Dokumendid | Äripäeva teabevara
Valdkonna uudis

Vabariigi Valitsus kinnitas 4. veebruaril määruse muudatuse, mille kohaselt saavad kohalikud omavalitsused edaspidi toetust riigilt üle võetavate teede kulude katmiseks.

Omavalitsustele antakse vastastikusel kokkuleppel üle teed, mis ei vasta riigitee tunnustele. Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul hakatakse tee üle võtnud linnale või vallale maksma igal aastal toetust olenevalt tee pikkusest, laiusest, kattetüübist ning liiklussagedusest. „Tee ülevõtmine toob kaasa kohustused ja siin on aus kaasa anda kogupakett – tee koos rahaga, mis aitab katta selle korrashoiule tehtavad kulutused.”

Toetust hakatakse maksma tee üle andmisele järgnevast aastast. Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku sõnul maksab eelarveaasta keskel üleantavate teede eest toetust sama aasta lõpuni Transpordiamet nende eelarvesse kavandatud vahendite arvelt. „Rahandusministeerium saab toetusfondist teehooldusraha maksma hakata eelarveaastale järgnevast aastast, seega mitte enne 2022. aastat,” selgitas Liivik. 

Omavalitsustele jaotatav tasandus- ja toetusfondi maht on 2021. aastal kokku 570 miljonit eurot. Fond sisaldab toetusi kohalike teede hoiule, üldharidusele, huviharidus ja -tegevusele, lasteaiaõpetajatele, asendushooldusele, puudega laste hoiule, samuti eraldisi matusetoetuseks, toimetulekutoetuste maksmiseks ja rahvastikutoimingute teostamiseks.

Tasandus- ja toetusfondi eesmärk on ühtlustada valdade ja linnade eelarvelisi võimalusi ning tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohaliku elu küsimuste lahendamiseks.

Allikas: rahandusministeerium.ee

Teabevara uuendus

Dokumendinäidiste teabevaras on ilmunud ülevaade arhiivi koosseisust (ptk 10.3.1) koos näidisega (10.3.2). Ülevaade arhiivi koosseisust on organisatsiooni arhiividokumentide haldamise vahend. Sellega tagatakse, et dokumendid on säilitustähtaja jooksul või avalikku arhiivi üleandmiseni ülesleitavad ja kättesaadavad.

Teabevara uuendus

Dokumendinäidiste teabevara uues audiopeatükis 12.1 tuleb juttu vilepuhumisest. Aasta lõpus jõustuvad uued nõuded vilepuhujate kaitsmiseks ja need nõuded toovad kaasa ka rea kohustusi ettevõtjatele. Peatükis räägitakse, millal ja milliseid ettevõtjaid muutused puudutavad, kuidas vilepuhumine ettevõttes korraldada ja millega peab arvestama, miks ettevõtte juhid ja omanikud peaksid sellest teemast huvituma ja räägitakse ka uue regulatsiooni varjupoolest.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Osanike ja nõukogu roll äriühingu pankrotimenetluse algatamisel

  • Tööandja täiendavad kohustused seoses töötervishoiu ja -ohutusega

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Veebruarikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Ka veebruaris jõuavad Arhiivikonsulatsioonid OÜ juhataja Maila Kuke abiga teieni arhiivinduse teema uued peatükid ning märtsis on fookuses müügiga seotud dokumendinäidised.

Ülevaade arhiivi koosseisust koostatakse dokumentide liigitusskeemi alusel, mille näidised tulid teabevarasse novembris, vt ptk 10.1, 10.1.1 ja 10.1.2,  ja selle põhjal teame, millises sarjas ja kui palju arhiividokumente meil arhiivis on ning teame nii oma paber- kui ka digitaalarhiivi mahtu.

 

Ilmumas on:

 

  • ülevaade arhiivi koosseisust
  • ülevaade arhiivi koosseisust – näidis
  • dokumentide hävitamine
  • dokumentide hävitamisakt – näidis. 

 

 

 

 

 

 

Valdkonna uudis

Rahandusministeeriumi tellimusel valmis omavalitsustele, ministeeriumitele ja toetusmeetmete rakendajatele tööriist, mille abil on võimalik välja arvutada omavalitsuse finantsiline kasu ettevõtlusele ja ettevõtluskeskkonda suunatavatest arendustegevustest.

„Kasu võib olla nii majanduslik kui ka kaudne,“ selgitas rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse juhataja Kaire Luht. „Näiteks suurem maksulaekumine, töökohtade ja ettevõtete arvu kasv, suurenevad investeeringud ja kõrgem palgatase, mis omakorda aitavad kohalikul omavalitsusel pakkuda kvaliteetsemaid ja kättesaadavamaid teenuseid, rohkem vabaaja veetmise võimalusi ja loovad muid positiivseid muutusi elukeskkonnas.“

Arvutusmudel töötati välja uuringu „Omavalitsuse kasu ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest tegevustest“ raames ning sellega saab hinnata mõjusid, mida on võimalik kvantitatiivselt hinnata ja rahas väljendada. Tööriista arvutuskäik tugineb iga omavalitsuse enda sisestatud andmetele. Rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse nõuniku Natalja Zinovjeva sõnul testiti arvutusmudelit uuringu käigus mitmes omavalitsuses, näiteks Viljandis ja Väike-Maarjas. „Saadud tagasiside ja kohapealsete kommentaaride põhjal tehti mudelisse ka olulisi täiendusi ja muudatusi,“ märkis ta.

Uuring tõi välja, et ettevõtluse arendamine omavalitsuse territooriumil on kohaliku elu teema – omavalitsuse autonoomiast tulenevalt kujutab see väärtuspõhist ülesannet. Natalja Zinovjeva hinnangul mängib rolli omavalitsuse tahe ja initsiatiivikus ettevõtluskeskkonda panustada. „See mudel on omavalitsustele heaks abivahendiks muu hulgas ka tuleviku tegevuste ja investeeringute kavandamisel,“ lisas Zinovjeva.

Ettevõtluskasu uuringu viis läbi OÜ Geomedia. Töö eesmärk oli analüüsida Eesti omavalitsuste parimate praktikate näitel ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest tegevustest saadavat kasu ning töötada välja metoodika, mis võimaldab saadavat kasu välja arvutada ja põhjendada.

Uuringuga on võimalik tutvuda siin: www.rahandusministeerium.ee/et/uuringud-ja-analuusid.

 

 

 

 

 

Teabevara uuendus

Jätkame arhiveerimise teemaga. Värskest peatükist 10.3 leiate dokumentide arhiveerimise põhimõtted.  

Asutuse või ettevõtte dokumentide arhiveerimise korralduses peab arvestama dokumentide säilitustähtaja, tõendusväärtuse ja sellega, mis kujul (näiteks paber- või digitaaldokument) ning millisel andmekandjal (näiteks väline kõvaketas, CD) teave on. Üldjuhul sätestatakse dokumentide arhiveerimise korraldus teabehalduskorras või teistes teabehaldust reguleerivates juhistes. Avaliku sektori asutustes on soovitatav luua dokumentidele ja andmetele ühtne arhiveerimiskontseptsioon.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Üürilepingutes hakkab kehtima suurem kokkuleppevabadus
  • Tulumaksuseaduse muutmisega saavad mittetulundusühingud liikmetele tulumaksuvabalt toetust maksta
  • Riigikohus selgitas osanike koosoleku protokolli allkirjastamisega seonduvat 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Jaanuarikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK advokaat Katri Tšesnokov.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

 

Valdkonna uudis

Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustuvad 2021. aastal. Kokku jõustub uue aasta esimesel päeval rohkem kui 400 õigusakti, mida on eelmise aastaga võrreldes üle kahe korra rohkem.

Ajutiselt muutub haiguspäevade hüvitamise süsteem

Alates 1. jaanuarist on tööandja kohustatud töötajale maksma haigushüvitist teisest haiguspäevast kuni viienda päevani. Täna on tööandjal see kohustus neljandast päevast kuni kaheksanda päevani. Seega väheneb tööandja vastutus ühe päeva võrra. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et tööandja maksab töötajale haigushüvitist 70 protsendi ulatuses töötaja keskmisest töötasust.

Ühtlasi vähendab muudatus töötajate omavastutust. Kui täna ei saa töötaja hüvitist esimese kolme haiguspäeva eest, siis alates 1. jaanuarist ei saa töötaja hüvitist üksnes esimese haiguspäeva eest. Samal ajal suureneb haigekassa vastutus, kes hakkab maksma töötajale haigushüvitist alates kuuendast haigestumise päevast. Täna teeb haigekassa seda alates üheksandast päevast.

Tasub tähele panna, et muudatused kehtivad üksnes nende haiguslehtede osas, mis väljastatakse ajavahemikul 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 30. aprillini. Kui haigusleht väljastatakse muul ajal, siis tuleb lähtuda täna kehtivast hüvitamise süsteemist. Haiguspäevadega seotud muudatuste peamine eesmärk on vähendada inimeste haigena tööl käimist.

 Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 193 euroni

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on uuest aastast 584 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 192,72 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla miinimumpalga. Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 178,2 euro asemel 192,72 eurot, et saada ravikindlustust.

 Miinimumpalk on jätkuvalt 584 eurot

Uuest aastast ei suurene ega vähene miinimumpalk. Täistööajaga töötamise korral on miinimumpalk endiselt 584 eurot kuus ning tunnitasu alammäär on 3,48 eurot.

 Maksudeklaratsioonide vormid muutuvad

Uuest aastast muutuvad mitmed maksudeklaratsioonide vormid. Muudatused on peamiselt seotud kohustusliku kogumispensionireformiga ning välismaalastest renditöötajatega seotud tulumaksuseaduse muudatustega.

 3 muudatust pankrotiseaduses

Peagi jõustuvad pankrotiseaduses mitmed muudatused, mille peamine eesmärk on kiirendada pankrotimenetlust. Näiteks ei pea ühe muudatuse kohaselt pankrotiavalduse läbivaatamiseks enam korraldama kohtuistungit. Seda tuleb teha üksnes siis, kui võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuab või kui kohus peab kohtuistungi pidamist vajalikuks. Seega edaspidi toimub pankrotiavalduse läbiviimine üldreeglina kirjalikus menetluses.

Pankrotiseadusesse lisandub konkreetne ajaline piir, mille jooksul peab võlausaldajate üldkoosolekul osalev kohtunik määrama vaidluse korral võlausaldajate hääled. Kohtunik peab seda tegema üldreeglina samal koosolekul, kuid erandlike asjaolude ilmnemisel võib kohtunik hääled määrata ka järgmisel tööpäeval.

Edaspidi ei kohaldu füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse korral füüsilisele isikule ärikeeld automaatselt, vaid sarnaselt juriidilise isiku võlgniku pankroti korral kohaldub ärikeeld üksnes siis, kui kohus nii otsustab.

Pankrotiseaduse muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Täpne jõustumise aeg ei ole hetkel teada. Lisaks jõustuvad mitmed olulised pankrotiseaduse muudatused 2021. aasta 1. veebruaril. Näiteks jõustuvad siis muudatused, mis tagavad kohtute suurema spetsialiseerumise maksejõuetusasjadele, muutub haldurite tasustamise süsteem ning laieneb isikute ring, kel on kohustus esitada pankrotiavaldus.

Muutuvad tööandjale makstava koolitustoetuse tingimused

1. jaanuarist hakkab kehtima uus tööhõiveprogramm, kus on mh kirjas, millistele tööturuteenustele ja -toetustele on tööandjal ligipääs. Riik jätkab sarnaselt kehtiva programmiga täiendavate ja soodustingimustel tööturuteenuste pakkumist, kuid muudab osade teenuste ja toetuste saamise tingimusi, näiteks koolitustoetuse tingimusi.

Uuest aastast lisandub tööandjatele võimalus saada koolitustoetust ka töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks, kui tööleping kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud. Kui varem pidi toetuse saamiseks koolituse maht olema vähemalt 80 akadeemilist tundi, siis uues programmis on nõutud vaid 50 akadeemilist tundi. Muutuvad ka koolituskulude omavastutuse määrad. Uuest aastast võib töötukassa maksta tööandjale kulude kogusummast kuni 80%, kuid maksimaalselt 2500 eurot töötaja kohta (praegu võib maksta 50% ja maksimaalselt 1250 eurot). Kui töötaja värvatakse töötukassas töötuna arvel olevate seast, siis sel juhul võib toetus olla kuni 100% kulude kogusummast ja maksimaalselt 2500 eurot (praegu on see 80% ja maksimaalselt 2000 eurot).

Siiski lisanduvad programmi ka mõned piirangud. Näiteks saab sama tööandja erinevatel alustel koolitustoetust sama töötaja eest kolme aasta jooksul kokku vaid kuni 2500 eurot. Lisaks tekib töötukassal võimalus koolitustoetuse andmisest keelduda või seda vähendada, kui taotletud kulud on põhjendamatud. Erinevalt kehtivast programmist ei maksa töötukassa uuest aastast tööandjale töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulusid, v.a välismaal toimuvate koolituste puhul.

Lisaks hakkab töötukassa uuest aastast pakkuma jätkutoe teenust, st nõustab inimest ja tööandjat toetamaks inimese tööl püsimist, kui tööl püsimine on raskendatud vähenenud töövõime, töökogemuse puudumise, pika töötuse või muu takistuste tõttu. Ühtlasi tõuseb uue programmiga ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 6000 euroni.

Suureneb ühe kauba aktsiis

Sigarettide aktsiis tõuseb 1. jaanuarist 5 protsendi võrra. Lisaks suureneb ka suitsetamistubaka aktsiis. Ülejäänud aktsiisid ei muutu uuest aastast.

Allikas: kaubandus.ee; Eesti kaubandus-tööstuskoda

 

 

 

 

Teabevara uuendus

Uuest arhiivinduspeatükist 10.2 leiate andmekogude tabeli. Selles on ära toodud organisatsiooni arhitektuuri kirjeldamise infosüsteem Troux ja dokumendihaldus-
süsteem Delta kirjeldused ning andmed säilitustähtaja/ arhiiviväärtuse kohta. 

Lehed