Äriõigus. Näidised ja kommentaarid

Teabevarad

Teabevara uuendus

Eesti seaduses ei olnud varem defineeritud ärisaladuse mõistet ja puudusid konkreetsed ärisaladuse kaitse reeglid. Mõiste oli kohtupraktikasse üle võetud rahvusvahelisest konventsioonist, aga seaduse tasandil polnud seda kirja pandud.

Olukord muutus, kui 21. novembril 2018 võeti vastu ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus. Selle peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ärisaladuse kaitse direktiiv ja eraldada kõlvatu konkurentsi regulatsioon konkurentsiseadusest, kuhu see süstemaatiliselt ei sobi. Varem kehtinud Eesti õigus ei olnud direktiiviga kooskõlas, mistõttu oli uue seaduse eesmärk luua regulatsioon, mis kaitseks ärisaladust selle ebaseadusliku saamise, kasutamise ja avaldamise eest. Peatükis 4.3.16 on kirjutatud õiguskaitsevahenditest, rikkumise tõendamisest, vastutusest ja karistustest ning sellest, mis muutus kohtute jaoks. Kuulake peatüki lõpust samal teemal kindlasti ka raadiosaadet teabevara peatoimetaja Anne Veerpaluga.

Peale selle uuendasime peatükke majandusaasta aruande koostamisest (peatükk 12.6), dividendide maksmisest (peatükk 12.7) ja usalduse kuritarvitamisest (peatükk 4.3.27.2). 

Audiopeatükki on lisandunud raadiosaade tankistide seaduse planeeritavate piirangute kohta (peatükk 17.5).

Õigusuudis

Veebruarikuu õigusuudiste teemad

  • E-riik nõuab lõpuks e-arveid

  • Rahvusvahelise kaubaveo vedaja teavitamata jätmine läheb kalliks maksma

  • Eesti on maailma suurima avatud kaubandustsooni liige

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, veebruari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Äriõiguse teabevaral on jaanuarikuust uus peatoimetaja Anne Veerpalu, kes on advokaadibüroo NJORD vandeadvokaat ja partner. Tal on pikaajaline nõustajakogemus äriõiguse, erakapitali investeeringute ja ühinemiste ning omandamiste valdkonnas.  

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse kohaselt pidid kõik ettevõtted alates 1. septembrist 2018 avalikustama äriregistris oma tegelikud kasusaajad. Seadusemuudatused on seotud uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse. Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või teadvalt valeandmete esitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 1200 eurot. Kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, on rahatrahv kuni 32 000 eurot. Need sanktsioonid jõustusid 1. jaanuaril 2019.

Lugege teemast põhjalikumalt peatükist 1.9.

Vaadake kindlasti ka uut audiote ja videote peatükki, kust leiate päevakajalisi vestlusi ja arutlusi õiguse, ettevõtluse, seaduste ja muudel äriõigust puudutavatel teemadel. Praegu on seal raadiosaateid tegelikust kasusaajast (17.1), ettevõtte juriidikast (17.2) ja sellest, kuidas ettevõtte raha kaitsta (17.3).

Õigusuudis

Jaanuarikuu õigusuudiste teemad

  • Välismaalased saavad asutada osaühingu välismaa pangakontoga

  • Tööandjal on uuest aastast kohustus kanda töötaja kohta töötamise registrisse lisaandmeid

  • Millistel juhtudel peab osanik hääletama majandusaasta aruande poolt?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, jaanuari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uues peatükis 3.8 kirjutatakse osanike lepingust. Üks enamlevinud viis osanike või aktsionäride vahelist suhtlust korraldada on sätestada koostöö aluspõhimõtted ja muud ühingu juhtimist puudutavad reeglid osanike (aktsionäride) lepingus (ingl shareholders’ agreement). Erinevalt tavalistest lepingutüüpidest, nagu müügi-, käsundus- ja töölepingud, ei ole osanike lepinguid Eestis seaduse tasandil reguleeritud. Samuti ei ole ka kohtupraktikas osanike lepingute olemust palju analüüsitud. Sellegipoolest on Eestis aina rohkem ühinguid, mille toimimine on reguleeritud osanike lepinguga.

Samuti on teabevaras uuendatud ja ajakohastatud peatükke, mis puudutavad äriühingu ühinemist ja jagunemist.

Peatükkides 13.1, 13.2, 13.4.2, 13.4.9 käsitletakse aktsiaseltsi ja osaühingu ühinemise praktilist tegevuskava, piiriülese ühinemise eeldusi ja avaldust äriregistrile. 

Peatükkides 14.1 ja 14.2 käsitletakse aktsiaseltsi ja osaühingu jagnemise praktilist tegevuskava.

Teabevara uuendus

Teabevaras on uuendatud ja ajakohastatud peatükke, mis puudutavad aktsiaseltsi asutamist. Peatükkides 7.3, 7.4, 7.5, 7.6, 7.7, 7.9.1 ja 7.9.2 käsitletakse muu hulgas asutamiseks vajalikke toiminguid, asutamisdokumente, sissemakseid aktsiakapitali, aktsiaseltsi kandmist äriregistrisse ja muud. 

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Ema ja isa saavad tulevikus samal ajal vanemapuhkusel viibida

    Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt muutub suuresti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. See on teine samm perehüvitiste süsteemi muudatuste rakendamises. Esimesed muudatused võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017. aastal.

  • Välismaalased saavad eesti keele omandamise eest riigilt hüvitist

    1. jaanuaril 2019. aastal jõustub uus kodakondsuse seaduse täiendamise seadus, millega antakse Eestis elavatele välismaalastele võimalus sõlmida riigiga keeleõppeleping.

  • Mida teha, kui vara on jäänud üürileandja valdusesse?

    Riigikohus selgitas 31. oktoobri 2018. aasta otsuses number 2-15-1663, kuidas peab üürnik tegutsema, kui üürileandja on omavoliliselt üüriesemele kahju tekitanud ja pärast üürilepingu lõppemist üürniku esemed enda valdusesse jätnud.

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Taavi Kõiv.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Teabevaras on uuendatud ja ajakohastatud palju peatükke, mis puudutavad osaühingu lõpetamist ja likvideerimist. Peatükkides 6.3, 6.4, 6.5, 6.6, 6.10 ja 6.12.1 käsitletakse muu hulgas likvideerijaid ja likvideerimismenetlust, osaühingu vabatahtlikku lõpetamist ja sundlõpetamist, äriregistrist kustutamist ja muud.

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Lõpp tankistidele? Valitsus algatas seaduse ajakohastamiseks eelnõu
  • Kas teie üürileping sisaldab keelatud leppetrahvi või liiga suurt viivist?
  • Euroopa Liidu Parlament otsustas: rahapesu peab lõppema

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Lehed