi, kõige suurem muutus on see, et paberkandjal käsiraamatust on saanud veebipõhine teabevara. Selline muutus toob endaga kaasa info teistmoodi süstematiseerimise ja esitlemise, millest tulenevalt olemegi teinud läbi uuenduskuuri.

Mis on materjalis uut? Info muutumise käigus loome juurde uusi peatükke ja kustutame vanu, kunagise 10 sisupeatüki asemel on praeguseks 12 sisupeatükki. Oleme vähendanud oluliselt lisade mahtu, põhimõttel – pigem viidata materjali algallikale, kui esitada seda lisades. Teabevara kasutajates on tekitanud segadust õigusaktide avaldamismärked, proovime edaspidi õigusaktide sisu selgitada lihtsamalt, vähendades viiteid konkreetsetele paragrahvidele, ehk n-ö tõlkides õigusakti sisu juriidilisest keelest eesti keelde.

Millest jätkuvalt lähtume? Kindlasti käsitleme ka edaspidi järjekindlalt aktuaalseid teemasid, ehk kui näiteks mõni küsimus on pälvinud avaliku võimu suurema tähelepanu või on muutunud seaduse käsitlus, siis analüüsime seda teemat meiegi. Siinkohal kutsun ka ehituse teabevara kasutajaid üles – kui on teema, mis teid huvitab, kuid mida teabevara ei kajasta, siis andke sellest teada ja saame üheskoos olukorda muuta.

Ehituse valdkonna viimased uudised on aga seotud maatulundusmaale ehitamisega. Nimelt on Maa-amet seisukohal, et 1. juulist 2018 jõustunud maakatastriseaduse kohaselt ei ole enam vaja elamu ehitamisel maatulundusmaale muuta maa sihtotstarvet ehk moodustada elamumaa krunti, vaid omavalitsusel on õigus ise otsustada, kas ta lubab ehitada elamut maatulundusmaale või mitte (vt ka ptk 3.4.). Sellist lähenemist esines viimati 2000. aastate alguses.

Kindlasti on olulised ka ehitustegevusega seonduvad toimingud – nimelt on Rail Baltica kavandamise käigus esitatud suures koguses uurimistaotlusi ja nende menetlemisel on mõnigi maaomanik saanud negatiivse üllatuse, kui on selgunud, et tema nn vaba ehitustegevuse käigus ehitatud ehitis oleks pidanud olema kooskõlastatud Maa-ametiga (vt ka ptk 9.2. Vaba ehitustegevuse kooskõlastamine).

Jõudu ja jaksu soovides

Tuulikki Laesson

teabevara peatoimetaja

 

Teabevara uuendus

Planeerimismenetluses kehtib ülima avalikustamise põhimõte, millest tulenevalt peab olema planeeringulahenduse aluseks olev materjal kättesaadav sisuliselt kohe pärast selle tekkimist. Planeerimismenetluses kehtib ka põhimõte, et kui isik on esitanud oma seisukoha planeeringu osas, siis tuleb teda informeerida järgnevalt terve planeerimismenetluse jooksul. Seega, kui isik esitab oma seisukoha nt planeeringulahenduse eskiisi kohta, siis peab seda isikut teavitama kogu menetluse aja jooksul toimuvatest tegevustest – avalikust väljapanekust, arutelust, kehtestamisest jms.

Lähemalt teabevara uues peatükis 5.1.1.1. 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Lõpp tankistidele? Valitsus algatas seaduse ajakohastamiseks eelnõu
  • Kas teie üürileping sisaldab keelatud leppetrahvi või liiga suurt viivist?
  • Euroopa Liidu Parlament otsustas: rahapesu peab lõppema

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Ehitise kasutamise otstarbed on fikseeritud Majandus- ja taristuministri 2015. aasta 2. juuni määrusega nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Nimetatud määruse § 1 lõike 1 kohaselt tähistatakse ehitise kasutamise otstarve vastavalt sama määruse lisas esitatud loetelule kasutusotstarbe nimetuse ja viiekohalise koodiga. Määruse lisas on toodud ehitise kasutamise otstarvete kinnine loetelu, st et peale loetelus toodud kasutamisotstarvete ei ole ehitisele võimalik muid otstarbeid anda. Kasutusotstarvete loetelu on aastate jooksul muutunud lühemaks ja seega ka üldisemaks.

Kui otsest tegevusele vastavat kasutusotstarvet määruses nimetatud ei ole, tuleb kontrollida, millised on lähimad tegevusele vastavad kasutusotstarbed. Kui ehitis ei vasta otseselt ühelegi kasutusotstarbele, siis võib sobiva kasutusotstarbe leidmiseks vajadusel kasutada välistamismeetodit: teha selgeks, mis põhjusel mingi kasutusotstarve ei sobi, ja seejärel liikuda järgmise võimaliku kasutusotstarbe juurde.

Lähemalt peatükis 3.7.

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Riigikogu algatas eelnõu väikeinvestoreid kaitsvate sätete kasutuselevõtuks
  • Alates 1.09.2018 on äriühingud kohustatud esitama äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed
  • Riigikohus täpsustas raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja alusetu rikastumise sätete kasutust

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, septembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Lehed