Dokumendid | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Dokumendinäidiste teabevaras on ilmunud kaugtöö kokkuleppe näidis (peatükk 11.3.6).

Kaugtöö võimaldamine on praegusel tööturul üks võimalus kaasata häid spetsialiste. See on ühelt poolt nii töötaja kui ka tööandja jaoks paindlik ja ahvatlev võimalus, kuid kätkeb ka riske. Kokkulepped tuleks vormistada kirjalikult, et vältida võimalikke vaidlusi, või on need tulevikus abiks võimalike vaidluste lahendamisel. 

Teabevara uuendus

Dokumendinäidiste teabevaras on mais ilmumas kaugtöö kokkuleppe näidis. Kaugtöö võimaldamine on praegusel tööturul üks võimalus kaasata häid spetsialiste. See on ühelt poolt nii töötaja kui ka tööandja jaoks paindlik ja ahvatlev võimalus, kuid kätkeb ka riske. Kokkulepped tuleks vormistada kirjalikult, et vältida võimalikke vaidlusi, või on need tulevikus abiks võimalike vaidluste lahendamisel.

 

 

 

 

 

Teabevara uuendus

Dokumendinäidiste värskes peatükis 12.1 arutlevad Lindebergi advokaadibüroo vandeadvokaadid Aldo Vassar ja Keijo Lindeberg, kuidas juba eos vältida kohtuvaidlusi.
 
Advokaadid kohtavad iga päev lepinguliste vaidluste ja töövaidluste lahendamisel inimesi, kes maandanud enda arvates kõik riskid, kuid olulisi asjaolusid tõendada ei suuda. Kui lepingus on mõni säte mitmeti mõistetav või jääb oluline küsimus reguleerimata, eelistatakse sageli ikka veel asju suuliselt „selgeks rääkida”. Kuid kohus või töövaidluskomisjon lähtub vaidluses eelkõige kirjalikest kokkulepetest.
 
Ülalkirjeldatud probleemi aitab vältida advokaadi teenuste kasutamine juba lepingute sõlmimisel. Keskmiselt kulub advokaadil lepinguga tutvumiseks ja võimalike riskide hindamiseks 1-2 tundi, samas kestavad kohtuvaidlused aastaid ning õigusabikulud võivad ulatuda tuhandete eurodeni. Advokaat on nagu kindlustus – kasulikum on teha regulaarselt väikseid kulutusi, et vältida tulevikus suurt kahju.
 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Ettevõtjatel tuleb pakendimajanduses rohkem vastutust võtta

  • Teekasutustasu sissenõutavuse valguses täpsustati veoauto mõistet

  • Riigikohus selgitas juhatuse liikme vastutust maksuvõla eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Dokumendinäidiste teabevaras on ilmunud tarkvarateenuse osutamise lepingu näidis (peatükk 3.7).

Tarkvarateenuse („software as a service”) puhul, nagu tuleneb nimetusest, pakub teenusepakkuja teenuse saajale enda tarkvara teenusena. Üldjuhul tähendab see seda, et teenuspakkuja annab interneti vahendusel teenuse saajale ligipääsu enda tarkvara kasutamiseks ning teenuse saaja maksab selle eest teenusepakkujale tasu. Tarkvara võõrandamist sellisel juhul ei toimu ning tarkvara kasutamise õigus on teenuse saajal nii kaua, kuni ta teenuse eest nõuetekohaselt tasub. Tarkvara kasutamise õigus realiseerub teenusepakkuja poolt antava (liht)litsentsi kaudu, mis annab teenuse saajale kokkulepitud tingimustel õiguse tarkvara kasutada.

Teabevara uuendus

Äriõiguse teabevara uues audiopeatükis 12.1 räägitakse alapakkumustest riigihangetes ja vaadeldakse seda teemat möödunud aasta lõpus avaldatud Riigikohtu lahendi valguses. 

Vastuse saavad küsimused: Millal tuleb alapakkumus riigihankel tagasi lükata? Millistel juhtudel võib riigihankel alla omahinna pakkumusi teha? Kuidas tuvastada, kas alla omahinna pakkumus kahjustab konkurentsi? Kuidas tuvastada, kas pakkuja on turgu valitsevas seisundis? Milline on turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja hinnakujunduse vabadus riigihangetel ja väljaspool seda?

Valdkonna uudis
Sotsiaalministeerium sõlmis täna hea tahte kokkuleppe sotsiaalpartneritega, et piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunni lepingute kasutamist. Muutuvtunnilepingute sõlmimise tulemusel peaks vähenema võlaõiguslike lepingute sõlmimine sektoris, mida on seni kasutatud töötajate tööaja paindlikkuse suurendamiseks.

 

Allikas: Pixabay

Muutuvtundide piloodi kokkuleppimisel on pooled lähtunud eesmärgist, et tööõigus pakuks töötajatele piisavat kaitset ja ohutut töökeskkonda, kuid oleks samas tööandjate konkurentsivõime säilitamiseks piisavalt paindlik.

„Kaubandusorganisatsioonid on märkinud sektoris sageli esinevat muret, et tihti on vaja muuta töögraafikuid tulenevalt töötaja soovidest või ajutiselt tõsta töökoormust tulenevalt töömahtude muutumisest. See omakorda tingib kohati vajaduse sõlmida ajutise töömahu suurenemisel võlaõiguslikke lepinguid. Muutuvtunni kokkulepetega on aga töötajaga võimalik kokku leppida lisaks fikseeritud minimaalsele töökoormusele ka paindlik tööajavahemik, nn muutuvtunnid. Selline kokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu, andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga. Selle kokkuleppega peavad aga nõus olema töösuhte mõlemad pooled,” rõhutas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

„Kuna valdkonniti on tööandjate ja töötajate vajadused erinevad, on oluline saavutada kokkulepped igas sektoris. Läbirääkimised kaubanduses olid küll pikad, kuid usume endiselt, et parim viis töösuhetesse paindlikkust tuua on just sektori tasemel ja kutsume ka teisi valdkondi kõnelusi alustama,” ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

„Kaubandussektoris on juba pikemat aega arutatud teemal, et paljud töötajad ootavad tööandjalt paindlikumaid töövorme. Varieeruva koormuse soov on levinud kõigis vanuserühmades. Võib ka öelda, et trend, kus tööampse soovitakse teha mõne muu tegevuse kõrvalt, on ajas veelgi kasvamas nii noorte kui vanemaealiste seas. Olgu siis põhjusteks teine töökoht, kõikuv koormus koolis, ajamahukad hobid, koduaias askeldamine või lapselaste hoidmine. Teiselt poolt on kaubanduses palju hooajalist kõikumist, näiteks seoses kampaaniate või pühadeperioodidega. Piloteeritav lahendus võimaldab meie arvates, vähendades liigset administratiivset koormust, töötajate ja kaubandusettevõtete vajadused ning ootused ühitada. Nii on töötajatele garanteeritud neile sobiv miinimumkoormus ning lihtne võimalus pakkuda tööandja poolt vajadusel lisatöötunde, mille vastu võtmise üle otsustab töötaja. Juhul, kui pilootprojekt ennast õigustab võib sellest kujuneda uus normaalsus kõigis sektorites ja inimestel, kes soovivad lihtsalt suuremat paindlikust. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et meie arvates võimaldab selline lähenemine tulla tööjõuturule inimestel, kellele senised jäigad töösuhted mingil põhjusel ei sobi,” ütles Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil.

„Muutuvtunni kokkuleppeid võib kehtivate töölepingutega töötajatega sõlmida vaid töötaja kirjaliku avalduse alusel, see tähendab, et hetkel kehtivaid töölepinguid tööandja ühepoolselt muuta ei saa,” selgitas sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar.

Töölepingus fikseeritakse kahepoolselt miinimumkoormus, mis ei tohi olla väiksem kui 0,3 täistööajast ehk 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta ja samuti lepitakse kokku võimalikud lisanduvad muutuvtunnid, kuni 0,2 täistööajast ehk 8 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Töötajal on õigus fikseeritud minimaalset töökoormust ületavatest tundidest keelduda. See tähendab, et kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokku lepitavad. Töötaja peab kinnitama pakutavate muutuvtöötundide vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Tööandja peab graafikusse kandmata muutuvtunde pakkuma vähemalt 24 tundi ette. Kui töötaja teeb vastavalt kokkuleppele ületunnitööd, siis ületunnid hüvitatakse. Maksimaalne summeeritud arvestusperioodi pikkus jääb samaks, mis täna töölepingu seaduses (maksimaalselt 4 kuud).

Muutuvtunnilepinguid saab sõlmida vaid töötajatega, kelle töötasu on vähemalt 1,2-kordne töötasu alammäär (2021. a alammäär 584 eurot, seega 2021. a on 1,2-kordne 700 eurot bruto).

Kokkuleppe allkirjastasid Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ning riigi esindajana Sotsiaalministeerium.

Allikas: palgauudised.ee

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohtu üldkogu asus juhatuse liikme vastutuse osas uuele seisukohale
  • Eestis kehtivat maksuvaba tulu arvestust rakendatakse edaspidi ka EMP riikide residentide suhtes
  • Töötajatele terendavad lisapuhkepäevad

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Valdkonna uudis

Kahe nädala eest kehtestatud piirangutega seoses käivitus 29. märtsil mitu EASi ja KredExi taotlusvooru, mis on mõeldud raskustes ettevõtete toetamiseks.

Töötukassa pakutavad palgatoetused ja muud valitsuse plaanid ootavad alles uut lisaeelarvet, mis riigikogus teisele lugemisele läheb 7. aprillil, kuid KredExi ja EASi olemasolevate eelarvete ulatuses on mõned meetmed tehtud kättesaadavaks alates 29. märtsist.

Majutusettevõtjatele ja Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjatele avati taotlemine 29. märtsi hommikul ja see kestab 8. aprillini. Majutusettevõtjatele makstakse kuni 15 protsenti käibelangusest, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot. Pärast 2019. aasta detsembrit avanenud ettevõttele makstakse sama suurt toetust aasta jooksul tasutud tööjõumaksude järgi.

Vanalinna toidukohtadele makstakse kuni 100 protsenti 2019. aasta tööjõumaksudest ülempiiriga 80 000 eurot. Reisikorraldajad ja suveniirimüüjad saavad samuti toetust tööjõumaksude alusel ülempiiriga vastavalt 80 000 ja 60 000 eurot. Nemad saavad taotlema hakata 30. märtsist.

EASi toetuste kogusumma on 9,9 miljonit eurot.

KredExis pakutakse endiselt erakorralisi laenukäendusi laenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks. Lisandusid ka majutus- ja toitlustussektori ettevõtete, reisibüroode ja reisikorraldajate toetamiseks mõeldud käendused.

See peaks pakkuma uue finantseeringu näol abi koroonapuhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepinguid. Kredex on valmis tagama kuni 700 000 euro suuruse laenu 100 protsendi ulatuses. Maksimaalselt 4% intressiga laenude käenduse eest küsib Kredex 2% käendatava laenu summast.

5. aprillist saavad ka teised ettevõtted taotlusi esitada erakorralise käenduse saamiseks. Seda 90 protsendi ulatuses, mis ehitus ja kaubandusettevõtetele puhul kahaneb 60 protsendile. Kuni 6% intressiga laenude käendus on maksimaalselt 5 aastane. Varasemate laenude refinantseerimisel saab Kredexi käendatud laenu kasutada 50 protsendi ulatuses refinantseeringust.

Enam kui 3-aastaste käenduste puhul tuleb aastas Kredexile väikeettevõttel maksta 1% käenduse jäägilt ja suurettevõttel 2%. Kredexi käendused ei laiene põllumeestele ja finantasutustele või kinnisvara soetamisele.

Investeerimislaene ja nn riiklikult olulistele projektidele Kredex laene enam ei väljasta, kuid pankade tõrksuse korral saab sealt taotleda käibekapitali laenu. Kuni viie aasta pikkuse ja 720 000 euro suuruse laenu intress on 4% aastas. Varasemaid laene sellega refinantseerida ei tohi.

Põllumajandussektoril tuleb Kredexi asemel pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poole. MESi laenuandmise võimalused lakkasid juba mullu oktoobris, aga endiselt on sealt võimalik küsida käendust.

Alates märtsi algusest avati MESis veel kokku 3,8 miljoni eurone toetus veisekasvatajatele ja maheteravilja tootjatele.

Allikas: raamatupidaja.ee

Teabevara uuendus

Dokumendinäidiste uues audiopeatükis 12.1 räägib Rahvusarhiivi arhiivinõunik Hanno Vares arhiivindusest – miks, millist ja kuidas teavet tuleks säilitada. Jutuks tuleb info väärtuslikkuse hindamisel erapooletuse säilitamine, ettevõttes andmete arhiveerimise alustamine, andmekogude arhiveerimise põhilised väljakutsed ja palju muud.

Lehed