Äriõigus. Näidised ja kommentaarid | Äripäeva teabevara

Äriõigus. Näidised ja kommentaarid

Teabevarad

Teabevara uuendus

Äriõiguse teabevaras on uuendatud kaks äriregistri peatükki.

Peatükist 1.1.4 leiate kasuliku info konstitutiivsetest ja deklaratiivsetest kannetest. Äriregistri kanded jagatakse konstitutiivseteks ja deklaratiivseteks olenevalt sellest, kas kanne on või ei ole õigustloov. Kanne on õigustloov ehk konstitutiivne, kui kande esemeks olev muudatus jõustub kande tegemisest registris (mitte siis, kui asjaomane organ muudatuse vastu võtab). Kanne on deklaratiivne, kui pädev organ võtab vastu selle esemeks oleva muudatuse ja see jõustub juba vastuvõtmisega (mitte kande tegemisega registris). 

Peatükis 1.1.5 on uuendatud info e-äriregistri kohta. Varasemalt kasutusel olnud ettevõtjaportaali asemel on alates 2021. aasta augustist kasutusel ühtne e-äriregistri keskkond, mida haldab registrite ja infosüsteemide keskus. Seal saab esitada äriregistrile kandeavalduse, dokumente ning majandusaasta aruandeid elektrooniliselt.

Valdkonna uudis

Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Kristina Schotter
Autor: Erakogu

Hiljuti avaldatud uuringu järgi on Eesti Euroopa Liidus esikohal tsiviilasjade lahendamise kiiruse poolest.

Keerukamates vaidlustes kulub siiski ka meil aastaid lõpliku jõustunud lahendi saamiseks. Paraku ei arvesta meie hagi tagamise regulatsioon täna piisavalt sellega, et vaidlus võib kesta ka kolm, neli või koguni viis aastat.

Kui hageja taotleb juba menetluse ajaks kostjale koheste keeldude seadmist (pangakonto, kinnistu, sõiduki, väärtpaberite või muu vara n-ö külmutamist või kostjal toimingute keelamist), peab kohus ühe tööpäevaga küsimuse lahendama ja tulemus võib kehtima jääda aastateks. Kostja vaatest ei ole see tihtilugu õiglane. Teisalt võivad tagamata aga jääda ka hagid, kus seda on tegelikkuses hagejal hädasti vaja.

Mida kohus selle ühe tööpäevaga õigupoolest aga otsustada saab ja üldse jõuabki?
 

Eesti tsiviilkohtus kehtib põhimõte – kui hageja väidab, et kostja on talle suure summa võlgu, võib kohus väite usutavuse korral koheselt arestida väidetava võlgniku kogu vara. Isegi kui lõpuks selgub, et mingit võlga ei olegi. Kohus ei kaalu tagamisel hageja nõude tõendatust, vaid üksnes kostja varalist seisu ja peab sel hetkel eeldama, et hageja väidetu võla kohta on tõsi. Kuna kohus otsustab tagamise üldjuhul tagaselja, ei saa kostja end hageja võimalike valede eest sel hetkel kuidagi ka kaitsta.

Kostja saab küll esitada 15 päeva jooksul tagamisele ühe korra kaebuse kõrgemale kohtule, kuid ka ringkonnakohus ei lahenda veel vaidlust sisuliselt, vaid kaalub uuesti üksnes kostja varalist seisu. Näiteks, kui füüsilise isiku vastu esitatakse miljoni euro suurune kahjunõue ja arestitakse kogu kostja vara, ei luba kohtupraktika ka kõrgemal kohtul anda hinnangut, kas hageja nõue üldse on tõendatud. Seega on kaebeõigus hagi tagamisele kostja jaoks tihti üsna sisutühi - isegi, kui kostja esitab tõendid, et mingit võlga polegi, ei tohi kohus neid veel hinnata ja peab eeldama, et hagejal on õigus.

Ainus, mida kostja sisuliselt vaidlustada saab, on kostja varaline seis ehk kas vara arestimist vaidluse ajaks üldse vaja on. Siin on aga seadus ja kohtupraktika taas hageja kasuks ebavõrdselt kaldu. Kui füüsilise isiku vastu esitatakse suur rahaline nõue, aresitatakse kostja vara tihti isegi siis, kui kostja ei ole kunagi oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud või on koguni jõukas. Taaskord piisab hagejal vaid oma sõnadega põhjendamisest, et ilma kostja vara kohese arestita olevat kostja homme paljas nagu püksinööp ja ei suuda nõuet ära maksta. Tõendeid hageja esitama ei pea. Kui nüüd kostja aga hagi tagamise vaidlustab, nõuab kohtupraktika kostjalt tõendeid – kostja peab 15 päeva jooksul suutma dokumentide abil kohtule ära tõendada, kui palju iga tema varaese väärt on (enam kui hageja nõue), millised sissetulekud tal on jne.

Kokkuvõttes jääb ühe tööpäevaga kostja tagaselja otsustatud hagi tagamine tihtilugu kehtima ning kostjal jääb üle vaid oodata vaidluse lõppu kolme-nelja aasta pärast.

Nende kitsaskohtade ületamiseks võiks seadus ja kohtupraktika tagamise osas olla märksa paindlikum:

Esiteks võiks seadus eristada vaidlusi, kus tagamise otsustamisega on tõesti ülikiire (kohese sekkumiseta saabuvad pöördumatult kahjulikud tagajärjed juba ühe-kahe päevaga) olukordadest, kus piisab avalduse lahendamisest nädala-paari jooksul. Viimaste osas tuleks kohtule anda õigus võtta vajadusel otsustamiseks pikem aeg, et langetada põhjalikult kaalutletud otsustus. Täna võimaldab seadus seda vaid kostja eelneva ärakuulamise korral. Kuid alati ei ole see võimalik, näiteks kui on tõsine oht vara võõrandamiseks. Kohus peab seega tihtilugu ilma tungiva vajaduseta kiirustama.

Teiseks võiks praktikas enam kaaluda võimalust kostja ärakuulamiseks, vähemalt keerulisemates (äri)vaidlustes.

Kolmandaks võiks seaduses sätestada ka tsiviilkohtule õiguse panna hagi tagamine ajutiselt tagaselja küll peale, kuid seejärel kohustus kostja ära kuulata ja enda otsustus üle vaadata. Kaebeõigus peaks säilima.

Neljandaks võiks kohtul olla õigus esialgselt hinnata ka hagi tagamise ja selle vaidlustamise faasis tõendeid. Kui on ilmne, et tõendid hageja nõuet ei kinnita või on kostja esitanud kaalukaid nõuet ümberlükkavaid tõendeid või on vaidlus väga keerukas, võiks kohtul olla õigus mitte arestida kostja vara ka põhjusel, et nõue on tõenduslikult küsitav. Kui seadus võimaldaks kohtule piisava aja tõendeid esialgselt kaaluda, ei peaks jäigalt lähtuma hageja paljasõnaliste väidete õigsuse eeldusest.

Viiendaks võiks praktikas paindlikumalt tõlgendada võimalust hagi tagamise jätkumist menetluse kestel uuesti otsustada. Täna on sisuliselt vaid kostja varalises seisus muutuste toimumise korral võimalik vaidluse ajal tagamine tühistada. Muul juhul tuleb kostjal oodata mitu aastat kestva kohtumenetluse lõppu. Hiljemalt aga juba esimese kohtuastme läbimisel võiks kohtul olla õigus kaaluda uuesti hagi tagamise jätkumise põhjendatust ka näiteks hagi rahuldamata jätmise korral ja vajadusel tagamine ka koheselt tühistada.

Kokkuvõttes võiks kohtul olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks, enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust ning rohkem võimalusi menetluse kestel hagi tagamise jätkumise põhjendatust ümber hinnata.

Allikas: Finantsuudised.ee

Teabevara uuendus

Äriõiguse teabevara värskes audiopeatükis 17.1 räägivad Chirag Mody ja Maris Vutt advokaadibüroost TGS Baltic osanikevahelistest suhetest. Saatekülalised arutlevad, miks on vaja mõelda äriühingu osanike suhete reguleerimisele juba ettevõtte asutamisel ning miks on hea hoida suhted korras.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Kaugmüük muutus lihtsamaks

  • Ettevõtjatele terendavad kaupade müügil täiendavad kohustused

  • Kahju kannatanu nõudeõigus esindusõiguseta tehtud tehingu puhul

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Äriõiguse teabevara septembri audiopeatükis arutletakse osanikevahelistest suhete üle: miks on vaja mõelda äriühingu osanike suhete reguleerimisele juba ettevõtte asutamisel ning miks on hea hoida suhted korras.

Teabevara uuendus

Äriõiguse teabeavaras on ilmunud uus peatükk 4.2.9, mis räägib, millised on osaniku võimalused teise osaniku või üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisel või kehtetuks tunnistamise blokeerimisel. 

Vastavalt seadusele on osanikel ja aktsionäridel õigus esitada kohtusse hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Tühisus tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda (ÄS § 1771 lg 1). Kehtetuks tunnistamise alus on otsuse vastuolu seaduse või põhikirjaga (ÄS § 178 lg 1).

Teabevara uuendus

Äriõiguse teabevara augustikuu audiopeatüki 17.1 teema on pankrotimenetlus. Käsitletakse meedias palju tähelepanu saanud pankrotihaldur Veli Kraavi juhtumit ja arutletakse selle üle, milline on võlausaldajate roll pankrotimenetluses ja kui palju peaks pankrotihalduri tegevust kontrollima, millised on üldse võimalused selleks (näiteks võimalused nõuda ülevaadet laekumistest ja arvelduskontode jäägi kohta jms) ja kas seadust peaks selles osas täpsustama.

Teabevara uuendus

Äriõiguse teabevara värskes audiopeatükis 17.1 räägitakse sündmuste ahelast, mille käigus muutuvad võlad tarnijatele maksehäireteks ja seejärel inkassovõlgadeks. Samuti uuritakse, kuidas on võla- ja inkassomaailm 20 aastaga muutunud ning miks suhtlemine on parim viis võlgade sissenõudmiseks.

Teabevara uuendus


Kui osanik on esitanud ÄS § 184 lg 5 alusel hagi juhatuse liikme tagasikutsumiseks, võib olla juhatuse liikme edasiste rikkumiste takistamiseks vajalik reguleerida õigussuhet ka menetluse kestel ajaks, mil kohus ei ole veel tagasikutsumist lõpliku kohtulahendiga otsustanud.

Juhatuse liikme esindusõiguse piiramisel tuleb eristada selliseid piiranguid, mis on nähtavaks tehtavad ka kolmandatele isikutele, ning selliseid, mis on ühingu ja juhatuse liikme vahelise sisesuhte küsimus ning mis ei kehti kolmandate isikute suhtes. Ka ettevõtjaportaal, kus sisalduvad andmed äriühingute kohta, võimaldab esindusõiguse piiranguid avalikustada vaid teatud ulatuses.

Pikemalt kirjutab Maris Vutt äriõiguse teabevara värskes peatükis 4.3.29.

Teabevara uuendus

Äriühingu likvideerimisel toimub selle tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, vara müük ja võlausaldajate nõuete rahuldamine. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist alles jäänud vara jaotatakse osanike või aktsionäride vahel ning likvideerimise lõpetamise järel on võimalik osaühing registrist kustutada.

Andres Kalm kirjutab peatükis 16.8, mida on likvideerimisel seoses maksudega hea meeles pidada.

Lehed