Paljude maksuvabade hüvitiste piirmäärasid ei ole muudetud 6 kuni 24 aastat ning need ei vasta enam tänasele elukalliduse ja inflatsiooni tasemele. Seadusandja hinnangul on majandusliku olukorra muutumise tõttu vajalik neid piirmäärasid uuendada, et tagada hüvitiste asjakohasus ja vähendada ettevõtjate halduskoormust. Eelnõu eesmärk on viia hüvitiste määrad vastavusse tegelike kuludega ja pakkuda tööandjatele ja töötajatele suuremat paindlikkust ning õiglast maksukoormust.

Oluliseks muudatuseks on välislähetuste päevaraha maksuvaba piirmäära tõstmine. Praegu on maksimaalne maksuvaba päevaraha määr 50 eurot esimesel 15 päeval ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Kavandatava eelnõu kohaselt tõstetakse need summad vastavalt 75 eurole ja 40 eurole.

See muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti päevaraha piirmäärasid 2016. aastal ning vahepeal on maailmas hinnad oluliselt tõusnud. Uuendatud määrad peaksid paremini kajastama välislähetuste tegelikke kulusid ja pakkuma töötajatele piisavat kompensatsiooni. Näiteks uuendab Soome oma maksuvabu päevarahamäärasid igal aastal, tagades nende vastavuse tegelikule hinnatasemele. 2024. aastal on Soome maksimaalne päevaraha Saksamaale tehtava ärireisi puhul 75 eurot ja Rootsi puhul 64 eurot.

Isikliku auto kasutamise hüvitise muutus

Muudatus puudutab ka isikliku sõiduki kasutamise eest makstavat hüvitist tööülesannete täitmisel. Hetkel on maksuvaba hüvitise määr 0,30 eurot kilomeetri kohta ning mitte rohkem kui 335 eurot kuus. Uue eelnõu kohaselt tõuseb määr 0,50 euroni kilomeetri kohta ning kuumäär tõuseb 550 euroni.

See muudatus on ajendatud isikliku auto kasutamise kulude, näiteks kütuse ja hoolduse hinnatõusust, mis on märgatavalt kasvanud viimase 13 aasta jooksul ehk viimati muudeti vastava hüvitise piirmäära 2011. aastal. Seega aitab uus määr tagada, et ametnik, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige saab oma kulutuste katmiseks õiglast hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel.

Kolmas oluline muudatus puudutab töötaja majutamise kulude maksuvaba piirmäära, kusjuures viimati muudeti majutuskulude piirmäärasid 2006. aastal. Kehtiva seaduse kohaselt ei loeta erisoodustuseks, kui tööandja katab Tallinnas või Tartus töötava töötaja majutuskulud kuni 200 euro ulatuses kuus või muudes piirkondades kuni 100 euro ulatuses. Eelnõu kohaselt tõstetakse need piirid vastavalt 500 ja 250 euroni.

Samuti muudetakse töötaja tervise edendamise kulutuste maksuvabastuse regulatsiooni. Kehtiva korra järgi on piirmäär 100 eurot töötaja kohta kvartalis, kuid eelnõu kohaselt muutub piirmäär aastapõhiseks ja see on 400 eurot aastas. Aastapõhine arvestus annab rohkem paindlikkust ja vähendab ettevõtete halduskoormust.

Lisaks laiendatakse maksuvabade terviseedenduse kulutuste loetelu, mille alla hakkavad muu hulgas kuuluma ka massaažiteenused, mida on aastaid soovitud ja soovitatud lisada töötajate ja tervishoiuspetsialistide poolt. Massaaž on lihtne ja tõhus viis, kuidas nii füüsilise kui ka kontoritöö tegijate tervist toetada.

Ülaltoodud muudatused ajakohastavad kiirkorras maksuvabade hüvitiste piirmäärasid, mis on paljuski ajale jalgu jäänud. Nende muudatustega kaasneb ka kulu riigile. Näiteks isikliku auto kasutamise hüvitise muudatuse tõttu võib riigieelarvesse jääda laekumata kuni 1,5 miljonit eurot maksutulu. Muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2025 ja on maksumaksjatele soodsad, pakkudes suuremat paindlikkust ja vähendades ettevõtete halduskoormust. Seadusemuudatustega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda 

Maksuvabadus värskenduskuuril: hüvitiste piirmäärad astuvad tänapäeva

Artikli autor: advokaadibüroo TARK jurist Tarvi Salu

Riigikogus läbis 15. oktoobril 2024 esimese lugemise Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, millega soovitakse ajakohastada maksuvabade hüvitiste piirmäärasid. Muudatused puudutavad muu hulgas välislähetuse päevaraha, töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste, isikliku auto kasutamise hüvitise ning töötaja majutamise kulude regulatsioone.

Liiklusseadus 2026: 60 tonni vastutust Eesti teedel

Ostueesõigus ei kao koos äriühinguga – pretsedent osanike kaitseks

Riigikohus selgitas, millised on kohalike omavalitsusüksuste võimalused keelduda elamumaal detailplaneeringu algatamisest ja sõlmida arendajatega kokkuleppeid planeeringuga seotud sotsiaalse taristu osas

Riigikohus selgitas, millal tohib osanik hääletada osaühingule esindaja määramise otsustamisel

Riigikohus sisustas korterelamu kaasomandi eseme ajakohastamise mõistet: korterelamu küttesüsteemi vahetus ei pruugi nõuda kõigi korteriomanike nõusolekut

Riigikohus selgitas osaühingu kahju hüvitamise nõude aegumist osaühingu juhatuse liikme ja osaniku vastu

Riigikohus leidis, et üldplaneeringuga on lubatud jõe kallasrajale matkaraja kavandamine, isegi kui see kitsendab kinnistute omanike omandiõigust

Uus tarbijakaitseseadus vähendab paberimajandust: digitaalsed ostukviitungid ja arved muutuvad eelistatuks

Riigikohus selgitas teenistuskohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamise küsimusi

Riigikohus selgitas korteriomaniku õigusi korterelamu ohu korral ja muutis oma varasemaid seisukohtasid selles küsimuses

„Ettevõtete juhtide vastutust ei ole vaja laiendada.“ Koda ei toeta ministeeriumi plaani

Riigikohtu üldkogu leidis, et töötuskindlustuse seadus on osaliselt põhiseadusega vastuolus

Eraldi julgeolekumaksu ei tule. Käibemaks muudetakse püsivalt 24% peale

Töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus korrastab töötushüvitiste süsteemi

Vara riigistamine süüdimõistva otsuseta

Tarbijakaitseseaduse muudatused vähendavad paberarvete hulka

Välistööjõu kaasamine Eestis muutub lihtsamaks ja usaldusväärsemaks

Kellel on kriminaalmenetluses õigus esindada äriühingut kui kannatanut juhatuse liikme ja osaniku vastu?

Tooteohutuse nõuded viidi kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega

Kohalikul omavalitsusel on õigus kontrollida elukoha andmete õigsust

Töövõimetoetust ja toitjakaotuspensioni ei pea samaaegselt maksma

Riigikohus: võlausaldaja võib nõuda abikaasade ühisvara jagamist ka pärast laenukohustuse üleminekut

Riigikohus: ettevõtte üleandja vastu tehtud kohtuotsus kehtib ka omandaja suhtes

Reisijad vs. Ryanair – lennukompanii kohustus hüvitada tühistatud lennu kulud ning reisijaid aidata

Riigikohus selgitas ühisvara valitsemise kontekstis, et mitte alati ei pruugi ühisvara korral tekkida tehingutest abikaasade solidaarvastutust

1. jaanuarist 2025 tõusis töötasu alammäär

Aasta algusest jõustub sularahatehingute puhul 1- ja 2-sendiste ümardamise kohustus

Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaega lühendati oluliselt

Riigikohus selgitas, milles seisneb kindlustussumma ja kindlustusväärtuse erinevus ning millal kohaldub alakindlustus

Riigikohus selgitas finantskorrektsiooni kohaldamise eeldusi

Riigikohus juhtis tähelepanu leppetrahvinõude aegumise peatumise nüanssidele parkimistingimuste rikkumise juhtudel

Trahvisummad ja -ühikud tõusevad

Väheneb tehnilistest riketest, operatiivsetest vigadest ja küberrünnetest tulenev oht nii ettevõtte kui ka klientide teabe- ja finantsvarale

Tõusevad mitmed riigilõivumäärad

Jaht tegelikule kasusaajale

Tööriiete vahetamine võib olla ületunnitöö, mille eest tuleb töötajale maksta

Riigikohus menetles mittevaralise kahju hüvitamise küsimust väidetava ebaõigete andmete avaldamise kontekstis

Planeeritakse isikupõhise otsinguvõimaluse piiramist kinnistusraamatus

Mitmed riiklike hüvitiste ja maksude muudatusettepanekud jõudsid Riigikokku

Äriühingu poolt väljaspool oma tavapärast majandustegevust väljastatud ühekordne laenuleping võib klassifitseeruda tarbijakrediidilepinguks

Jõustus krüptovaraturu seadus

Inkassofirmad kontrolli alla

Jõustusid ülemaailmse miinimummaksu regulatsioonid tulumaksuseaduses

Riigikohus selgitas kaasomanike õigusi ja kohustusi ruumide nõuetekohase sisekliima tagamisel

Saabub majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg

Kus võib sõidukit parkida?

Tööõiguse võimalikud arengud

Ukraina toetamise tulumaksuvabastus jätkub

Eesti Pank muutis uute eluasemelaenude väljastamise reegleid pankade jaoks

Ühtlustusid lühiajalisele majutusele kohalduvad üleeuroopalised nõuded

Äriregistris on võimalik broneerida ärinime ja taotleda kande tegemist kindlal kuupäeval

Raielubade keelamiseks esitatavad kaebused ei tohi olla liiga üldised

Käibemaksupettuse-vastane võitlus piiriüleses e-kaubanduses

Kõikide korteriomanike kokkuleppel on võimalik kehtestada parkimiskaardi nõue

Uuel aastal jõustuvad mitmed maksumuudatused

Kas Sinu laenulepingu intress on ikka kehtiv?

Kinnisasjale ligipääsu määramine üle naabrimehe kinnistu

Üürilepingu tingimused kehtivad ainult lepingu osapooltele

Tarbijad võivad saada kollektiivse kaebamise võimaluse

1. jaanuarist muutub töötajate puhkeaja regulatsiooni tõlgendus 

Tellija nõuete esitamise võimalikkus otse alltöövõtja vastu

Kinnisasja enampakkumisel osalemise tagatisraha kokkuleppe vorminõue

Jõustusid finantssektorit puudutavad EL-i õiguse haldustrahvid ja -meetmed

Äriregistri kannete õiguslike aluste eristamine ja asjaolude selgitamine

Leppetrahvi kokkuleppe vorminõue kinnistuga seotud lepingueelsetes läbirääkimistes

Leppetrahvi nõudmise teavitus olgu selge ja esitatud mõistliku aja jooksul

Autosõidukulu kasv ei piirdu üksnes mootorsõidukimaksuga

Kas aktsiaselts võib keelduda dividendi väljamaksmisest, kui üldkoosolek on otsustanud aktsionäridele dividendi maksta?

Algab töövõtuahela ja töötamise aja elektrooniline registreerimine ehitusobjektil

Tegevdirektoriga sõlmitud teenuse osutamise leping võib vaatamata oma vormile kvalifitseeruda sisuliselt töölepinguks 

Kas töötaja võib saata oma isiklikule e-mailile tööandja ärisaladusi sisaldavaid dokumente?

Riigikohus selgitas panga kui kontohalduri poolt hallatavas veebikeskkonnas (internetipangas) kuvatavate tehingutega seonduvaid õiguslikke küsimusi

Riigikohus selgitas pankrotimenetluses esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamise eeldusi

Riigikohus selgitas osaniku väljaarvamisega osaühingust seonduvat

Tasu maksmisest öö- ja ületunnitöö korral

Liisingueseme väärtusest läbi õigusprisma

Uued suunised Euroopast seoses töötasuga

Võeti vastu muudatused tööturumeetmete regulatsiooni ajakohastamiseks

Olulised muudatused pakendi- ja jäätmeseaduses

Riigikohus selgitas kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja hüvitamiskohustusega seonduvat

Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Riigikohus lappis seaduselünka

Kellele peab juhatuse liige tagasiastumisavalduse esitama?

Majandusaasta aruande esitamine uue äriregistri seaduse valguses

Riigikohus muutis oma senist praktikat seoses töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtajaga

Muudeti järjestikku sõlmitavate lühiajaliste töölepingute regulatsiooni ajutise töötamise korral

Täiendati kaugtöö korral tagatava ohutu töökeskkonna regulatsiooni

Alanud aastal jõustub äriregistri seadus

Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid

Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt

Osakapitali suurendamisel tekkivad õigussuhted

Tuleohutusreeglite täitmise tähtajad on lähenemas

Tööõiguse normid kerkivad nagu seened pärast vihma

Ärinime broneerimine

Äriregistrikanne kindlal kuupäeval

Uued tuuled äriõiguses

Alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keerukus ja kulukus

Töölepingu seaduse muutmisega tekkis täiendav kohustus ka töötajale

Täienevad tööandjate kohustused töötajate suhtes

Riigikohus selgitas solvava postituse autori isiku kindlakstegemist 

Välismaalaste palkamine muutus lihtsamaks ja soodsamaks

Kaupade allahindluse kuvamisel on uued reeglid

Riigikohus selgitas kahjunõude aegumistähtaja arvestamist

Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine 

Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni

Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve

Riigikohus lahendas küsimust korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamisest

Juhatuse liikme vastutus enne tema ametiaega tekkinud maksuvõla osas piirdub intressivõlaga

Kuidas osaühingus toimuva kohta teavet saada?

Riigikogus selgitas maakleritasu nõudeõigust seoses hea usu põhimõttega