 Omandiõiguse ja privaatsuse rikkumine. Kaebajad leidsid, et matkaraja rajamine nende elamute ja saunade lähedale on intensiivne sekkumine nende eraellu. Matkajatega kaasnevad probleemid, nagu prügi, lärm, eramaale tungimine, tuleoht ja vargused.

 Matkarada ei ole kallasrada. Seadusega tagatud õigus liikuda veekoguäärsel kallasrajal ei anna linnale õigust rajada sinna püsivat taristut (sillad, laudteed), mis on omane matkarajale ja suurendab oluliselt inimeste liikumist.

 Puudulik kaalutlus ja ebavõrdne kohtlemine. Omanike arvates ei kaalunud linn piisavalt nende huve võrreldes avaliku huviga. Samuti tõid kaebajad esile, et lähedalasuva teise asumi kinnistutele sarnast matkarada ei planeeritud, mis on nende ebavõrdne kohtlemine.

 Näiline kaasamine. Kaebajad tundsid, et nende ärakuulamine planeerimismenetluses oli formaalne ning nende argumente ja pakutud alternatiivseid lahendusi (nt raja suunamine ümber nende kinnistute) ei võetud sisuliselt arvesse.

Tartu linn vaidles kaebajatele vastu ja tugines alljärgnevale:

 Avalik huvi. Emajõe kalda avamine avalikuks kasutamiseks ja katkematu terviseraja loomine on kaalukas avalik huvi, mis tagab linlastele puhkevõimalused. Matkarada ei paikne kaebajate elamute lähedal ja sellega ei kaasne olulist riivet privaatsusele. Maaomanike omandiõigus pole piiramatu. Avalikes huvides on Emajõe kallastel vaba liikumise planeerimine, et tagada piirkonna elanikele võimalused vabaõhupuhkuseks.

 Üldplaneeringu olemus. Üldplaneering on kõrge üldistusastmega dokument, mis iseenesest veel omanike õigusi ei riku. Matkaraja tegelik rajamine eeldab eraldi kokkuleppeid maaomanikega või tasulise sundvalduse seadmise menetlust, mida kaebajad saavad omakorda vaidlustada.

 Kohtuvaidlus läbis kõik kolm kohtuastet. Lõpptulemusena jättis Riigikohus kinnistuomanike kaebuse rahuldamata ja linna otsus matkaraja planeerimiseks jäi kehtima. Riigikohus leidis, et Tartu linna otsus oli seaduslik, huvide kaalumine korrektne ning kinnistuomanike omandiõiguse piirang oli avaliku huvi tõttu põhjendatud ja proportsionaalne ning põhjendas seda alljärgnevalt:

 Üldplaneering riivab omandiõigust. Riigikohus asus seisukohale, et üldplaneering on õiguslikult siduv dokument ja sellega matkaraja asukoha määramine riivab juba iseenesest omanike omandiõigust. See loob õigusliku aluse tulevikus kinnistute omanike õigusi piirata.

 Sundvalduse seadmise võimalus. Riigikohus lükkas ümber seisukoha, et matkarada saab rajada vaid omanikega kokkuleppel. Üldplaneering, mis defineerib matkaraja ülekaaluka avaliku huviga objektina, annab linnale õiguse vajadusel algatada sundvalduse seadmise menetlus, kui kokkulepet maaomanikega ei saavutata.

 Riive on siiski proportsionaalne ja õigustatud. Kuigi omandiõiguse riive eksisteerib, hindas Riigikohus selle intensiivsust madalaks, muu hulgas kuna (i) matkarada kulgeb juba olemasoleval kallasrajal, kus liikumine on niigi lubatud; (ii) rada paikneb hoonetest piisavalt kaugel (elamutest 45–200 m, saunast 15–20 m); (iii) kaebajate hirmud matkajate õigusrikkumiste ees ei ole piisavalt põhjendatud, et matkaraja rajamisest loobuda, ja (iv) avalik huvi saada katkematu ligipääs Emajõe kaldale kaalub üles omanike erahuvid.

Riigikohus leidis, et üldplaneeringuga on lubatud jõe kallasrajale matkaraja kavandamine, isegi kui see kitsendab kinnistute omanike omandiõigust

Artikli autor: advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün

Vaidluse keskmes oli Tartu linna üldplaneering, millega kavandati avalik matkarada Emajõe kaldale läbi viie eraomandis oleva kinnistu. Kinnistuomanikud (kaebajad) vaidlustasid üldplaneeringu otsuse, leides, et see rikub ülemääraselt nende omandiõigust, privaatsust ja kodu puutumatust.

Riigikohtu kaasuste analüüs. „2025. aasta lahenditel on aastakümnete olulisus“

Riigikohtu selgitused saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete piiridest (kohtuasi nr 2‑23-5395)

Riigikohus ühtlustas praktikat avalikult kasutatavale teele ligipääsu saamise küsimuses (kohtuasi nr 2-21-18029)

Alates novembrist võib numbrituvastuskaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid kasutada kuritegude menetlemisel

Riigikohus selgitas, millal on reisijal õigus nõuda lennuhüvitist

Eesti ettevõtete kui ka ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet tõstvad meetmed

Kaugesse tulevikku lükatud kohustuse täitmise tähtpäevaga tehing loetakse pankrotimenetluses võlausaldajate huve kahjustavaks

Uued ehitusnõuded: varjend ja varjumisplaan kohustuslikud alates 2026

Liiklusseadus 2026: 60 tonni vastutust Eesti teedel

Ostueesõigus ei kao koos äriühinguga – pretsedent osanike kaitseks

Riigikohus selgitas, millised on kohalike omavalitsusüksuste võimalused keelduda elamumaal detailplaneeringu algatamisest ja sõlmida arendajatega kokkuleppeid planeeringuga seotud sotsiaalse taristu osas

Riigikohus selgitas, millal tohib osanik hääletada osaühingule esindaja määramise otsustamisel

Riigikohus sisustas korterelamu kaasomandi eseme ajakohastamise mõistet: korterelamu küttesüsteemi vahetus ei pruugi nõuda kõigi korteriomanike nõusolekut

Riigikohus selgitas osaühingu kahju hüvitamise nõude aegumist osaühingu juhatuse liikme ja osaniku vastu

Uus tarbijakaitseseadus vähendab paberimajandust: digitaalsed ostukviitungid ja arved muutuvad eelistatuks

Riigikohus selgitas teenistuskohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamise küsimusi

Riigikohus selgitas korteriomaniku õigusi korterelamu ohu korral ja muutis oma varasemaid seisukohtasid selles küsimuses

„Ettevõtete juhtide vastutust ei ole vaja laiendada.“ Koda ei toeta ministeeriumi plaani

Riigikohtu üldkogu leidis, et töötuskindlustuse seadus on osaliselt põhiseadusega vastuolus

Eraldi julgeolekumaksu ei tule. Käibemaks muudetakse püsivalt 24% peale

Töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus korrastab töötushüvitiste süsteemi

Vara riigistamine süüdimõistva otsuseta

Tarbijakaitseseaduse muudatused vähendavad paberarvete hulka

Välistööjõu kaasamine Eestis muutub lihtsamaks ja usaldusväärsemaks

Kellel on kriminaalmenetluses õigus esindada äriühingut kui kannatanut juhatuse liikme ja osaniku vastu?

Tooteohutuse nõuded viidi kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega

Kohalikul omavalitsusel on õigus kontrollida elukoha andmete õigsust

Töövõimetoetust ja toitjakaotuspensioni ei pea samaaegselt maksma

Riigikohus: võlausaldaja võib nõuda abikaasade ühisvara jagamist ka pärast laenukohustuse üleminekut

Riigikohus: ettevõtte üleandja vastu tehtud kohtuotsus kehtib ka omandaja suhtes

Reisijad vs. Ryanair – lennukompanii kohustus hüvitada tühistatud lennu kulud ning reisijaid aidata

Riigikohus selgitas ühisvara valitsemise kontekstis, et mitte alati ei pruugi ühisvara korral tekkida tehingutest abikaasade solidaarvastutust

1. jaanuarist 2025 tõusis töötasu alammäär

Aasta algusest jõustub sularahatehingute puhul 1- ja 2-sendiste ümardamise kohustus

Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaega lühendati oluliselt

Riigikohus selgitas, milles seisneb kindlustussumma ja kindlustusväärtuse erinevus ning millal kohaldub alakindlustus

Riigikohus selgitas finantskorrektsiooni kohaldamise eeldusi

Riigikohus juhtis tähelepanu leppetrahvinõude aegumise peatumise nüanssidele parkimistingimuste rikkumise juhtudel

Trahvisummad ja -ühikud tõusevad

Väheneb tehnilistest riketest, operatiivsetest vigadest ja küberrünnetest tulenev oht nii ettevõtte kui ka klientide teabe- ja finantsvarale

Tõusevad mitmed riigilõivumäärad

Jaht tegelikule kasusaajale

Maksuvabadus värskenduskuuril: hüvitiste piirmäärad astuvad tänapäeva

Tööriiete vahetamine võib olla ületunnitöö, mille eest tuleb töötajale maksta

Riigikohus menetles mittevaralise kahju hüvitamise küsimust väidetava ebaõigete andmete avaldamise kontekstis

Planeeritakse isikupõhise otsinguvõimaluse piiramist kinnistusraamatus

Mitmed riiklike hüvitiste ja maksude muudatusettepanekud jõudsid Riigikokku

Äriühingu poolt väljaspool oma tavapärast majandustegevust väljastatud ühekordne laenuleping võib klassifitseeruda tarbijakrediidilepinguks

Jõustus krüptovaraturu seadus

Inkassofirmad kontrolli alla

Jõustusid ülemaailmse miinimummaksu regulatsioonid tulumaksuseaduses

Riigikohus selgitas kaasomanike õigusi ja kohustusi ruumide nõuetekohase sisekliima tagamisel

Saabub majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg

Kus võib sõidukit parkida?

Tööõiguse võimalikud arengud

Ukraina toetamise tulumaksuvabastus jätkub

Eesti Pank muutis uute eluasemelaenude väljastamise reegleid pankade jaoks

Ühtlustusid lühiajalisele majutusele kohalduvad üleeuroopalised nõuded

Äriregistris on võimalik broneerida ärinime ja taotleda kande tegemist kindlal kuupäeval

Raielubade keelamiseks esitatavad kaebused ei tohi olla liiga üldised

Käibemaksupettuse-vastane võitlus piiriüleses e-kaubanduses

Kõikide korteriomanike kokkuleppel on võimalik kehtestada parkimiskaardi nõue

Uuel aastal jõustuvad mitmed maksumuudatused

Kas Sinu laenulepingu intress on ikka kehtiv?

Kinnisasjale ligipääsu määramine üle naabrimehe kinnistu

Üürilepingu tingimused kehtivad ainult lepingu osapooltele

Tarbijad võivad saada kollektiivse kaebamise võimaluse

1. jaanuarist muutub töötajate puhkeaja regulatsiooni tõlgendus 

Tellija nõuete esitamise võimalikkus otse alltöövõtja vastu

Kinnisasja enampakkumisel osalemise tagatisraha kokkuleppe vorminõue

Jõustusid finantssektorit puudutavad EL-i õiguse haldustrahvid ja -meetmed

Äriregistri kannete õiguslike aluste eristamine ja asjaolude selgitamine

Leppetrahvi kokkuleppe vorminõue kinnistuga seotud lepingueelsetes läbirääkimistes

Leppetrahvi nõudmise teavitus olgu selge ja esitatud mõistliku aja jooksul

Autosõidukulu kasv ei piirdu üksnes mootorsõidukimaksuga

Kas aktsiaselts võib keelduda dividendi väljamaksmisest, kui üldkoosolek on otsustanud aktsionäridele dividendi maksta?

Algab töövõtuahela ja töötamise aja elektrooniline registreerimine ehitusobjektil

Tegevdirektoriga sõlmitud teenuse osutamise leping võib vaatamata oma vormile kvalifitseeruda sisuliselt töölepinguks 

Kas töötaja võib saata oma isiklikule e-mailile tööandja ärisaladusi sisaldavaid dokumente?

Riigikohus selgitas panga kui kontohalduri poolt hallatavas veebikeskkonnas (internetipangas) kuvatavate tehingutega seonduvaid õiguslikke küsimusi

Riigikohus selgitas pankrotimenetluses esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamise eeldusi

Riigikohus selgitas osaniku väljaarvamisega osaühingust seonduvat

Tasu maksmisest öö- ja ületunnitöö korral

Liisingueseme väärtusest läbi õigusprisma

Uued suunised Euroopast seoses töötasuga

Võeti vastu muudatused tööturumeetmete regulatsiooni ajakohastamiseks

Olulised muudatused pakendi- ja jäätmeseaduses

Riigikohus selgitas kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja hüvitamiskohustusega seonduvat

Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Riigikohus lappis seaduselünka

Kellele peab juhatuse liige tagasiastumisavalduse esitama?

Majandusaasta aruande esitamine uue äriregistri seaduse valguses

Riigikohus muutis oma senist praktikat seoses töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtajaga

Muudeti järjestikku sõlmitavate lühiajaliste töölepingute regulatsiooni ajutise töötamise korral

Täiendati kaugtöö korral tagatava ohutu töökeskkonna regulatsiooni

Alanud aastal jõustub äriregistri seadus

Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid

Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt

Osakapitali suurendamisel tekkivad õigussuhted

Tuleohutusreeglite täitmise tähtajad on lähenemas

Tööõiguse normid kerkivad nagu seened pärast vihma

Ärinime broneerimine

Äriregistrikanne kindlal kuupäeval

Uued tuuled äriõiguses

Alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keerukus ja kulukus

Töölepingu seaduse muutmisega tekkis täiendav kohustus ka töötajale

Täienevad tööandjate kohustused töötajate suhtes

Riigikohus selgitas solvava postituse autori isiku kindlakstegemist 

Välismaalaste palkamine muutus lihtsamaks ja soodsamaks

Kaupade allahindluse kuvamisel on uued reeglid

Riigikohus selgitas kahjunõude aegumistähtaja arvestamist

Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine 

Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni

Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve

Riigikohus lahendas küsimust korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamisest

Juhatuse liikme vastutus enne tema ametiaega tekkinud maksuvõla osas piirdub intressivõlaga

Kuidas osaühingus toimuva kohta teavet saada?

Riigikogus selgitas maakleritasu nõudeõigust seoses hea usu põhimõttega