Toetust saanud ettevõtjate hulgas on nii tuntud firmasid kui ka alustavaid arendajaid.

EAS-i ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi kolmandas taotlusvoorus said rahastuse 27 teadusmahukat arendusprojekti kogumahus 19 miljonit eurot. Suurima toetatud projekti riigipoolne panus on 1,9 miljonit eurot, väikseima projekti toetus ulatus 210 000 euroni.

Tartu Ülikooli hargettevõte OÜ LightCode Photonics viib läbi rakendusuuringud LightCode Software-Defined Camera (SD3D Camera) tehnoloogia arendamiseks. Projekti tulemusena luuakse laboratoorne insenermudel mitme LightCode Photonicsi originaalse ja patentse tehnoloogia tööpõhimõtte demonstreerimiseks. Lisaks on kavas esitada kaks patenditaotlust ettevõtte intellektuaalomandi kaitseks. Tänavu suvel alanud projekt kestab järgmise aasta novembri lõpuni. Projekti toetuse summa on 1,18 miljonit eurot.

floating_list

CybExer Technologies OÜ uurib targa linna mobiilsuslahendustega seotud andmevahetuse turvalisust, sõidukite ja nutitaristu vahelise andmevahetuse küberturvalisust ja nende ristsõltuvust. Kui see osutub edukaks, luuakse küberharjutusväljaku tehnoloogiat kasutades küberturvalisuse ja georuumilist infot pakkuv keskkond, mis annab ülevaate kasutusel olevate targa linna lahenduste küberturbe staatusest ning ristsõltuvustest, võimaldades seeläbi riske paremini hoomata ja juhtida. Oktoobrini 2024 kestva projekti tugi on 902 000 eurot.

IT-firma Flowit Estonia OÜ küsis toetust tarneahela targaks planeerimiseks. Projekti eesmärk on parandada ettevõtete tarneahelate toimimist ja aidata teha juhtidel sellealaseid otsuseid paremini. Kuigi maailmas on hulk ettevõtteid, mis seda teha püüavad, seisneb Flowiti projekti uudsus juba olemasoleva tellimuste kogumise süsteemi info pealt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele otsustus- ja otsustusabimootori arendamisel. Nende jaoks sarnane lahendus puudub tänu senisele andmete mittekogumisele ja madalale andmekvaliteedile, kinnitas Flowit. Jaanuarini 2025 kestva projekti toetus on 470 000 eurot.

Alumiiniumist töölaevade tootmisele ja turustamisele spetsialiseerunud Baltic Workboats AS soovis riigi tuge väikelaeva modulaarse hübriidsüsteemi tarkvara arenduseks ja prototüübi ehitamiseks. Baltic Workboats märkis, et ligi 70% laevaehitushangetel on nõudeks hübriidajam. Saaremaa ettevõtte eesmärk on projekti abil arendada väikelaevadele sobiv modulaarse hübriidsüsteemi tarkvara, ehitada prototüüp ning integreerida see 12-meetrisele laevale. Projekti teadus- ja arendustöö abil luuakse väikelaevasektori jaoks uus tehniline lahendus, mis on prototüübi ehituse järgselt skaleeritav ka suurematele laevadele. Projekt lõppeb kevadel 2024, toetuse summa ulatus 426 000 euroni.

Texta OÜ eesmärk on välja töötada riigi toel tehnoloogilise lahenduse prototüüp sõnumite automaatseks hindamiseks ja modereerimiseks erinevatel sotsiaalmeedia platvormidel. Selleks kasutatakse keeletehnoloogiat, täpsemalt masinõppel ja sealhulgas süvaõppel põhinevaid klassifitseerimisalgoritme. Suvel 2024 lõppeva projekti toetus on 341 000 eurot.

OÜ GScan soovis toetust loodulikul atmosfäärikiirgusel baseeruva raudbetoon- ja teraskontruktsioonide tehnilise seisukorra hindamise seadme arendamiseks. Eesmärgiks on luua keemilist koostist analüüsiv kolmemõõtmeline pildistussüsteem, hindamaks mitteinvasiivselt ning inimestele ohutult konstruktsioonide seisukorda. Sügiseni 2024 kestva projekti toetuse maht on 337 000 eurot.

EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programm on osutunud ettevõtjate hulgas väga populaarseks ja näha on selge huvi kasv. Kui avavoorus oli 34 taotlust, teises voorus 49, siis kolmandas juba 55 taotlust.

„Tahame olla ettevõtjale innovatsioonis heaks partneriks ning seetõttu pannud kokku ka tugeva meeskonna RUP-tiimi näol, kus ettevõtjatele on abiks oma ala professionaalid, kellel on pikaaegne rakendusuuringute läbiviimise kogemus eraettevõtluses, seda nii Eestis kui väljaspool. Ainult nii saame olla kõige paremini abiks ettevõtjatele,ˮ ütles ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo.

Tuntumatest toetust saanud ettevõtetest tõid korraldajad välja Skeletoni, Baltic Workboatsi ja Andre Juustufarmi. Kuid on ka väga suure potentsiaaliga start-up ettevõtteid.

„Hea on näha, et taotlema on tulnud ja toetust saanud ka väikeettevõtted, kes ei ole enam alustajad, kuid on võtnud ette keerulise teadmusmahuka tootearenduse,ˮ kommenteeris rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas.

Paljud jäid rahastuseta vahendite nappuse tõttu

Eelhindamiseks esitati 68 projekti, millest 55 läbisid selle positiivselt. Positiivselt eelhinnatud projektid saadeti edasi erialaekspertidele ja hindamiskomisjonile. Positiivsehinnangu saamiseks oli vaja saada vähemalt 2,5 punkti neljast. 27 projekti said rahastuse, veel 14 projekti said positiivse hinnangu, kuid jäid rahastuseta vahendite nappuse tõttu.

„Need projektid, kus eelnõustamine jäi „viimasele minutileˮ, reeglina ebaõnnestusid. On oluline mõista, et korralikult ja õigeaegselt läbitud eelnõustamine aitab tublisti kaasa teel positiivse otsuseni. Eelnõustamine avati 1. juunil 2020 ja pole mitte hetkekski sulgunud – kasutage seda võimalust,ˮ soovitas Madis Raukas.

Kuigi uute suuremahuliste teadus- ja arendustegevuse projektide taotlusvoor on ettevalmistamisel, saavad ettevõtjad, kes soovivad alustada väiksemamahuliste projektidega, taotlusi esitada rakendusuuringute programmi väikesemahuliste projektide voorus.

Riik soovib ettevõtete lisandväärtuse kasvu

Ettevõtlus- ja IT-minister Kristjan Järvani sõnul on rakendusuuringute programmi eesmärk toetada ettevõtete teadmusmahukat toote- ja tehnoloogiaarendust. „Eesti ettevõtted on globaalses konkurentsis ja praeguses situatsioonis, kus sisendhinnad ja palgaootus tõusevad, on teadmusmahukas arendustöö kesksel kohal, aitamaks meie ettevõtetel edukad olla,ˮ märkis ta.

Samuti on Järvani sõnul oluline, et meie ettevõtted liiguksid väärtusahelates ülespoole ja tänu sellele kasvaks ka nende loodav lisandväärtus. „Samas on rakendusuuringute staadium kõige riskirohkem, nimetatud ka kui arendustegevuse „surmaorgˮ, kuna investeeringud on suured ja pole kindlust arenduse õnnestumisel. Riigi kohustus on ettevõtjaid selles osas aidata ja võtta osa riske enda kanda,ˮ ütles minister Kristjan Järvan.

Vaata IT-firmade uusi projekte, mida riik asus toetama. Suurim toetus üle miljoni euro

Toetuse saajate seas on ka ITLi juhi Juhan-Madis Puki ettevõte Flowit. Autor: Marko Mumm

Kuus Eesti tehnoloogiaettevõtet said riigilt toetuse nii riist- kui ka tarkvara arendamiseks. Suurim toetus ulatus enam kui miljoni euroni.

Küberdirektiiv ähvardab Eesti ettevõtteid suurte trahvide ja halduskoormuse kasvuga

UUS AUDIO: Kogemus: kuidas töötab Eesti parim IT-juht ning mida vajab tööturg?

Veamäär toodangus (Production Bug Rate)

Tsükliaeg (Cycle Time)

Küberründe ohvriks on langenud iga viies kaupmees. „Teadlikkus kasvab alles kogemuse kaudu“

UUS AUDIO: Küberturvalisus ei alga IT-st, vaid juhtkonnast

IT juhi mõõdikukomplekt

Eesti IT-firma soovitused värbamiseks: too välja palgavahemik ja võimalik karjäär

UUS VIDEO: Tehisaru kasutamise eelduseks organisatsioonis on korras andmed

ELi uus andmemäärus pakub võimalust kasutada andmeid uuenduslike teenuste loomiseks

UUS VIDEO: Mida peab teadma tehisintellektist?

IT-alal pidurdab riigihangetes innovatsiooni intellektuaalomandi kuuluvus

UUS AUDIO: Finantskuritegude tõkestaja pettustest: isegi pereringis tuleks salasõna kokku leppida

5 olulist küsimust, mida küsida oma ettevõttes AI-lahenduste kasutamise kohta

UUS AUDIO: Statistikaamet lihtsustas andmete kogumist

UUS VIDEO: Kas juurutame tehisintellekti ilma eraldi osakonda loomata?

Eesti äpp saab isikusamasuse tõendamise funktsiooni

UUS VIDEO: Kuidas tehisintellekt muudab IT-äri?

I KVARTAL | Infos-sides oli nii vähe vabu ametikohti viimati üle 10 aasta tagasi

Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiiv aitab ettevõtte viia enamate klientideni

UUS AUDIO: Riigi digivärava arendused lihtsustavad ettevõtete suhtlemist riigiga

Mais suletakse riigi failivahetuskeskkond, andmed ja kontod kustutatakse

UUS AUDIO: Digiteenuste edu võti on kasutajakogemuse audit

Ära usalda mitte kedagi – mis on Zero Trust ja kuidas see aitab kaugtöökohtadega sisevõrku kaitsta?

Riigikogu arutas Hiina luure ligipääsu Eesti elanike andmetele

AKI sai mullu 184 teavitust andmekaitse nõuete rikkumistest. Vaata näiteid!

Millest alustada ettevõtte küberturvalisuse tõstmist?

UUS AUDIO: IT-turbe tõstmist survestatakse direktiiviga

UUS AUDIO: IT-ekspert: AI teeb petukirjad nii heaks, nagu oleks kirjutanud inimene

Riik lihtsustab Amazoni ja Microsofti pilvteenuste kasutust: hankeid pole enam vaja

UUS AUDIO: Küberkuritegevust hakkab piirama uus määrus: küsimus pole, kas küberintsident juhtub, vaid millal juhtub

1200 organisatsiooni vajab aasta lõpuks infoturbe auditit

Eestist sai üleilmse internetivabaduse koalitsiooni juht

AUDIO: Kuidas muuta Eesti ja Euroopa IKT-sektor konkurentsivõimelisemaks?

Riigi IT-majad mängisid läbi küberkriisi. „Igas organisatsioonis on kasutusel eri süsteemid“

Uued teemad IT juhtimise teabevaras

Teenuse osutamisele esitatavad nõuded

Ekspert: automaatne küberkaitse on odav, ent tekitab petliku turvatunde

UUS AUDIO: Miks on Eesti riigi IT juhtimine nii kehvasti korraldatud?

UUS AUDIO: Säästlikud pilvelahendused väikeettevõttele

Infoühiskonna teenuse mõiste

Riik paneb transpordi ja logistika digitaliseerimisse 5 miljonit. Hüvitatakse 90% kulust

Infoühiskonna teenused

ITL otsib ettevõtteid, kus hinnata tehisintellekti kasutamise riske

UUS AUDIO: Riik ei tohiks IT-teenuste osas erasektoriga liigselt konkureerida

UUS AUDIO: Pane tähele, millised riskid kaasnevad tehisaru kasutamisega

Jõustusid ELi tehisintellekti määruse nõuded. Osa riske on vastuvõetamatud

UUS AUDIO: Mida peab teadma enne äpi loomist?

RIA pakub ülevaadet IT-toodete ja -teenuste tellimise parimatest tavadest

Uuring: iga kolmas Eesti ettevõte on küberkaitseta

UUS AUDIO: Kuivõrd toetab digitaalne identiteet meid ELis piiriüleses äris?

Riik pakub ettevõtetele tuge reaalajamajanduse lahenduste arendamiseks ja juurutamiseks

Advokaat: suur osa AI kasutajaid ei taju selle ohte ega tagajärgi

UUS AUDIO: Infoturbestandard – kellele kohustuslik ja millal rakendada seda vabatahtlikult?

Riigikogu muudab finantssektori regulatsiooni, et vähendada küberriske

UUS AUDIO: Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu

Tehisintellekt viib küberkelmused hirmutavale tasemele

UUS AUDIO: Tehisarule pannakse päitsed pähe

UUS AUDIO: Jätkusuutlik tarkvaraarendus - miks, kuidas ja kellele?

Uuring: küberturbe tagamine Eesti ettevõtetes on märkimisväärselt vähenemas

Riik toetab ettevõtete digitaliseerimist viie miljoni euroga

Meilikonto sulgemise ja kustutamise reeglid

Küberkuriteod Eestis: vargused Paypalist ja Itella serverist, Põhja-Korea häkkerid

Kogemuslugu: masinõppe arengud Suurbritanniast vaadatuna

ChatGPT kasutuskogemuste mitmekesisus: küsitlusest selgub

UUS AUDIO: Robotid murravad koolitustesse: AI jälgib videotunnis takerdumiskohti

Koostööleping ja kontrollküsimused tarkvara juurutamiseks

KÜSITLUS: Kuidas ja kui tihti kasutad ChatGPT-d?

Värske uuring: alla kolmandiku eestlastest usaldab AI-l põhinevaid lahendusi

Tulemuslikkuse võtmenäitajad

UUS AUDIO: Kaks õpetlikku kogemuslugu andmete kasutamisest äris

Tööturu ennustused 2024. aastaks: palgašokk, iduvaimustus kahaneb, AI inimest ei asenda

Intsident ja probleem

KÜSITLUS: ChatGPT kasutamine

UUS AUDIO: Iduettevõtte digilahendus päästab toitu ja vähendab süsiniku jalajälge

Eksimus isikuandmete töötlemisel võib tuua kaasa ajutise või alalise andmetöötluse keelu

EL kohustab tõstma paljudel ettevõtetel küberturbe taset. Ilves: vajame kiireid samme

UUS  AUDIO: IT-firma juht avaldas, kuidas pääseda Microsofti-suguste jutule

OpenAI ChatGPT-4 ja DALL-E 3 ehk „Auto on ainult nii kiire kui selle kõige nõrgem rehv“

IGALE JUHILE | Riigi infosüsteemi ameti 11 soovitust ettevõttes küberturbe tagamiseks

UX-disain kiiresti muutuvas ärimaailmas

UUS AUDIO: Digiriigist personaalse riigini - mis hakkab muutuma?

Kolm Eesti ettevõtet lubasid teadlikult end häkkeritel rünnata. Loe, mis edasi juhtus

Millal ehitada üles oma arendustiim, mis olukorras võtta appi IT-partner?

UUS AUDIO: Värbaja tehnoloogiasektori palkadest: ralli on läbi, aga maraton jätkub

CGI uuring: vaid viiendik firmajuhte peab oma ärimudelit piisavalt agiilseks

Tarkvaratellimuse dokumenteerimine

Juulis küberrünnete tõttu varasemast enam teenusekatkestusi. Vaata, keda rünnati

UUS AUDIO: Tehisaru – sinu äripartner või tulevane ülemus?

UUS AUDIO: Tehisintellekt on masin, ära usalda seda pimesi

Küberrünnakute hulk on kasvanud plahvatuslikult viimase aastaga, ütles Elisa

UUS AUDIO: Digipööre ettevõttes loob võimalusi, aga ole valmis ka üllatusteks

Iga küberidu saab RIA ja Tehnopoli kiirendis 50 000 eurot, kuid peab täitma kindla tingimuse

Konkurentsipiirangu kokkuleppe näidis

UUS AUDIO: Iga teine andmeauditisse tulev andmekogu on vananenud, poolik või segane

Helmese arendusjuht: autonoomia ei tähenda vabakasvatust

Ideekonkurss

Sama tavaline kui arvutioskus. Ekspert: algteadmisi tehisintellektist peab omama iga juht

UUS AUDIO: Eksperdid: andmeid ja seadmeid tuleb küberohtude vältimiseks „vaktsineerida“

Uuring (2023): uude tehnoloogiasse investeeritakse Eestis lähiajal oluliselt vähem kui mujal maailmas

UUS AUDIO: Kolm müüti pilveteenustest: odav, kallis, ebaturvaline

KÜSITLUS | Eesti IT-ettevõtted prognoosivad kasumlikkuse kahanemist

„Kümme korda rohkem käivet“ ehk kuidas kasutajakogemuse ja -liidese disain äri edendab 

UUS AUDIO: Maanda turvariske veebis: soovitused, kuidas luua ettevõttele turvaline ja kiire ühendus

RIA: 2022. aasta küberründed ületasid aprillirahutuse aegseid sajakordselt

Maksuamet: äpi kaudu teenitud tulu tuleb deklaratsioonil kindlasti välja tuua

Millised riskid kaasnevad pilvelahenduse pimesi usaldamisega?

30% firmadest peab enda IT-turvalisust rahuldavaks. Asjatundjad: liigne optimism

UUS AUDIO: Koondamine IKT-sektoris? „Tööturul hakkab toimuma korrektsioonˮ

Tooteomaniku 8 suurimat viga

Valitsus kiitis heaks uue infoturbestandardi: „Nii era- kui ka avalikule sektorile loodud tööriistˮ

Diiselmootoriga sõidukeid ähvardab kasutusest kõrvaldamine

Eesti teadlaste kolm läbimurret. Enam pole tehnoloogilist takistust anda arvutile käsklusi

UUS AUDIO: Pipedrive’i tehnoloogiajuht: oleme häkkeritelt palju abi saanud

Infoturbejuht: ainuisikulise vastutuse asemel on vajalik laiapõhjaline küberturbe juhtimine

UUS AUDIO: Tehnoloogialuure eksperdid: piiluge ja võtke teistelt võimalikult palju üle

Vastuseks sagenenud rünnetele tugevdab Eesti EL-i miljonite eest Balkani riikide küberturvet

Kas tehisintellekt juba suudab küberturvalisust tagada?

Näited küberrünnetest: Eesti ettevõte langes neli korda lunavararünnaku ohvriks

UUS AUDIO: Delfi Meedia juht digitaliseerimisest: karisid on seal palju

Viis küsimust, valimaks robotiseerimisele minevaid protsesse

Riik pani oksjonile 5G sagedusala, mis sobib maapiirkondadesse parema levi viimiseks

UUS AUDIO: Eestis on häbi mitte küberründe alla jääda, vaid seda hiljem eitada

Avaliku traadita interneti leviala loomine ja haldus

Elisa soovitus: kuidas vältida firmas olukorda, kus toote-teenuse rikkest teavitab sind klient

UUS AUDIO: Kaks aastat üleilmset kiibikriisi: kuidas mõjutab see Eesti ettevõtteid?

Hoolduslepingu näidis

Ekspert: iga ettevõte võiks kulutada 2% aastakäibest küberturbeks

Andres Sutt kinnitas järgmise, maapiirkondadele sobiva 5G konkursi tingimused

VIDEOPEATÜKK: Kuidas panna töötajad küberriskivabalt käituma?

Rekordiline hüpe: info ja side valdkonda lisandus aasta alguses tuhandeid uusi töötajaid

Mis on äriprotsesside väärtuspõhine analüüs

Eesti valmistub 5Gst sõltuva taristu küberkaitseks, kahjustamata reaalseid süsteeme

UUS AUDIO: Küberründeks tuleb valmis olla iga päev

Küberturbes on paranoilisus praegu pigem kasulik

Kuidas luua ettevõtte küberkaitse strateegiat Zero Trust arhitektuuri alusel?

Küberründed Ukraina vastu on valdavalt primitiivsed, ent see võib muutuda

Eesti riigivõrk sai uue tulemüüri, mis iga päev tuvastab tuhandeid rünnakukatseid

Kuhu jäi kübersõda Ukraina vastu või on see alles ees? Toome välja levinumad teooriad

Kui krüptoräkit koputab uksele: mida teha, et väljapressimistarkvara kahju ei teeks?

RIA: uut tüüpi libakirjad kasutavad ära sõda Ukrainas, annetusi küsitakse krüptorahas

Valdkonnauudis

Vaata IT-firmade uusi projekte, mida riik asus toetama. Suurim toetus üle miljoni euro