Kaasuses oli tegemist olukorraga, kus kostja 1 sõlmis müügi- ja asjaõiguslepingu kinnisasja omandamiseks ning sai lepingu alusel ka omandi, ent müügihinna kohustus ta tasuma alles 9 kalendrikuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Lepingu täitmist müüja kasuks kuidagi ei tagatud.

Kostja 1 enda müügilepingust tulenevat kohustust raha tasuda ei täitnud ning arvestades asjaoluga, et kostja 1 oli abielus kostjaga 2 ja valitud varasuhteks oli varaühisus, esitas müüja kostja 2 vastu hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Hagi tagamise taotlust põhjendas müüja sellega, et taotluse esitamise hetkeks oli kõnealuse kinnisasja omanikering juba muutunud ning pole välistatud, et kohustuse täitmisest kõrvalhoidmiseks võõrandatakse kinnisasja edasi kolmandale isikule. Hageja hinnangul tulenes tema nõudeõigus kostja 2 vastu müügilepingust, mille pooleks tuleb lisaks kostjale 1 lugeda ka kostjat 2, kuna nad olid abielus ning valitud varasuhteks oli varaühisus.

Esimese ja teise astme kohtud rahuldasid hagi tagamise taotluse ning seadsid selleks hetkeks kostjale 2 kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi müüja kasuks. Kostja 2 vaidles sellele vastu, leides, et ehkki ta oli müügilepingu sõlmimise hetkel kostja 1 abikaasa, ei vastutanud ta müügilepingus kokkulepitud tasu maksmise kohustuse täitmise eest, sest ta ei olnud müügilepingu pool ja temale ei tekkinud müügilepingust kohustusi ka seaduse alusel. Lisaks sõlmisid kostjad omavahel lepingu, mille tulemusena loeti kõnealune kinnisasi kostja 2 lahusvara hulka ning kostja 2 hüvitas kostjale 1 omandi kaotuse rahas.

Riigikohus tõi oma lahendis välja, et kohus saab hagi tagada üksnes siis, kui esinevad seaduses sätestatud kohustuslikud eeldused, mh on tagatav hagi õiguslikult perspektiivikas. Nõude perspektiivikuse kaalumine hõlmab kohtu sõnul esialgse hinnangu andmist sellele, kas hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral oleks nõude rahuldamine mõnel materiaalõiguslikul alusel põhimõtteliselt võimalik. Kusjuures juhul, kui hagi on esitatud mitme kostja vastu, tuleb hagi perspektiivi hinnata mõlema kostja suhtes eraldi ehk kohus andis selge juhise, et soovides tagada kostjale 2 kuuluvat vara, tuleb hinnata just hagi rahuldamise perspektiivi kostja 2, mitte kostja 1 suhtes.

Riigikohus selgitas, et vastavalt seadusele on leping täitmiseks kohustuslik pooltele, sh on leping siduv ainult lepingu pooltele, mitte kolmandatele isikutele. Kui üks abikaasadest on tehingu teinud, vastutab ta üldjuhul kohustuse täitmise eest üksi enda lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Eelnev kehtib ka juhul, kui tehingust tulenevad õigused kuuluvad ühisvarasse. Kohtu hinnangul tuleb abikaasade vastutust võetud kohustuste eest hinnata eraldi ühisvarasse kuuluvate asjade ja õiguste kuuluvusest.

Riigikohtu hinnangul taandus antud asjas küsimus sellest, kas müüjal on ostuhinna nõue ning sellega seonduvalt ka õigus nõuda hagi tagamist kostjale 2 kuuluva kinnisasja arvelt kostja 2 vastu sellele, kas kostja 1 poolt võetud kohustus ehk müügilepingu sõlmimine oli võetud perekonna vajaduste rahuldamiseks või oli see seotud ühisvara valitsemisega. Kohus viitas, et vastavalt perekonnaseadusele tekib abikaasade solidaarkohustus, kui korraga esinevad kaks eeldust: tehing on tehtud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks ja tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Suuremate tehingute puhul peavad solidaarvastutuse tekkimiseks mõlemad abikaasad lepingu sõlmimisel osalema ja väljendama tahet vastutada solidaarselt. Kohus nentis, et kuivõrd antud asjas sõlmis müügilepingu kostja 1 üksinda ning kostja 2 ei ole väljendanud tahet vastutada selle eest solidaarselt, siis ei saa müüjal tekkida ka kostja 2 vastu lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõuet. Seega leidis Riigikohus, et müüja hagi kostja 2 vastu ei ole perspektiivikas, mistõttu ei saa rahuldada ka hagi tagamise taotlust kostja 2 vara arvelt.

Riigikohus selgitas ühisvara valitsemise kontekstis, et mitte alati ei pruugi ühisvara korral tekkida tehingutest abikaasade solidaarvastutust

Artikli autor: advokaadibüroo TARK advokaat Katri Tšesnokov

Riigikohus lahendas 11. detsembril 2024 tehtud määrusega hagi tagamise menetluse raames küsimust sellest, kas ühisvara korral saab võlausaldaja alati nõuda täitmist mõlemalt abikaasalt.

Alates novembrist võib numbrituvastuskaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid kasutada kuritegude menetlemisel

Riigikohus selgitas, millal on reisijal õigus nõuda lennuhüvitist

Eesti ettevõtete kui ka ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet tõstvad meetmed

Kaugesse tulevikku lükatud kohustuse täitmise tähtpäevaga tehing loetakse pankrotimenetluses võlausaldajate huve kahjustavaks

Uued ehitusnõuded: varjend ja varjumisplaan kohustuslikud alates 2026

Liiklusseadus 2026: 60 tonni vastutust Eesti teedel

Ostueesõigus ei kao koos äriühinguga – pretsedent osanike kaitseks

Riigikohus selgitas, millised on kohalike omavalitsusüksuste võimalused keelduda elamumaal detailplaneeringu algatamisest ja sõlmida arendajatega kokkuleppeid planeeringuga seotud sotsiaalse taristu osas

Riigikohus selgitas, millal tohib osanik hääletada osaühingule esindaja määramise otsustamisel

Riigikohus sisustas korterelamu kaasomandi eseme ajakohastamise mõistet: korterelamu küttesüsteemi vahetus ei pruugi nõuda kõigi korteriomanike nõusolekut

Riigikohus selgitas osaühingu kahju hüvitamise nõude aegumist osaühingu juhatuse liikme ja osaniku vastu

Riigikohus leidis, et üldplaneeringuga on lubatud jõe kallasrajale matkaraja kavandamine, isegi kui see kitsendab kinnistute omanike omandiõigust

Uus tarbijakaitseseadus vähendab paberimajandust: digitaalsed ostukviitungid ja arved muutuvad eelistatuks

Riigikohus selgitas teenistuskohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamise küsimusi

Riigikohus selgitas korteriomaniku õigusi korterelamu ohu korral ja muutis oma varasemaid seisukohtasid selles küsimuses

„Ettevõtete juhtide vastutust ei ole vaja laiendada.“ Koda ei toeta ministeeriumi plaani

Riigikohtu üldkogu leidis, et töötuskindlustuse seadus on osaliselt põhiseadusega vastuolus

Eraldi julgeolekumaksu ei tule. Käibemaks muudetakse püsivalt 24% peale

Töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus korrastab töötushüvitiste süsteemi

Vara riigistamine süüdimõistva otsuseta

Tarbijakaitseseaduse muudatused vähendavad paberarvete hulka

Välistööjõu kaasamine Eestis muutub lihtsamaks ja usaldusväärsemaks

Kellel on kriminaalmenetluses õigus esindada äriühingut kui kannatanut juhatuse liikme ja osaniku vastu?

Tooteohutuse nõuded viidi kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega

Kohalikul omavalitsusel on õigus kontrollida elukoha andmete õigsust

Töövõimetoetust ja toitjakaotuspensioni ei pea samaaegselt maksma

Riigikohus: võlausaldaja võib nõuda abikaasade ühisvara jagamist ka pärast laenukohustuse üleminekut

Riigikohus: ettevõtte üleandja vastu tehtud kohtuotsus kehtib ka omandaja suhtes

Reisijad vs. Ryanair – lennukompanii kohustus hüvitada tühistatud lennu kulud ning reisijaid aidata

1. jaanuarist 2025 tõusis töötasu alammäär

Aasta algusest jõustub sularahatehingute puhul 1- ja 2-sendiste ümardamise kohustus

Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaega lühendati oluliselt

Riigikohus selgitas, milles seisneb kindlustussumma ja kindlustusväärtuse erinevus ning millal kohaldub alakindlustus

Riigikohus selgitas finantskorrektsiooni kohaldamise eeldusi

Riigikohus juhtis tähelepanu leppetrahvinõude aegumise peatumise nüanssidele parkimistingimuste rikkumise juhtudel

Trahvisummad ja -ühikud tõusevad

Väheneb tehnilistest riketest, operatiivsetest vigadest ja küberrünnetest tulenev oht nii ettevõtte kui ka klientide teabe- ja finantsvarale

Tõusevad mitmed riigilõivumäärad

Jaht tegelikule kasusaajale

Maksuvabadus värskenduskuuril: hüvitiste piirmäärad astuvad tänapäeva

Tööriiete vahetamine võib olla ületunnitöö, mille eest tuleb töötajale maksta

Riigikohus menetles mittevaralise kahju hüvitamise küsimust väidetava ebaõigete andmete avaldamise kontekstis

Planeeritakse isikupõhise otsinguvõimaluse piiramist kinnistusraamatus

Mitmed riiklike hüvitiste ja maksude muudatusettepanekud jõudsid Riigikokku

Äriühingu poolt väljaspool oma tavapärast majandustegevust väljastatud ühekordne laenuleping võib klassifitseeruda tarbijakrediidilepinguks

Jõustus krüptovaraturu seadus

Inkassofirmad kontrolli alla

Jõustusid ülemaailmse miinimummaksu regulatsioonid tulumaksuseaduses

Riigikohus selgitas kaasomanike õigusi ja kohustusi ruumide nõuetekohase sisekliima tagamisel

Saabub majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg

Kus võib sõidukit parkida?

Tööõiguse võimalikud arengud

Ukraina toetamise tulumaksuvabastus jätkub

Eesti Pank muutis uute eluasemelaenude väljastamise reegleid pankade jaoks

Ühtlustusid lühiajalisele majutusele kohalduvad üleeuroopalised nõuded

Äriregistris on võimalik broneerida ärinime ja taotleda kande tegemist kindlal kuupäeval

Raielubade keelamiseks esitatavad kaebused ei tohi olla liiga üldised

Käibemaksupettuse-vastane võitlus piiriüleses e-kaubanduses

Kõikide korteriomanike kokkuleppel on võimalik kehtestada parkimiskaardi nõue

Uuel aastal jõustuvad mitmed maksumuudatused

Kas Sinu laenulepingu intress on ikka kehtiv?

Kinnisasjale ligipääsu määramine üle naabrimehe kinnistu

Üürilepingu tingimused kehtivad ainult lepingu osapooltele

Tarbijad võivad saada kollektiivse kaebamise võimaluse

1. jaanuarist muutub töötajate puhkeaja regulatsiooni tõlgendus 

Tellija nõuete esitamise võimalikkus otse alltöövõtja vastu

Kinnisasja enampakkumisel osalemise tagatisraha kokkuleppe vorminõue

Jõustusid finantssektorit puudutavad EL-i õiguse haldustrahvid ja -meetmed

Äriregistri kannete õiguslike aluste eristamine ja asjaolude selgitamine

Leppetrahvi kokkuleppe vorminõue kinnistuga seotud lepingueelsetes läbirääkimistes

Leppetrahvi nõudmise teavitus olgu selge ja esitatud mõistliku aja jooksul

Autosõidukulu kasv ei piirdu üksnes mootorsõidukimaksuga

Kas aktsiaselts võib keelduda dividendi väljamaksmisest, kui üldkoosolek on otsustanud aktsionäridele dividendi maksta?

Algab töövõtuahela ja töötamise aja elektrooniline registreerimine ehitusobjektil

Tegevdirektoriga sõlmitud teenuse osutamise leping võib vaatamata oma vormile kvalifitseeruda sisuliselt töölepinguks 

Kas töötaja võib saata oma isiklikule e-mailile tööandja ärisaladusi sisaldavaid dokumente?

Riigikohus selgitas panga kui kontohalduri poolt hallatavas veebikeskkonnas (internetipangas) kuvatavate tehingutega seonduvaid õiguslikke küsimusi

Riigikohus selgitas pankrotimenetluses esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamise eeldusi

Riigikohus selgitas osaniku väljaarvamisega osaühingust seonduvat

Tasu maksmisest öö- ja ületunnitöö korral

Liisingueseme väärtusest läbi õigusprisma

Uued suunised Euroopast seoses töötasuga

Võeti vastu muudatused tööturumeetmete regulatsiooni ajakohastamiseks

Olulised muudatused pakendi- ja jäätmeseaduses

Riigikohus selgitas kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja hüvitamiskohustusega seonduvat

Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Riigikohus lappis seaduselünka

Kellele peab juhatuse liige tagasiastumisavalduse esitama?

Majandusaasta aruande esitamine uue äriregistri seaduse valguses

Riigikohus muutis oma senist praktikat seoses töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtajaga

Muudeti järjestikku sõlmitavate lühiajaliste töölepingute regulatsiooni ajutise töötamise korral

Täiendati kaugtöö korral tagatava ohutu töökeskkonna regulatsiooni

Alanud aastal jõustub äriregistri seadus

Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid

Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt

Osakapitali suurendamisel tekkivad õigussuhted

Tuleohutusreeglite täitmise tähtajad on lähenemas

Tööõiguse normid kerkivad nagu seened pärast vihma

Ärinime broneerimine

Äriregistrikanne kindlal kuupäeval

Uued tuuled äriõiguses

Alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keerukus ja kulukus

Töölepingu seaduse muutmisega tekkis täiendav kohustus ka töötajale

Täienevad tööandjate kohustused töötajate suhtes

Riigikohus selgitas solvava postituse autori isiku kindlakstegemist 

Välismaalaste palkamine muutus lihtsamaks ja soodsamaks

Kaupade allahindluse kuvamisel on uued reeglid

Riigikohus selgitas kahjunõude aegumistähtaja arvestamist

Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine 

Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni

Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve

Riigikohus lahendas küsimust korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamisest

Juhatuse liikme vastutus enne tema ametiaega tekkinud maksuvõla osas piirdub intressivõlaga

Kuidas osaühingus toimuva kohta teavet saada?

Riigikogus selgitas maakleritasu nõudeõigust seoses hea usu põhimõttega