Äriõigus. Näidised ja kommentaarid

Teabevarad

Teabevara uuendus

Aprillis keskendume osaühingule ja sellega seotud aspektidele. 

Osaühingu näol on tegemist on enim levinud ettevõtlusvormiga Eestis. Peatükis 2 toome muu hulgas välja osaühingu eelised võrreldes aktsiaseltsiga. Kuidas asutada osaühingut tavamenetluses, sellest saate teada peatükis 3

Kui asutamise toimingud tehtud, siis tuleb asutaja(te) teha sissemakse osakapitali, mis on nende üks tähtsamaid kohustusi. Asutajad peavad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 140 lg 2). Asutamislepinguga võib ette näha, et osaühing asutatakse sissemakseid tegemata, kuid seda vaid juhul, kui osaühingu kavandatud osakapital on vähem kui 25 000 eurot ja asutajad on füüsilised isikud (ÄS § 1401 lg 1).  Täpsemalt juba peatükis 2.5

Uues audiopeatükis 17.7 räägime kinnisasja müügist ja selle maksustamisest, kui tegemist on äripinnaga. 

Õigusuudis

Aprillikuu õigusuudiste teemad

  • Töölepingus sisalduva konkurentsipiirangu kehtivus

  • Uuendatakse võimalusi kaubamärkide kaitsmiseks

  • Osaniku vastu nõude esitamine ei eelda osanike otsust

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, aprilli õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Milline on olnud isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldumise järgne mõju ettevõtetele? Kuidas mõjutab määrus äri? Kas esineb raskusi ettevõtte müügil või investorite kaasamisel, kui määrust pole järgitud? Neist teemadest räägiti Äripäeva raadiosaates, mida saate kuulata peatükist 17.6.

Teabevara uuendus

Eelmisel aastal jõustus äriseadustiku muudatus, millega muutus kohustuslikuks äriühingutel, mille juhatus või seda asendav organ asub välisriigis, määrata ja kanda äriregistrisse Eestis kontaktisik. Äriseadustiku § 631 lõike 1 kohaselt võib ettevõtja (ka välismaa äriühing, kellel on Eestis filiaal) määrata kontaktisiku, kellele toimetada Eestis kätte menetlusdokumente ja ettevõttele suunatud tahteavaldusi. Peatükis 2.10 on muu hulgas pikemalt kirjutatud kontaktisiku mõistest, sellest, keda võib kontaktisikuks nimetada ning millised andmed tuleb äriregistrile esitada.

Uuenes ka lojaalsuskohustuse peatükk 9.3.4.2, kus ajakohastasime infot ärisaladuse hoidmise kohta. 17. detsembril 2018 jõustus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus, mille muudatusi on peatükis kajastatud.

Õigusuudis

Märtsikuu õigusuudiste teemad

  • Eesti õiguskorda on jõudnud kindlustusühistud

  • Uuendatakse Eesti krediidiasutuste regulatsiooni

  • Vangistus ei tähenda ametikohustuste rikkumist

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, märtsi õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Eesti seaduses ei olnud varem defineeritud ärisaladuse mõistet ja puudusid konkreetsed ärisaladuse kaitse reeglid. Mõiste oli kohtupraktikasse üle võetud rahvusvahelisest konventsioonist, aga seaduse tasandil polnud seda kirja pandud.

Olukord muutus, kui 21. novembril 2018 võeti vastu ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus. Selle peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ärisaladuse kaitse direktiiv ja eraldada kõlvatu konkurentsi regulatsioon konkurentsiseadusest, kuhu see süstemaatiliselt ei sobi. Varem kehtinud Eesti õigus ei olnud direktiiviga kooskõlas, mistõttu oli uue seaduse eesmärk luua regulatsioon, mis kaitseks ärisaladust selle ebaseadusliku saamise, kasutamise ja avaldamise eest. Peatükis 4.3.16 on kirjutatud õiguskaitsevahenditest, rikkumise tõendamisest, vastutusest ja karistustest ning sellest, mis muutus kohtute jaoks. Kuulake peatüki lõpust samal teemal kindlasti ka raadiosaadet teabevara peatoimetaja Anne Veerpaluga.

Peale selle uuendasime peatükke majandusaasta aruande koostamisest (peatükk 12.6), dividendide maksmisest (peatükk 12.7) ja usalduse kuritarvitamisest (peatükk 4.3.27.2). 

Audiopeatükki on lisandunud raadiosaade tankistide seaduse planeeritavate piirangute kohta (peatükk 17.5).

Õigusuudis

Veebruarikuu õigusuudiste teemad

  • E-riik nõuab lõpuks e-arveid

  • Rahvusvahelise kaubaveo vedaja teavitamata jätmine läheb kalliks maksma

  • Eesti on maailma suurima avatud kaubandustsooni liige

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, veebruari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Äriõiguse teabevaral on jaanuarikuust uus peatoimetaja Anne Veerpalu, kes on advokaadibüroo NJORD vandeadvokaat ja partner. Tal on pikaajaline nõustajakogemus äriõiguse, erakapitali investeeringute ja ühinemiste ning omandamiste valdkonnas.  

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse kohaselt pidid kõik ettevõtted alates 1. septembrist 2018 avalikustama äriregistris oma tegelikud kasusaajad. Seadusemuudatused on seotud uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse. Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või teadvalt valeandmete esitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 1200 eurot. Kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, on rahatrahv kuni 32 000 eurot. Need sanktsioonid jõustusid 1. jaanuaril 2019.

Lugege teemast põhjalikumalt peatükist 1.9.

Vaadake kindlasti ka uut audiote ja videote peatükki, kust leiate päevakajalisi vestlusi ja arutlusi õiguse, ettevõtluse, seaduste ja muudel äriõigust puudutavatel teemadel. Praegu on seal raadiosaateid tegelikust kasusaajast (17.1), ettevõtte juriidikast (17.2) ja sellest, kuidas ettevõtte raha kaitsta (17.3).

Õigusuudis

Jaanuarikuu õigusuudiste teemad

  • Välismaalased saavad asutada osaühingu välismaa pangakontoga

  • Tööandjal on uuest aastast kohustus kanda töötaja kohta töötamise registrisse lisaandmeid

  • Millistel juhtudel peab osanik hääletama majandusaasta aruande poolt?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, jaanuari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Lehed