Äriõigus. Näidised ja kommentaarid | Äripäeva teabevara

Äriõigus. Näidised ja kommentaarid

Teabevarad

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 18.14 jagame soovitusi ärisaladuste paremaks kaitsmiseks. Mis on ja mis ei ole ärisaladus? Kuidas ärisaladust fikseerida ja kuidas ennast kaitsta? Kui ärisaladus on lekkinud, siis kuidas peaks toimima? Saate vastuse neile ja paljudele teistele ärisaladusega seotud teemadele. 

Teabevara uuendus

Juunis ja juulis jätkame koostöös advokaadibürooga TGS Baltic teabevarasse maksustamise teemat äriõiguses.

Maksuküsimus puudutab teemasid nagu asutamine mitterahalise sissemaksega, tehingud osadega, kapitali suurendamine ja vähendamine, jagunemine/ühinemine ja dividendid). Praktikas näevad advokaadid pidevalt, et ühinguõiguslike tehingute juures kerkivad ikka ka maksuküsimused, sellest on tingitud ka teemavalik. 

Valdkonna uudis

Mai lõpus jõustunud äriseadustiku muudatustega muutus kehtetuks osaühingute osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue, mistõttu võiks selliseid lepinguid sõlmida juba täna justkui vormivabalt ja ilma notarita. Kas ja miks peaks lepinguid siiski endiselt notariaalselt sõlmima?

Vaatamata vorminõude kaotamisele ei piisa omandi üleminekuks pelgalt osa võõrandamise lepingu sõlmimisest. Lisaks sellele on tarvis sõlmida notariaalselt tõestatud omandi üleandmise leping, mida juriidilises keeles nimetatakse käsutustehinguks. „Seega on ka tulevikus mõistlik osade võõrandamise ja pandilepingud teha nagu varem – ühes dokumendis ja notariaalses vormis, kuna notari juures tuleb üks kord niikuinii käia,“ selgitas Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson. Notari kohustus on sealjuures tagada, et kõigi tehingu osapoolte huvid oleksid kaitstud ning et kõik tehinguga seonduv pooltele selge oleks. „Lepingu tõestamisel toimub notari tasu arvestamine ikka seaduse alusel ning lepingu hind sellest ei muutu,“ kinnitas Notarite Koja esimees.

Augustist jõustub muudatus, millega vähemalt 10 000-eurose osakapitaliga osaühingute puhul on kõigi osanike nõusolekul võimalik sõlmida lisaks võlaõiguslikule müügilepingule ja pandilepingule ka käsutustehing lihtsustatud korras. Seega saavad osanikud üksmeelsel kokkuleppel otsustada osaühingu osade võõrandamist ja pantimist näiteks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mistõttu võib tekkida õigustatud küsimus – milleks selliste lepingutega enam üldse notari poole pöörduda? Saar-Johanson loetleb kuus põhjust.

  1. Notariaalne leping annab osaühingu osa omandajale kindluse, et võõrandatav osa kuulub tegelikult ka müüjale, sest notar kontrollib enne lepingu tõestamist käsutusõiguse olemasolu. Sealjuures aitab tehingu sõlmimine notari juures kaitsta näiteks osaniku abikaasa huve, kellele osaühingu osa võib ühisvarana kuuluda. Lisaks ei teki notariaalselt tõestatud lepingu puhul ostjal edaspidi probleeme, kui on vaja tõendada osa kuuluvust.
  2. Notariaalselt tõestatud käsutuslepingu saab notar edastada koheselt, elektrooniliselt ja ilma lisatasuta äriregistrile ning seda ei pea tegema ettevõtte juhatus. Notari poolt teavituse edastamine tagab registriandmete kõrgema usaldusväärsuse.
  3. Notar peab lepingus osalejate nõustamisel olema erapooletu ning kaitsma kõigi poolte huve ja õigusi ning selgitama neile kõiki juriidilisi nüansse.
  4. Olukorras, kus kõigi osapoolte huve on erapooletult arvestatud ning leping vormistatud korrektselt, on tulemuseks õiguslikult pädev leping, mis ennetab edasisi vaidlusi.
  5. Notari koostatud leping on osalejatele alati kättesaadav nii digitaalselt kui ka paberkandjal – see ennetab poolte vahelisi vaidlusi tulevikus ning aitab vajadusel kohtumenetluses vaidlust puudutavate asjaolude tõendamisel.
  6. Lepingu sõlmimiseks pole enam tarvis füüsiliselt notari juures kohtuda – kaugtõestusega saab tehingu teha kodust, kontorist või vormistada välismaal volikiri.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et endiselt on kõige kindlam sõlmida leping notariaalselt tõestatud vormis, sest korrektselt vormistatud ja kehtivale õigusele vastavat lepinguprojekti oskavad kõige paremini koostada just pikaajalise kogemusega notarid Samuti kontrollib notar lepingut tõestades kõik sellesse puutuvad asjaolud maandades sellega riski, et keegi saab petta või tekivad hilisemad tülikad ja kulukad õigusvaidlused.

Allikas: PR ja konsultatsioonifirma Corpore konsultandi Vootele Päi pressiteade 01.07.2020

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 18.14 räägime juhatuse liikme vastutusest. Saate teada, milliste kohustuste rikkumise korral võib juhatuse liiget ähvardada kriminaalkaristus või kahjunõue, millised on levinumad rikkumised ja mida tasub juhatuse liikmena jälgida, et vältida vastutusega seotud riske.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Juunikuu õigusuudiste teemad

  • Plaanitakse ulatuslikke muudatusi kehtivasse pankrotiseadusesse
  • Arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute tõendamine
  • Ärisaladusena käsitatav info

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Andres Kalm on äriõiguse teabevaras alustanud uut teemat, kus käsitleb makse äriõiguses. Esimesena on fookuses dividendide maksustamine. 

Tulumaksuseaduse kohaselt maksab äriühing tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis (TuMS § 50 lg 1). Oluline on mõista, et viidatud sättest tulenev kasumi jaotamisel tekkiv maksukohustus on maksutehniliselt kasumit jaotava äriühingu (ja mitte kasumit saava osaniku/aktsionäri) maksukohustus. Millisel puhul on see teadmine eriti oluline ja miks näiteks väljendatakse füüsiliste isikute tulumaksumäära lihtsalt viisil 20%, aga ettevõtete puhul keerulisemalt 20/80, sellest juba uues peatükis 18.1

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Maikuu õigusuudiste teemad

  • Juhtidele antakse lisaaega makseraskuste ületamiseks
     
  • Tuleviku äriühingu koosolekul saad hääletada reaalajas, olenemata asukohast
     

  • Kiire abi väikeettevõtjatele ja turismisektori ettevõtjatele
     

  • Kobarseadusega kriisi vastu
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

 

Teabevara uuendus

Koroonaviirusest majandussuhetes räägib äriõiguse teabevara värskes peatükis 18.2 advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Andres Kalm. Seoses liikumis- ja kogunemispiirangutega ning kaubanduskeskuste ajutise sulgemisega on koroonakriisi ajal õigussuhete keskmesse tõusnud üürisuhted, mida Andres Kalm lähemalt käsitleb.

Üüri tasumise üldpõhimõte on seaduse järgi see, et kui üürnik ei saa endast mitteolenevalt põhjusel üüritud pinda kasutada, siis võib ta vastavas ulatuses keelduda nii üüri kui ka kõrvalkulude maksmisest. Samas on suured kaubanduskeskused enamasti sõlminud oma üürnikega selliseid lepingud, mis piiravad üürnike üüri alandamise õigust ning asetavad makromajanduslikud riskid pigem üürnike peale. See on aspekt, mis sunnib pooli läbi rääkima. Mida saab teha üürnik ja mida üürileandja ning mida teha teiste lepingutega, sellest juba peatükis. 

Peatükk kajastab raadiosaates „Teabevara tund“ jagatud mõtteid ja nõuandeid. Saade on lisatud peatükile, küsib teabevara vanemtoimetaja Heidi Saar. 

Teabevara uuendus

Äsjases eriolukorra audiopeatükis 18.1 avab äriõiguse teabevara koostööpartneri, advokaadibüroo TGS Baltic assotsieerunud partner Triin Kaurov,  töösuhete muutmise põhimõtteid kriisiolukorras. Selgitab võimalusi ja annab praktilisi nõuandeid selleks, et praegusel ajal töösuhetega juriidiliselt õigesti ümber käia.  Samuti avab Triin  tööandjatele suunatud abipaketi tingimusi ning toob välja riskid, mida ehk kõik ettevõtjad kiirustades otsuseid tehes esmapilgul  ei pruugi näha.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Eriolukorras käsitletavad õigusuudiste teemad

  • Töösuhted
    Töötasu ja koormuse vähendamine
    Kaugtöö tegemisega seotud kulud ja töölähetus
    Töötasu hüvitise saamise eeldused
     
  • Lepingulised suhted
    Vääramatu jõud
    Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine
     

  • Üürilepingud
     

  • Ühinguõigus
    Koosolekute korraldamine
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Lehed