Mitmed riiklike hüvitiste ja maksude muudatusettepanekud jõudsid Riigikokku

Septembri lõpus võttis Riigikogu menetlusse mitu muudatusettepanekut, mis näevad ette maksude või aktsiiside tõusu ning olemasolevate hüvitiste muudatusi. Enim kõlapinda pakkuvatest saab välja tuua julgeolekumaksu seaduse kehtestamise, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise ning perehüvitiste seaduse muutmise.

Lühidalt tulevad arutamisele järgmised ettepanekud:

<list-item>Kehtestada tähtajaline julgeolekumaksu seadus, mille eesmärgina tuuakse välja vajadus arendada Eesti kaitsevõimet ning saada vahendeid julgeolekuinvesteeringute tegemiseks. Seadus näeb 2% julgeolekumaksu kehtestamise ette kolmeastmelisena: (i) alates 1. juulist 2025 äriühingu käibele; (ii) alates 1. jaanuarist 2026 füüsiliste isikute tuludele; ning (iii) alates 1. jaanuarist 2026 äriühingute kasumile. Seletuskirja kohaselt on seadus planeeritud kehtima tähtajaliselt kuni 2028. aasta lõpuni, ent välja on toodud ka asjaolu, et vastavalt 22. juulil 2024 allkirjastatud koalitsioonileppele otsustab maksu edasise vajaduse või muutmise 2027. aastal ametisse astuv uus valitsus.</list-item><list-item>Ehkki alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses on juba sätestatud aktsiisitõusud, mis peaksid jõustuma 2025. ja 2026. aastal, planeeritakse nende osas järgnevaid muudatusi ja täiendusi: (i) 2026. aastaks ettenähtud 5% kõrgem aktsiisimäär kehtestatakse varasemalt ning see hakkab kehtima juba 1. juulist 2025; (ii) kui varasemalt planeeriti 2026. aasta jaanuarist 5% alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära tõusu, siis ettepaneku kohaselt tõuseks vastav aktsiis 10%; (iii) 2027. ja 2028. aastatel tõstetaks alkoholi ja tubakatoodete aktsiisi täiendavalt 5%; ning (iv) pliivaba bensiini ja sellega samaväärselt maksustatud kütuste (peamiselt lennukibensiin) aktsiisimäära tõstetaks 5% aastas järgnevalt neljal kalendriaastal.</list-item><list-item>Muuta perehüvitiste seadust, mille peamiseks eesmärgiks on vähendada riigi poolt väljamakstava vanemahüvitise piirmäära ning kaotada seejuures vanemahüvitise vähendamine samaaegse töötulu teenimise korral. Planeeritud muudatuste kohaselt vähendatakse vanemahüvitise lage kolmandiku võrra, st kui kehtiva regulatsiooni kohaselt on vanemahüvitise ülempiiriks lapse sünni aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus, siis muudatuste järgselt oleks ülempiiriks ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus. Samal ajal on vanemahüvitise saajal õigus teenida hüvitisele lisaks täiendavat töötasu, mille maksimaalset piiri ei ole sätestatud. Varasemalt oli täiendava tulu teenimine seotud vanemahüvitise maksimaalmääraga, st kui vanem teenis üle poole parasjagu kehtivast vanemahüvitise maksimaalmäärast, vähendati talle väljamakstavat vanemahüvitist vastavas ulatuses. Muudatustega tooks riik seega vanemahüvitise piiri oluliselt allapoole, soosides seejuures aga väikeste laste kõrvalt samaaegselt töötamist vanemapuhkusel olemise ajal. Uus vanemahüvitise ülempiiri suurus on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2026.</list-item>

Planeeritakse isikupõhise otsinguvõimaluse piiramist kinnistusraamatus

Äriühingu poolt väljaspool oma tavapärast majandustegevust väljastatud ühekordne laenuleping võib klassifitseeruda tarbijakrediidilepinguks

Jõustus krüptovaraturu seadus

Inkassofirmad kontrolli alla

Jõustusid ülemaailmse miinimummaksu regulatsioonid tulumaksuseaduses

Riigikohus selgitas kaasomanike õigusi ja kohustusi ruumide nõuetekohase sisekliima tagamisel

Saabub majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg

Kus võib sõidukit parkida?

Tööõiguse võimalikud arengud

Ukraina toetamise tulumaksuvabastus jätkub

Eesti Pank muutis uute eluasemelaenude väljastamise reegleid pankade jaoks

Ühtlustusid lühiajalisele majutusele kohalduvad üleeuroopalised nõuded

Äriregistris on võimalik broneerida ärinime ja taotleda kande tegemist kindlal kuupäeval

Raielubade keelamiseks esitatavad kaebused ei tohi olla liiga üldised

Käibemaksupettuse-vastane võitlus piiriüleses e-kaubanduses

Kõikide korteriomanike kokkuleppel on võimalik kehtestada parkimiskaardi nõue

Uuel aastal jõustuvad mitmed maksumuudatused

Kas Sinu laenulepingu intress on ikka kehtiv?

Kinnisasjale ligipääsu määramine üle naabrimehe kinnistu

Üürilepingu tingimused kehtivad ainult lepingu osapooltele

Tarbijad võivad saada kollektiivse kaebamise võimaluse

1. jaanuarist muutub töötajate puhkeaja regulatsiooni tõlgendus 

Tellija nõuete esitamise võimalikkus otse alltöövõtja vastu

Kinnisasja enampakkumisel osalemise tagatisraha kokkuleppe vorminõue

Jõustusid finantssektorit puudutavad EL-i õiguse haldustrahvid ja -meetmed

Äriregistri kannete õiguslike aluste eristamine ja asjaolude selgitamine

Leppetrahvi kokkuleppe vorminõue kinnistuga seotud lepingueelsetes läbirääkimistes

Leppetrahvi nõudmise teavitus olgu selge ja esitatud mõistliku aja jooksul

Autosõidukulu kasv ei piirdu üksnes mootorsõidukimaksuga

Kas aktsiaselts võib keelduda dividendi väljamaksmisest, kui üldkoosolek on otsustanud aktsionäridele dividendi maksta?

Algab töövõtuahela ja töötamise aja elektrooniline registreerimine ehitusobjektil

Tegevdirektoriga sõlmitud teenuse osutamise leping võib vaatamata oma vormile kvalifitseeruda sisuliselt töölepinguks 

Kas töötaja võib saata oma isiklikule e-mailile tööandja ärisaladusi sisaldavaid dokumente?

Riigikohus selgitas panga kui kontohalduri poolt hallatavas veebikeskkonnas (internetipangas) kuvatavate tehingutega seonduvaid õiguslikke küsimusi

Riigikohus selgitas pankrotimenetluses esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamise eeldusi

Riigikohus selgitas osaniku väljaarvamisega osaühingust seonduvat

Tasu maksmisest öö- ja ületunnitöö korral

Liisingueseme väärtusest läbi õigusprisma

Uued suunised Euroopast seoses töötasuga

Võeti vastu muudatused tööturumeetmete regulatsiooni ajakohastamiseks

Olulised muudatused pakendi- ja jäätmeseaduses

Riigikohus selgitas kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja hüvitamiskohustusega seonduvat

Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Riigikohus lappis seaduselünka

Kellele peab juhatuse liige tagasiastumisavalduse esitama?

Majandusaasta aruande esitamine uue äriregistri seaduse valguses

Riigikohus muutis oma senist praktikat seoses töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtajaga

Muudeti järjestikku sõlmitavate lühiajaliste töölepingute regulatsiooni ajutise töötamise korral

Täiendati kaugtöö korral tagatava ohutu töökeskkonna regulatsiooni

Alanud aastal jõustub äriregistri seadus

Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid

Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt

Osakapitali suurendamisel tekkivad õigussuhted

Tuleohutusreeglite täitmise tähtajad on lähenemas

Tööõiguse normid kerkivad nagu seened pärast vihma

Ärinime broneerimine

Äriregistrikanne kindlal kuupäeval

Uued tuuled äriõiguses

Alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keerukus ja kulukus

Töölepingu seaduse muutmisega tekkis täiendav kohustus ka töötajale

Täienevad tööandjate kohustused töötajate suhtes

Riigikohus selgitas solvava postituse autori isiku kindlakstegemist 

Välismaalaste palkamine muutus lihtsamaks ja soodsamaks

Kaupade allahindluse kuvamisel on uued reeglid

Riigikohus selgitas kahjunõude aegumistähtaja arvestamist

Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine 

Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni

Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve

Riigikohus lahendas küsimust korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamisest

Juhatuse liikme vastutus enne tema ametiaega tekkinud maksuvõla osas piirdub intressivõlaga

Kuidas osaühingus toimuva kohta teavet saada?

Riigikogus selgitas maakleritasu nõudeõigust seoses hea usu põhimõttega