Ehitus | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Uue audiosisuna saab peagi kuulata saadet „Teabevara tund“, kus räägitakse viimase poole aasta jooksul tehtud Riigikohtu lahenditest ehituse valdkonnas. Kuidas toimida siis, kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt? Kas kohalik omavalitsus peab kasutusloa andmisel veenduma selles, et ehitis on ohutu ka naaberehitistele? Milliste probleemidega satub silmitsi maaomanik, kes soovib rajada oma ehitise avalikku veekokku?

Stuudios on ehituse ja riigihanke spetsialist ning õigusbüroo Laesson & Partnerid juht Tuulikki Laesson.

Teabevara uuendus

Riigikohus käsitles oma 08.06.2021 otsuses nr 3-17-2591 kohalike omavalitsuste kohustusi kasutusloa menetluses ning leidis, et kui kasutusloa andmise menetluses on haldusorganil ohukahtlus tekkinud või pidi objektiivse ja asjatundliku hinnangu järgi tekkima, kuid jääb kõrvaldamata, siis on kasutusluba õigusvastane. Lähemalt peatükis 9.1.3.

Teabevara uuendus

Tööohutus ehitusplatsil algab kõigi ehitustööde ja tegevuste läbimõtlemisest, kavandamisest ja reeglite loomisest. Igal reeglil, mida rakendada, peab olema põhjus ja põhjendus. Veebiseminari (ptk 13.26.) viib läbi ehitusvaldkonna tööohutuse koolitaja, -konsultant ja -spetsialist Tarmo Nakkurt.

Teabevara uuendus

Järgmises audiopeatükis tuleb juttu fassaadidest, millega puutuvad kokku kõik nii otseselt kui ka kaudselt, sest tegemist on ehitise n-ö näoga. Turule on jõudnud uudne nanotehnoloogiline krohv CT76, mis suudab molekuli tasandil ise end taastada ning säilitada niiviisi oma erksa välimuse aastakümneteks.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohus leidis, et tuuleenergia arendamine on avalik huvi
  • Finantsinspektsioon saab õiguse avaldada hoiatusteateid
  • Muutuvad välismaa äriühingu filiaali registreerimise reeglid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Riigikohus käsitles 08.04.2021 asjas nr 3-18-2244 olukorda, kus enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud majale sooviti saada kasutusluba. Omavalitsus nõudis kasutusluba soovinud omanikult, et esmalt taotletaks ehitusteatist ja seejärel kasutusteatist. Riigikohus leidis aga, et kui ehitustegevust enam ei toimu, siis piisab kasutusloa saamiseks ka kasutusloa taotlusest või kasutusteatisest ja auditist. Lähemalt peatükis 9.1.3.

Teabevara uuendus

Audiopeatükis 13.28. kõlab kaks ettekannet veebruaris toimunud Ehituse Tehnoloogiakonverentsilt, teemadeks ehituse tulevik ja uudsed lahendused. Esinevad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonnajuht Jaan Saar ning digitaalehituse praktik Taavi Liiv.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonnajuht Jaan Saar

Valdkonna uudis

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötab välja määruse muudatust, mis puudutab ehitusega seotud tegevusalade kvalifikatsiooninõudeid. Seni pole võimalik uusi kutseid anda ja soovijatel tuleb oodata määruse muudatuse jõustumist eeldatavalt kuu aja pärast. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on koos kutse andjate ja Kutsekojaga alustanud määruse muudatuse eelnõu väljatöötamist.

Ehitusvaldkonnas tegutsevatel ettevõtjatel, sealhulgas vastutavatel arhitektidel, inseneridel ja teistel professionaalidel on üle kolme aasta kehtinud nõue tõendada oma kvalifikatsiooni kutsega. Kui siiani kehtestati kvalifikatsiooninõuded kutsestandardite tasemel, siis vastavalt Riigikohtu 17. mai otsusele viiakse määruse sõnastusse reguleeritud tegevusaladele vastavate konkreetsete kutsestandardite viited.

„Ministeerium on koos kutse andjate ja Kutsekojaga alustanud määruse muudatuse eelnõu väljatöötamist ning muudatus jõustub eeldatavasti kuu aja jooksul,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Minister lisas, et seni pole võimalik uusi kutseid anda ega kvalifikatsioone uuendada. „Riigikohtu otsusel tohib ehitusalast kutset soovivate isikute taotlusi lahendada alles pärast määruse muudatuse kehtestamist,“ ütles ta.

Allikas: ehitusuudised.ee

Teabevara uuendus

Juunikuises täienduses saab lugeda kasutusloa taotlemisest enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud majale. Omavalitsus nõudis kasutusluba soovinud omanikult, et esmalt taotletaks ehitusteatist ja seejärel kasutusteatist (luba). Riigikohus leidis aga, et kui ehitustegevust enam ei toimu, siis piisab kasutusloa saamiseks ka kasutusloa taotlusest või kasutusteatisest ja auditist.

Audiosisuna saab kuulata Ehituse Tehnoloogiakonverentsi ettekandeid digitaalsetest lahendustest ehituses.

Valdkonna uudis

Ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatuste koosmõjus on alates 10.03.2021 kohustuslik (kui ehitusteatis või ehitusluba esitatakse 10.03.2021 või hiljem) elamute püstitamise ehk uute elamute ehitamise, aga ka olemasolevate elamute olulise rekonstrueerimise korral tagada elektriauto laadimistaristu rajamine, kui elamu juures on vähemalt 10 parkimiskohta.

 

Mitteelamute puhul on oluline, et elamutega analoogne nõue ei kohaldu nende mitteelamute osas, mida omab ning kasutab EL-i seadusandluse mõistes väikese ja keskmise suurusega ettevõtja. Probleemiks on aga see, et kui büroohoone on väikese või keskmise ettevõtja omandis, aga seda kasutab suurettevõtja, siis tuleb laadimistaristu ikkagi välja ehitada.

 

WEG Eesti turundusjuhi Jüri Luua sõnul on hea, et Eesti riik on jõudnud elektriautosid puudutava esimese seadusemuudatuseni. Samas tuleb tema sõnul nentida, ent kahjuks on seadus jõustunud liiga hilja ja seadusesse on jõudnud liiga vähe detaile. „Probleemi see ära ei lahenda,“ ütles Luud.

Ta selgitas, et seaduses on küll öeldud, et arenduse juurde tuleb luua juhtmetaristu, kuid see tähendab seda, et maa sisse pannakse lihtsalt kaablikõri, mis on arendajale küllaltki odav. Probleemiks jääb see, et tihtipeale ei ühendata kaablikõri ära sellise elektrivõimsusega, millega saaks autosid laadida. „Sellise võimsusega ühendamine on arendaja jaoks väga kallis ja tavaliselt arendaja seda ei tee,“ rääkis Luud. „Arendaja teeb nii vähe kulutusi kui vaja, ja see on arusaadav,“ lisas ta.

Ka ABB tootejuht Urmas Laine sõnas, et seadus võib kaasa tuua n-ö linnukeste kirja panemise ohu. Nimelt ei ole seaduses sätestatud minimaalset elektrivõimsust, mida laadimispunktid sisaldama peaks. See võib kaasa tuua selle, et täiselektriliste autode laadimiseks elektrit ei jätku. Pikemas plaanis võib see aga tähendada, et arendused tuleb tulevikus ümber teha.

Alliaks: Äripäev 15.05.21;  ehituse teabevara peatükk 7.2.9.

 

Foto: Liis Treimann

 

Lehed