Äriõigus. Näidised ja kommentaarid

Teabevarad

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uues peatükis 3.8 kirjutatakse osanike lepingust. Üks enamlevinud viis osanike või aktsionäride vahelist suhtlust korraldada on sätestada koostöö aluspõhimõtted ja muud ühingu juhtimist puudutavad reeglid osanike (aktsionäride) lepingus (ingl shareholders’ agreement). Erinevalt tavalistest lepingutüüpidest, nagu müügi-, käsundus- ja töölepingud, ei ole osanike lepinguid Eestis seaduse tasandil reguleeritud. Samuti ei ole ka kohtupraktikas osanike lepingute olemust palju analüüsitud. Sellegipoolest on Eestis aina rohkem ühinguid, mille toimimine on reguleeritud osanike lepinguga.

Samuti on teabevaras uuendatud ja ajakohastatud peatükke, mis puudutavad äriühingu ühinemist ja jagunemist.

Peatükkides 13.1, 13.2, 13.4.2, 13.4.9 käsitletakse aktsiaseltsi ja osaühingu ühinemise praktilist tegevuskava, piiriülese ühinemise eeldusi ja avaldust äriregistrile. 

Peatükkides 14.1 ja 14.2 käsitletakse aktsiaseltsi ja osaühingu jagnemise praktilist tegevuskava.

Teabevara uuendus

Teabevaras on uuendatud ja ajakohastatud peatükke, mis puudutavad aktsiaseltsi asutamist. Peatükkides 7.3, 7.4, 7.5, 7.6, 7.7, 7.9.1 ja 7.9.2 käsitletakse muu hulgas asutamiseks vajalikke toiminguid, asutamisdokumente, sissemakseid aktsiakapitali, aktsiaseltsi kandmist äriregistrisse ja muud. 

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Ema ja isa saavad tulevikus samal ajal vanemapuhkusel viibida

    Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt muutub suuresti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. See on teine samm perehüvitiste süsteemi muudatuste rakendamises. Esimesed muudatused võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017. aastal.

  • Välismaalased saavad eesti keele omandamise eest riigilt hüvitist

    1. jaanuaril 2019. aastal jõustub uus kodakondsuse seaduse täiendamise seadus, millega antakse Eestis elavatele välismaalastele võimalus sõlmida riigiga keeleõppeleping.

  • Mida teha, kui vara on jäänud üürileandja valdusesse?

    Riigikohus selgitas 31. oktoobri 2018. aasta otsuses number 2-15-1663, kuidas peab üürnik tegutsema, kui üürileandja on omavoliliselt üüriesemele kahju tekitanud ja pärast üürilepingu lõppemist üürniku esemed enda valdusesse jätnud.

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Taavi Kõiv.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Teabevaras on uuendatud ja ajakohastatud palju peatükke, mis puudutavad osaühingu lõpetamist ja likvideerimist. Peatükkides 6.3, 6.4, 6.5, 6.6, 6.10 ja 6.12.1 käsitletakse muu hulgas likvideerijaid ja likvideerimismenetlust, osaühingu vabatahtlikku lõpetamist ja sundlõpetamist, äriregistrist kustutamist ja muud.

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Lõpp tankistidele? Valitsus algatas seaduse ajakohastamiseks eelnõu
  • Kas teie üürileping sisaldab keelatud leppetrahvi või liiga suurt viivist?
  • Euroopa Liidu Parlament otsustas: rahapesu peab lõppema

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Riigikogu algatas eelnõu väikeinvestoreid kaitsvate sätete kasutuselevõtuks
  • Alates 1.09.2018 on äriühingud kohustatud esitama äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed
  • Riigikohus täpsustas raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja alusetu rikastumise sätete kasutust

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, septembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Äriseadustiku §-s 391 nähakse ühinemiseks ette kahte viisi. Ühingud ühinevad nii, et üks ühing (ühendav ühing) ühineb teise ühinguga (ühendatav ühing), mille tulemusena loetakse ühendatav ühing lõppenuks ning kogu ühendatava ühingu vara (sh kohustused) lähevad üle ühendavale ühingule. Ühingud ühinevad ka nii, et asutavad ühinemise käigus uue ühingu ja ühinevad ühingud ise loetakse ühinemise tulemusena lõppenuks, kusjuures kogu ühinevate ühingute vara (sh kohustused) lähevad üle asutatavale ühingule.

Peatükis 13.1 on muu hulgas esitatud ühinemisprotsessi üldised toimingud ajalises järjekorras, aga tuleb arvestada, et need etapid on tüüpilised ühinemise toimingud ja mõnel juhul võivad toimingud peatükis esitatust erineda.

Teabevara uuendus

Osaniku hääleõiguse piiramist reguleerib äriseadustiku § 177. Osaniku hääleõigust on tarvis piirata olukorras, kus võib tekkida osaniku ja osaühingu huvide konflikt. Osanikud peavad osaühingu kohta otsuseid tehes lähtuma eelkõige osaühingu huvidest, mitte oma isiklikest või mõne enda kontrollitava äriühingu huvidest. Teemast saate põhjalikumalt lugeda uuenenud peatükist 4.2.4.

Teabevara uuendus

Peale osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmete (vastavalt ÄS-i §-d 187 ja 327) nähakse äriseadustikus ette vastutust ka isikule, kes oma mõju osaühingule ära kasutades mõjutab juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi tegutsema osaühingu kahjuks ja kes seetõttu peab hüvitama osaühingule seeläbi tekkinud kahju (ÄS-i § 1671 lg 1). Sama põhimõtte sätestatakse ÄS-i §-s 2892 ka aktsiaseltsi puhul. Mõjutaja vastutusest saate põhjalikumalt lugeda peatükist 4.8.

Peale mõjutaja vastutuse uuenes ka peatükk selle kohta, kuidas võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Osaühing on suletud ühing ja mõeldud eelkõige väiksemate äriühingute vormiks, seepärast on seaduses osanikele ette nähtud võimalus võtta otsuseid vastu ka koosolekut kokku kutsumata (ÄS-i § 173 lg 1). Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata ehk kirjalikuks hääletamiseks on äriseadustiku § 173 lõigetes 2–42 aga kindlad reeglid. Neist saate lugeda peatükist 4.2.2.2.

Lehed