Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas oma käesoleva aasta 30. aprilli kohtulahendis nr 2-21-12405, millistel tingimustel on korteriomanikul õigus teha korterelamu säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste omanike või korteriühistu nõusolekuta, samuti nõuda sellise toimingu tegemiseks kantud kulutuste hüvitamist.

Artikli autor: advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru

Riigikohtu senise praktika kohaselt tuli korteriomaniku poolt teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused hüvitada korteriühistul või teistel kaasomanikel, kui tegu on vajalike kulutustega, sõltumata sellest, kas nad selliste kulutustega nõustuvad. Muuhulgas oli Riigikohus varasemates lahendistes selgitanud, et kulutuse vajalikkus ei sõltu sellest, kas selle tegemist sai edasi lükata vähemalt ajani, mil oleks saanud sõlmida kokkuleppe teiste korteriomanikega või võtta vastu enamuse otsuse – Riigikohus otsustas seda seisukohta muuta.