Personalijuhtimine | Äripäeva teabevara

Personalijuhtimine

Teabevarad

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Novembri Õigusuudiste teemad

  • Riigikohus ei peatanud valitud uue Vabariigi Presidendi ametisse astumist
  • Kindlustuslepingu sõlmimisel tasub maakleriga koostööd teha
  • Riigikohus selgitas töölepingu erakorralise ülesütlemise tingimusi

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Oktoobri Õigusuudiste teemad

  • Muudatused Vabariigi Presidendi valimise seaduses
  • Uus e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus
  • Uus perehüvitiste seadus
  • Olulised muudatused töövaidluse lahendamise korras
  • Oluline muudatus töötuskindlustuse seaduses

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Lada Riisna.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Septembri Õigusuudiste teemad

  • Lihtsustati digi-ID väljastamist ja seeläbi avalike teenuste kasutamist
  • Riigikohtu sõnul peab erikontroll võimaldama osanikel saada erapooletu spetsialisti arvamus ühingut puudutavate varaliste küsimuste kohta

  • Riigikohus märkis, et äriseadustikus sätestatud teabe- ja tutvumisõigus ei peaks erikontrolli asendama

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, septembri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Autor annab nõu

Kei Karlson, GoWorkaBiti asutaja

„Kelleks sa suurena saada tahad?“ on küsimus, mida ilmselt igaüks on teistelt või endalt vahel küsinud. Varem oli vastuseks enamasti teatud amet, praegu aga on vastus hoopis teises võtmes. Olulisem kui amet või karjäär on kogemused ja oskused, mida mitmesugune tegevus pakub. Praegu on küsimus hoopis: „Milliseid teadmisi ja kogemusi sa oma teel soovid saada?“. Täpselt seda võimalust pakub tööampsumajandus järjest rohkem.

Hommikul Uberi juht, pärastlõunal lapsevanem, kes lapsed koolist toob ja koos nendega koduseid toimetusi teeb. Ja siis mõni trenn anda enne, kui õhtul oma väikeses tootmises valminud kaup veebipoodides turule paisata. Võimalusi on lõputult ja neid on saab oma soovide järgi täpselt kombineerida. Igaühel on vabadus valida, millal ja mida ta enda elatamiseks teha tahab.

Jagamismajandus annab vabaduse

Jagamismajanduse arendajaks ja edasiviijaks on saanud ettevõtted, mis pakuvad n-ö veebituruplatsi (ingl marketplaces). Etsyl, Uberil või Airbnb‑l ei ole ühtegi kaupa, autot ega kinnisvara. Nemad on välja töötanud tarkvara, mis teeb võimalikuks inimestel omavahel erinevate teenuste osutamise ja kaupade müümise. Märksõnad on kiirus, mugavus ja turvalisus. GoWorkaBit on kõigest minutitega võimeline ühendama tööampsu ja inimese, kes on valmis tööd tegema. Inimesed jagavad oma aega ja oskusi neile ettevõtetele kellel seda lühiajaliselt tarvis on just siis, kui neile sobib.

Võimalus teenida sissetulek erinevat tegevust kombineerides annab valikuvabaduse. Kui ettevõtted pakuvad liiga kitsaid raame, siis need tihtipeale paljudele enam ei sobi.

Vabadusel aga on kaks poolt. Ühelt poolt on võimalik projektipõhist tööd proovida liigseid riske võtmata, sest ettevõtte ehitamise ja kaubamärgi kujundamise töö on sinu eest juba ära tehtud. Liitud vaid mõne platvormiga ja saad ka muude asjade kõrvalt vähehaaval sellist elu proovida.

Teiselt poolt kehtivad praegu töövaldkonnas seadused, mis on kehtestatud aastaid (isegi aastakümneid tagasi) ja on seatud reguleerima tavapärast 9–17 kestvat määratud koormusega pikaajalist tööd. Meie maksusüsteem on ettevõttepõhine, mis eeldab, et inimene on seotud ühe konkreetse ettevõttega. Seaduste koostajad ei ole jõudnud liikuda tehnoloogia arenguga samas tempos, seetõttu on praegu osa projektitööde tegijad ilma jäänud paljudest hüvedest, mida pakuvad pikaajalised lepingud, nt igakuine miinimumpalk, tervise- või töötuskindlustus.

Tööampsumajandus pakub väljakutseid ja võimalusi

Praegu asutatud uued ettevõtted võtavad tihti arvesse, et spetsialiste tuleb kaasata projektipõhiselt. Sageli polegi vaja teatud oskustega inimesi pikaajaliselt, sest ettevõtte vajadused muutuvad kasvades. Erioskustega inimesi ei ole ka piisavalt palju, et neid igale ettevõttele „päriseks“ jaguks. Kõik värbamisega seotud inimesed teavad seda väga hästi. „Talentide defitsiit ja sõda nende pärast“ on juba aastaid personalikonverentside peamisi teemasid.

Töötajate kaasamine just siis, kui neid on vaja, aitab ettevõtetel hoida kulud kontrolli all.

Ettevõtted saavad osta just neid oskusi, mida parajasti on vaja ega pea kulutama aega ja raha inimeste ümberõppele siis, kui vajadused muutuvad. Ka inimesed soovivad sageli liituda üksnes projektipõhiselt ja see olukord on kasulik mõlemale poolele.

Küll aga on veel suur hulk ettevõtteid, kus tööturu uue olukorraga toimetulek valmistab raskusi. Töökorraldus on pärit ajast, kui inimesed liitusid ettevõttega kauaks ja tegid esmaspäevast reedeni ning kaheksast viieni tööd. Seda, mis niisugustes tingimustes hästi sobis, tuleb nüüd ettevõtte ellujäämise nimel kiiresti muuta.

Kui vajalike oskustega inimesed liituvad ettevõttega projektipõhiselt, näiteks kaheks kuuks, siis ei ole ju mõeldav kuuenädalane sisseelamise ja õppeperiood. Selle peab mahutama maksimum nädalasse. Uuringud on välja toonud, et kiire sisseelamise tagamiseks on tähtis pidev tagasiside.

Väga konkreetsed, ettevalmistatud ülesanded projektipõhisele töötajale ja pidev tagasiside tulemuste kohta on oskus, mida tiimide juhid peaks järjest paremini oskama.

Kui inimesi kaasatakse ettevõttesse teatud tööde tegemiseks lühikeseks ajaks, näiteks päevaks või paariks, siis on vaja oma meeskonnas leida inimesed, kes oskavad ja tahavad uusi inimesi kiiresti ja pidevalt juhendada ning nõustada. Enamasti peavad ettevõtted uute töötajate väljaõpetamist tüütuks ja aeganõudvaks, kuid tõsiasi on, see on järjest igapäevasem. Mõistlik oleks selleks hea ja toimiv rutiin kujundada.

Muutunud majandusolukord ja töömaailm nõuavad ettevõtetelt uutmoodi suhtumist ja oskusi. Julgust proovida, võimet muudatusi juhtida, selgeid eesmärke ja oskust tulemusi uutmoodi mõõta. Vaja on kohaneda, et hakkama saada töötajate muutunud ootustega, tuleb osata värvata õigeid inimesi ja korraldada töid ümber vajaduse alusel.

Organisatsioonid loovad väärtust peagi hoopis teisiti kui varem ja ka inimesed panustavad hoopis teisiti kui varem. Seega tuleb nende protsesside juhtimiseks leida võtted, mida pole kunagi varem kasutatud. Praeguste juhtide vastus küsimusele „Kelleks sa suurena saada tahad?“ võiks järjest rohkem olla „Paindlikuks, avatud ja kaasavaks juhiks“.

 

Teabevara uuendus

Personalijuhtimise käsiraamatu 73. täienduse kokkuvõte

Sellesuvises lisas toome käsiraamatu kasutajateni kaks täiesti uut teemat, mis on personalivaldkonnas just viimasel ajal palju kõlapinda leidnud. Olen koostööks appi kutsunud uue autori, Kaire Piirsalu-Kivihalli, kelle kohta saab lähemalt lugeda käsiraamatu veebiväljaande autorite lehelt.

Kaire Piirsalu-Kivihall, ettevõtte Novicent partner, on võtnud enda südameasjaks lugejatele lahti seletada sellised mõistepaarid nagu „tööandja bränding” ja „tööelu kvaliteet”.

Praeguseks on mõiste „tööandja bränd” mõiste jõudnud pea iga suure üleilmse ettevõtte ja ka paljude väiksemate organisatsioonide argipäeva. Ettevõtted on välja töötatud tööandja brändi strateegiad, määranud vastutajad, koostanud kommunikatsiooni ning tegevuste plaanid ja eelarved. Tugeva tööandja brändi väljatöötamine ja arendamine on üks tõhusaid võimalusi olla atraktiivne tööandja, sõnastada korrektne psühholoogiline leping töötajatega ja kasvatada töötajate seotust ettevõttega.

Samavõrd oluline teema on tööelu kvaliteet.
Tööheaolu juhtimiseta tänapäeva organisatsioon läbi enam ei saa. Oletagem, et ettevõte on teinud eduka värbamiskampaania, leidnud sobivad töötajad, kes asuvad entusiastlikult tööle ja saabki tulemusega rahul olla. Aasta pärast on aga tekkinud esimesed probleemid – koostöö ei suju, mistõttu kannatab kliendirahulolu, meeskonnas on vastastikust süüdistamist, motivatsioon langeb. Nii võibki juhtuda, et esimesed töötajad hakkavad otsima uut töökohta. Kuidas aga organisatsiooni juhtida nii, et sellised probleemid avastada ja lahendada kohe.

Töötajate tunnustamine ja motiveerimine
on põhiküsimus igas organisatsioonis ja juhi igapäevatöö oluline osa. Juhina on tähtis jõuda iga meeskonnaliikmeni ja saada aru, mis teda motiveerib panustama oma töösse, organisatsiooni ja selle eesmärkide saavutamisesse. Sageli on piiratud ressurssidega vaja leida kõigile meeskonnaliikmetele sobiv viis, kuidas anda tagasisidet, motiveerida ja tunnustada, sest just nii väärtustab juht oma meeskonda. Leila Lahtvee teeb sellesse teemasse põgusa sissejuhatuse.

Alates 1. jaanuarist 2016 hakkas kehtima ravikindlustuse seaduse muudatus, mis muutis võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenistustasusid saavate isikute ja juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ravikindlustuskaitse süsteemi. Nüüdsest sõltub loetletud isikute ravikindlustuskaitse algus ja peatumine TSD deklaratsioonide esitamisega maksu- ja tolliametile. Sellest uuendusest kirjutab täpsemalt ERR-i personalispetsialist Katre Vallner.

Head lugemist!

Sirli Spelman
käsiraamatu peatoimetaja

Autor annab nõu

Täna, 1. juulil jõustub töövõimetoetuse seadus, mis on üks osa töövõimereformist.

Töövõimetoetuse seaduse eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töölesaamist ning tagada neile sissetulek.

Selle seadusega tehakse

töövõimetoetuse seaduse tekst

töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

 

1. juulist 2016 muutus kord, millega tööandja taotleb vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamist
Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40% püsiv töövõimetus) saab sotsiaalmaksu soodustust taotleda Eesti töötukassalt. Kui varem pidi sotsiaalmaksu maksmise taotluse esitama iga kuu, siis alates 1. juulist 2016 on vaja esitada taotlus üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. 2016. a juuli eest esitada sotsiaalmaksu soodustuse taotluse erandina ajavahemikul 01.07.2016–02.08.2016. 

  • Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt

Näide
Riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu tekib taotluse esitamise päevast
Kui tööandja esitab sotsiaalmaksu maksmise taotluse 10. augustil 2016, hakkab töötukassa maksma sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega inimese eest samuti 10. augustist 2016. Seega loetakse inimese eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkepäevaks töötukassale taotluse esitamise päev, mis ei saa olla varasem kui

  • töösuhte alguse päev või
  • päev, mil tuvastati töötaja osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40% püsiv töövõimetus.
  • Riik maksab vähenenud töövõimega töötaja eest töötukassa kaudu sotsiaalmaksu selleks kehtestatud kuumääralt, 2016. aastal on see 390 €
    (vt sotsiaalmaksuseadus
    § 2 lõige 2).
  • Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt.

Näide
Vähenenud töövõimega inimese töötasu on kuumäärast väiksem, kuid töötukassa maksab sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt

Vähenenud töövõimega töötaja töötab osalise tööajaga ja tema kuupalk on 250 €.
Sellisel juhul maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi kehtivalt kuumääralt, st 390 € × 33% = 128,70 € kuus.

Tingimused sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks

  • tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
  • töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40% püsiv töövõimetus;
  • töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel
    (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa).

Vähenenud töövõimega töötaja töötab mitme tööandja juures

  • Kui vähenenud töövõimega töötajal on töösuhh mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu.
  • Kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (nt avaldus on esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

Näide
Vähenenud töövõimega inimene töötab kahe tööandja juures

 

① Kaks tööandjat
② Valib ühe tööandja
③ Avalduse esitamine
Vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes tööandjatega A ja B. Kuna töötaja on esitanud maksuvaba tulu arvestamise avalduse sotsiaalkindlustusametile (ehk pensionimaksjale), mitte kummalegi tööandjatest,
peab ta valima ühe tööandja, kelle eest riik hakkab maksma sotsiaalmaksu
Töötaja valib tööandjaks, kelle eest riik hakkab maksma sotsiaalmaksu, tööandja A.
Selleks peab töötaja esitama tööandjale A (digi)allkirjastatud avalduse, kus ütleb:
„Olen valinud tööandja A tööandjaks, kellel on õigus Eesti Töötukassast minu eest sotsiaalmaksu soodustust taotleda.”

 

Õigust riigipoolsele sotsiaalmaksu maksmisele kontrollitakse iga kuu ja tingimustele vastava töötaja eest maksab töötukassa sotsiaalmaksu järgnevatel kuudel ilma taotlust esitamata automaatselt. Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle maksu- ja tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Taotluse leiab töötukassa kodulehelt alates muudatuse jõustumisest.
Taotluse saab esitada posti teel, e-posti teel digiallkirjastatuna, kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või töötukassa iseteeninduses

allikas: https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/sotsiaalmaksu-huvitamine-vahenenud-toovoimega-inimese-eest (01.07.2016)
Kuula ka teksti lõpus olevat audiofaili.

Autor annab nõu

Palgainfo Agentuuri, tööandja turunduse agentuuri Brandem ja teiste partnerite* koostöös mais 2016 tehtud tööturu- ja palgauuringus osales 12 603 töötajat ja tööotsijat, mis teeb uuringust suurima töötajate küsitluse Eestis. Uuringu üks fookusi oli analüüsida tööle kandideerimist tööotsija pilgu läbi, et leida vastus tööandjate küsimusele, kuhu kaovad kandidaadid.

Eesti suurima tööturu- ja palgauuringu tulemused näitasid, et viimase 6 kuu jooksul on mujale tööle kandideerinud 31% kõigist uuringus osalenud töötajatest.

Vastajatel paluti nimetada põhjuseid, miks nad on töökohale kandideerimise katkestanud. Uuringu tulemuste põhjal on kõige sagedasemad põhjused järgmised:

  • töövestlusel saadud info ei vastanud ootustele (36%);
  • tööandja kohta saadi tuttavalt, meediast või mujalt negatiivset infot (29%);
  • tööandjalt ei saadud piisavalt infot ja tagasisidet (28%).  
Kuigi töötajaid näib olevat raske leida, on tööjõuturg väga aktiivne – aastas vahetab töökohta ligikaudu 150 000 inimest.

Brandemi tegevjuhi Paavo Heili sõnul annavad uuringutulemused tööandjaile hulgaliselt mõtteainet. „Palju räägitakse sellest, et töötajaid on raske leida. Samal ajal on tööjõuturg aga ülimalt aktiivne. Statistikaameti andmetel vahetab aastas töökohta ligikaudu 150 000 inimest ja vähemalt 2 korda rohkem on neid, kes on kuhugile kandideerinud,” sõnas Heil.

Põhjused, miks tahetakse vahetada töökohta, tulenevad suurel määral ka tööandjatest endist.
„Oluliseks töökoha vahetamise ajendiks on

  • parem töötasu,
  • tööprotsesside kehv korraldus,
  • ebapädev juhtimine,
  • motivatsiooni langus ja

teised põhjused,” soovitab Heil tööandjatel oma juhtimistavad üle vaadata.

Personali planeerimise strateegiaid loe personalijuhtimise käsiraamatu peatükist 5.9.

*Palgainfo Agentuur kogub andmeid tööturu- ja palgauuringusse kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Lisaks töötasudele ja palgaootustele, uuritakse töötingimusi, töötajate rahulolu, motivatsiooni ja lojaalsust. Sellekevadise uuringu partnerid on tööandja turunduse agentuur Brandem, suurim tööportaal CV Keskus, personaliteenuseid pakkuv HR factory, kutsekoda, rakendusuuringute keskus Centar, Tartu ülikooli majandusteaduskond ja töödisaini labor Vivic.

Uuringu tulemusi tutvustatakse 20. juunil toimuval tööturu- ja palgauuringu tulemuste esmaesitlusel.
Rohkem infot:

Paavo Heil
Brandemi tegevjuht
paavo@brandem.ee

Autor annab nõu

Tööandja saab suvekuudeks appi võetud töötaja kiirelt ja mugavalt töötamise registrisse kirja panna ka sõnumiga. Inimese töötamise saab seejärel kinnitada 7 päeva jooksul.

Eelkõige võiksid lihtsustatud registreerimise võimalust kasutada need ettevõtteed, kus on vaja kiiresti tööjõudu palgata ja alati ei jõua enne tööle asumist kontorist läbi käia. Sõnumi saatmine võtab vaid mõne minuti ja nii saab töötaja igal juhul õigel ajal registreeritud. „Töötaja lihtsustatud registreerimine tekstisõnumiga tähendab seda, et inimene saab kohe töötamise esimesel päeval registreeritud ja seejärel on tööandjal piisavalt aega, et andmeid registris täiendada,“ selgitas maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann.

Tekstisõnum tuleb saata lühinumbril 1811 ja lisada sinna tööandja registri- või isikukood, töötaja isikukood ja töötamise alguse kuupäev
(näide: 12345678(tühik)23456789012(tühik)01.07.2016).

Töötamise liigi leiate töötamise liikide loetelust.

NB! Lihtsustatud korras registreeritud isiku andmeid ei edastata haigekassasse, isikul puudub õigus ravikindlustusele.
Ravikindlustuse põhimõtetest rohkem infot haigekassa kodulehelt.

NB! Lihtsustatud korras saab registreerida ainult isikukoodi omava inimese töötamise.

http://www.emta.ee/et/uudised/hooajatootaja-saab-registreerida-ka-tekstisonumiga

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Juuni Õigusuudiste teemad

  • 1. novembril 2016 jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused
  • Riigikohus selgitas, et nõukogu töökorraga ei tohi piirata nõukogu liikme teabeõigust ega dokumentidega tutvumise õigust
  • Riigikohus selgitas, et tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, juuni Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Andke teada, kuidas teile loetu meeldis!

Nüüd saate veebis iga peatüki lõpus valida, kas peatükk meeldis teile või mitte ja soovi korral lisada kommentaari, mida võiksime paremini teha.

Ootame teie tagasisidet!

Lehed