Äriõigus. Näidised ja kommentaarid | Äripäeva teabevara

Äriõigus. Näidised ja kommentaarid

Teabevarad

Teabevara uuendus

Detsembris alustasime aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise praktilise infoga. Peatükis 10.5.1 leiate juhendi dokumentide vormistamiseks juhul, kui kavatsete suurendada aktsiakapitali aktsiate väljalaskmise ja sissemaksetega. Sel puhul on dokumentide vormistamine võimalik kas peatükis toodud kirjelduse järgi või elektrooniliselt. Kuid ka elektroonilise menetluse korral tuleb alati läbi teha meie kirjeldatud toimingud, nii et usume, et peatükist on Teile sel puhul kindlasti kasu. Kui ettevõtjaportaalis palutakse lisada kandeavaldusele dokumendid, saab need koostada peatüki kirjelduses nimetatud näidiste abil.

Peatükist 10.5.2 saate abi, kui plaanis on aktsiakapitali suurendamine aktsia nimiväärtuse suurendamise ja fondiemissiooni kaudu. Toodud protseduur on väheste muudatustega kasutatav ka siis, kui aktsiakapitali suurendamise otsustab ainuaktsionär või otsustavad aktsionärid üksmeelse kirjaliku otsusega. Sel juhul asendab üldkoosoleku protokolli aktsionäri(-de) otsus. Muus osas toimub aktsiakapitali suurendamine samamoodi.

 

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Maksuvõla kasvavad intressid jäävad endist juhatuse liiget kummitama
  • Lähitulevikus muutub kaupade müügiga seonduv regulatsioon
  • Sportlastest töötajate sotsiaalsed garantiid ja maksud

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Detsembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK jurist Tarvi Salu.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Teie äriõiguse teabevaras on ilmunud uus audio. 

Kellel ja kuidas on Eestis õigus ettevõtte poolt optsioonilepingut töötajaga allkirjastada? Milline lepingurikkumine lõpetab võimaluse optsiooni kasutada?Teabevara ja Äripäeva lugejate küsimustele vastavad osalusoptsioonide peatüki 3.9 audiolisas advokaadibüroo NJORD juristid Anne-Ly Kask ja Triin Kaurson. 

Teabevara uuendus

Äriõiguse teabevaras alustame novembris aktsiakapitali vähendamise teemaga ja räägime ka olukorrast, kus aktsiakapitali soovitakse nii suurendada kui ka vähendada. 

Aktsiakapitali võib vähendada: aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse vähendamisega (võrdeliselt või ebavõrdeliselt seaduses sätestatud tingimuste alusel) või aktsiate tühistamisega. Aktsiakapitali vähendamise menetlusest, otsusest, võrdelisest ja ebavõrdelisest vähendamisest, võlausaldajatele teatamisest ja nõuete tagamisest, väljamaksetest aktsionäridele ning aktsiakapitali vähendamise kandmisest äriregistrisse leiate teavet peatükist 10.3

Peatükis 10.3.1 on fookuses aktsikapitali lihtsustatud vähendamine. Aktsiakapitali võib üldiselt vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega (võrdeliselt või ebavõrdeliselt seaduses sätestatud tingimuste alusel), või aktsiate tühistamisega. Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine on võimalik vaid kahjumi katmiseks ja sellisel juhul ei saa aktsionäridele väljamakseid teha.

Kui kavas on aktsiakapitali korraga nii suurendada kui ka vähendada, siis võib seda otsustada ka samaaegselt – üks kapitali suuruse muutmise abinõu ei pea teisest tingimata eraldi seisma. Praktikas on selline võimalus seotud eelkõige ühingu saneerimisabinõudega (näiteks netovara kaotuse korral, kui üldkoosolek otsustab aktsiakapitali uute sissemaksetega taastada). Kui samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega otsustatakse ka kapitali suurendamine vähemalt aktsiakapitali senise suuruseni, siis võlausaldajatele ei ole aktsiaselts kohustatud kapitali vähendamisest teatama. Sellistel asjaoludel aktsiakapitali suurendamise korral saab väljalastavate aktsiate eest tasuda ainult rahas. Lähemalt peatükis 10.4

 

 

 

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

 

  • Uuendati rahvusvaheliste sanktsioonide seadmise regulatsiooni
  • Riigikohus seletas kinkelepingute staatust täitemenetluses
  • Riigikohus selgitas, et töötajal on õigus nõuda tööandjalt tööõnnetuse hüvitise saamiseks toimingute tegemist

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Novembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Oktoobris käsitlevad advokaadibüroo NJORD autorid äriõiguse teabevaras aktsiakapitali suurendamise teemat. 

Aktsiakapitali suurendamine võib toimuda kas täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta (fondiemissioon). Suurendamise otsustamise õigus on äriseadustiku kohaselt üldjuhul aktsiaseltsi üldkoosolekul (ÄS §298 lg 1 p 2), teatud tingimustel erandina ka nõukogul (ÄS § 349) ja tingimusliku suurendamise korral juhatusel (ÄS § 351 lg 1). Kokkuvõttes taandub aga nii nõukogu kui ka juhatuse tegevus aktsiakapitali suurendamisel ikkagi vastavale üldkoosoleku otsusele, mistõttu ei saa väita, nagu oleks nõukogul või juhatusel iseseisev õigus kapitali suurendamist otsustada. 

Sel teemal on Teie teabevaras olemas info viies uuendatud peatükis:  

 

Teabevara uuendus

Kuulake uut audiopeatükki 17.15! Seekord on jututeemaks ettevõtete koondumine. Saate teada, millistel juhtudel satuvad koondumistehingud konkurentsiameti kontrolli ja kui suure aja- ning energiakuluga peab ettevõte arvestama. Lisaks veel nippe, milliseid vigu teevad ettevõtjad konkurentsiametisse pöördumisel ja kuidas neid vigu ära hoida. Nõu annavad konkurentsiameti koondumiste kontrolli osakonna juhataja Külliki Lugenberg ja advokaadibüroo Triniti partner ja konkurentsiõiguse valdkonna juht ning Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni esimees Tanel Kalaus.  

Valdkonna uudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Töötaja on esitanud arstitõendi selle kohta, et praeguses ametis töötamine on talle vastunäidustatud. Tõendi esitas ta põhjusel, et töösuhe lõppeks tööandja algatusel. Millised on tööandja võimalused tööleping üles öelda? 

Töölepinguseaduse § 88 lg 1 p 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. 

Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb seega vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on võimeline tööülesandeid täitma edaspidi. Kui tööandja ütleb töölepingu üles, kaasneb sellega alati vaidlustamise risk. Seega üks võimalus on töötaja saatmine töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarst saab hinnata töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale. Kui ka töötervishoiuarst on vastunäidustusi kinnitanud, siis võib tööandja rakendada TLS § 88 lg 1 p 1, kui tal ei ole töötajale pakkuda teist sobivat tööd.

 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste eriväljaanne: millega tuleb arvestada leppeta Brexiti korral?

  • Äriühingud
  • Kohtumenetlus
  • Kaubamärgid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Osalusoptsioonid on levinud mitmel pool maailmas, aga kuidas on lood Eestis? Meie seadustes ei ole osalusoptsiooni mõistet defineeritud, tulumaksuseaduses on osalusoptsioone siiski mõistet sisustamata mainitud rohkem kui kümnel korral. Eelmisel aastal muutis riigikogu osalusoptsioonide maksustamise senisest paindlikumaks. Töötajatele antavatest optsioonidest ning nende kasutamisest kõneleb äriõiguse teabevara koostööpartneri, advokaadibüroo NJORD maksujurist Anne-Lii Kask. Küsib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Heidi Saar. Kuulake uut audiopeatükki 17.13 ja heitke pilk ka hiljuti ilmunud samateemalisele peatükile 3.9!

 

Lehed