Dokumendid | Äripäeva teabevara
Valdkonna uudis

 

Autor: picjumbo

Riigikogu võttis vastu seaduse, mis annab hoolduskohustusega töötajatele õiguse küsida paindlikke töötingimusi ning kaotab kohustusliku ooteaja 13–14-aastaste alaealiste tööle värbamisel.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (361 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega või kaugtöö tegemise võimalust.

Õigus paindlikke töötingimusi küsida ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama. Samuti sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes.

Seadusega kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10-tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. See kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastaste töölevõtmisel. Muudatuse eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni töökoormust seoses 13–14-aastaste noorte tööle värbamisega. Muudatus aitab luua paindlikumad töötamisvõimalused, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes.

Samuti parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu võetud lapsepuhkuse regulatsiooni. Alates 1. aprillist 2022 tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Seda hakatakse arvestama vanemahüvitise perioodi lõpust ning selle eest makstava tasu suurus on 50 protsenti lapsevanema keskmisest palgast.

Välja arendatakse tööelu infosüsteemi automaatne teavitussüsteem, mis informeerib nii tööandjat, registreeritud alaealist kui ka lapse seaduslikku esindajat konkreetse tööga seotud kohustuslikest tingimustest ning riskidest, millele tähelepanu pöörata.

Allikas: personaliuudised.ee

Teabevara uuendus

Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on (IKS § 4 lg 1).

Dokumendinäidiste teabevaras on ilmunud dokumendinäidis (peatükk 9.58), millega saate avaldada soovi oma foto või videoklipi eemaldamiseks näiteks ajakirjandusväljaandest.

Teabevara uuendus

Dokumendinäidiste teabevara värskes audiopeatükis 12.1 räägime andmekaitsest. Täpsemalt sellest, milliseid andmeid võib tööandja töötaja kohta ettevõtte veebilehel avaldada ning kas see on alati vajalik.

Lisaks teeme juttu inimeste pildistamisest avalikel üritustel ja avalikus ruumis. Uurime ka, kas meil on õigus nõuda enda foto eemaldamist tuttava/sõbra või muu isiku sotsiaalmeediast.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Keelati ebaausad kaubandustavad põllumajandustoote ja toidu tarneahelas

  • Kauba ja teenuse hinna märkimine tulevikus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Dokumendinäidiste teabevaras on ilmunud uued dokumendinäidised, mis ka seekord on riigihangete vaidlustuste teemal.

Kui hankija on Teie poolt riigihankes esitatud pakkumuse tagasi lükanud, kuid Teie hinnangul oli pakkumus korrektne ja selle tagasilükkamise aluseid ei eksisteerinud, siis on võimalik vaidlustada hankija otsus, esitades VAKO-le avalduse (peatükk 1.4.5).

Kui riigihangete vaidlustuskomisjon Teie vaidlustust ei rahulda, on võimalik pöörduda halduskohtusse, esitades neile taotluse VAKO otsuse vaidlustamiseks (peatükk 1.4.6).

Valdkonna uudis

13. septembril riigikogus vastuvõetud seadusemuudatustega kehtestatakse uued kollektiivlepingute laiendamise tingimused. Töötasu ning töö- ja puhkeaja tingimusi saab nüüd kogu sektorile laiendada juhul, kui selles on kokku leppinud töötajad ja tööandjad, kes täidavad kindlad esinduskriteeriumid. Muudatustega viiakse kollektiivlepingu laiendamine vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega.

Riigikogu muutis eile kollektiivlepingu tingimusi.
Autor: Marta Toomsalu

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et oluline on tagada töötajatele vajalik kaitse ja õiglased töötingimused, milles kollektiivlepingutel on kasvav roll. „Samal ajal on mõistlik, et laiendamise kokkulepe on sõlmitud tööandjatega, kes annavad tööd kaalukale osale sektorist. Tähtis on, et kollektiivlepingu laiendamise kavatsusest ning läbirääkimistest teavitataks avalikult kõiki töötajaid ja tööandjaid, keda võib muudatus mõjutada,” sõnas Kiik.

Muudatustega võimaldatakse taas kollektiivlepingute laiendamist, nähes ette kindlad esinduskriteeriumid: kollektiivlepingu tingimuste laiendamises võivad kokku leppida ühe lepingupoolena ametiühing või ametiühingute liit, kelle liikmed moodustavad 15% tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget ning teise poolena tööandjate ühing või liit, kes annavad tööd vähemalt 40% tegevusala töötajatele.

Laiendatava kollektiivlepinguga on võimalik ühineda ka tööandjate ühingusse või liitu mittekuuluvatel tööandjatel. Enne kollektiivlepingu tingimuste laiendamist on läbirääkimiste pooltel kohustus avalikult informeerida kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse, ning nendega konsulteerida.

Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit iga-aastaselt kokku töötasu alammäära, mida laiendatakse kõigile Eesti töötajatele.

Vastuvõetud seadusemuudatused suurendavad ka töötajate esindajate ja haavatavamate sihtgruppide kaitset töösuhtes. Ametiühingute seaduse ja töötajate usaldusisiku seaduse muudatustega kohustatakse tööandjat, kelle ettevõttes on mitu usaldusisikut, andma usaldusisikutele senisest enam vaba aega usaldusisiku rolliga kaasnevate ülesannete täitmiseks. Töölepingu seaduse muudatustega suurendatakse hüvitise määra, mida makstakse juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga. Hüvitis tõstetakse kuuelt kuult 12 kuule.

Seadusemuudatused jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.

Allikas: Personaliuudised.ee

Töölepingu näidiseid leiate dokumendinäidiste teabevara peatüki 11.3 alapeatükkidest.

Teabevara uuendus

Dokumendinäidiste teabevara värske audiopeatüki 12.1 teema on sanktsioonid hankelepingu täitmisel.

Vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja advokaat Kardo Karon advokaadibüroost Lingeberg arutlevad järgmiste küsimuste üle:

1. Kui hankeleping on sõlmitud, siis kas sanktsioonide kohaldamine käib tavaliste lepinguõiguse põhimõtete järgi või on hankelepingus erisused?
2. Kas ja kuidas on võimalik leppetrahvi vaidlustada ja kas hankelepingu puhul on erisusi võrredes tavaliste lepingutega?
3. Millised on teiste pakkujate võimalused sellist hankija tegevust vaidlustada?
4. Milline on üldiselt leppetrahvi sõnastus hankelepingutes?

Teabevara uuendus

Dokumendinäidiste teabevara jätkab septembris riigihangete teemal, ilmumas on kaks näidist, millega saab esitada kaebuse hankija otsuse vaidlustamise kohta.

Audiopeatüki teemaks on sanktsioonid hankelepingu täitmisel.
Saatekülalised vastavad järgmistele küsimustele:

1. Kui hankeleping on sõlmitud, siis kas sanktsioonide kohaldamine käib tavaliste lepinguõiguse põhimõtete järgi või on hankelepingus erisused?
2. Kas ja kuidas on võimalik leppetrahvi vaidlustada ja kas hankelepingu puhul on erisusi võrreldes tavaliste lepingutega?
3. Millised on teiste pakkujate võimalused sellist hankija tegevust vaidlustada?
4. Milline on üldiselt leppetrahvi sõnastus hankelepingutes?

 

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Kaugmüük muutus lihtsamaks

  • Ettevõtjatele terendavad kaupade müügil täiendavad kohustused

  • Kahju kannatanu nõudeõigus esindusõiguseta tehtud tehingu puhul

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Dokumendinäidiste teabevaras on ilmunud uued riigihanketeemalised dokumendinäidised.

Pakkuja riigihanke meelespeast (peatükk 1.4.2) võib leida kasulikke näpunäited riigihankes osalemiseks. Kuigi riigihankes osalemine võib tunduda keeruline, aitab meelespea suurendada tõenäosust, et esitatud pakkumus vastab hanke tingimustele.

Kui soovite osaleda riigihankes, kuid Teie hinnangul on hankedokumendis puuduseid ning see kahjustab Teie huvisid või rikub Teie õiguseid, on võimalik riigihange vaidlustada, esitades VAKO-le avalduse (peatükk 1.4.3).

Kui riigihangete vaidlustuskomisjon Teie vaidlustust ei rahulda, on võimalik pöörduda halduskohtusse, esitades neile taotluse VAKO otsuse vaidlustamiseks (peatükk 1.4.4).

 

Lehed