Viidatud vaidluses oli avaldaja esitanud Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada teist kaasomanikku kui puudutatud isikut hoidma nende kaasomandis oleva kinnisasja oluliseks osaks oleva elamu ainukasutuses olevates ruumides aasta ringi temperatuuri vähemalt 18 °C või alternatiivselt temperatuuri vastavalt kohtu äranägemisele.

Harju Maakohtule esitatud avalduse ja selle täpsustuste kohaselt on avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandis kinnisasi, millel asub kahekorruseline hoone (elamu). Kaasomanikud ei ole sõlminud kirjalikku kaasomandi kasutamise kokkulepet. Kaasomanike vahel on välja kujunenud kasutuskord, mille kohaselt kasutab elamu teist korrust avaldaja ning esimest korrust puudutatud isik. Avaldaja elab elamus aasta ringi ning puudutatud isik viibib seal vaid mõned korrad aastas. Kuna puudutatud isik ei küta tema ainukasutuses olevaid ruume, siis on avaldaja kasutuses olev elamu teine korrus kütmisperioodil pidevalt külm. Külm põrand halvendab avaldaja elukvaliteeti ja häirib tavapärast elu. Kestvad ja suured kõrvalekalded optimaalsest sisetemperatuurist kahjustavad avaldaja tervist. Puudutatud isiku kasutuses olevate ruumide kütmata jätmine suurendab avaldaja küttekulusid, kuna korruste sisetemperatuuri erinevuse tõttu tekib avaldaja kasutuses olevates ruumides soojakadu. Kütmata jätmisest tuleneb oht tervele elamule: suur temperatuuri erinevus hoone erinevates osades võib kahjustada selle konstruktsioone (sh võivad veetorud külmuda) ning põhjustada niiskust, millest tekib hallitus.

Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Puudutatud isik selgitas, et on elamus viibides ruume kütnud. Puudutatud isik elas ka kunagi kaasomandi osa omandamise järel elamus, kuid ilmade külmenedes selgus, et hoone soojapidamatus ei võimalda isegi pidevalt küttes elamiseks sobivaid tingimusi saavutada. Osa esimese korruse ruumidest ei ole üldse köetavad. Kuna puudutatud isiku kasutuses olevaid ruume ei ole võimalik temperatuurini 18 °C kütta, siis ei ole võimalik puudutatud isikut selleks kohustada. Soojapidavuse saavutamiseks tuleks hoone renoveerida, sest praeguses seisukorras ei pea selle esimese korruse välisseinad ja põrand soojust. Avaldaja ei ole aga hoone renoveerimisest huvitatud ning rikub sellega oma kohustusi kaasomanikuna.

floating_list

Harju Maakohus rahuldas 31. juuli 2020. a määrusega avalduse osaliselt. Maakohus kohustas puudutatud isikut hoidma elamu ruumides, mis on tähistatud määruse lisaks oleval asendiplaanil, aasta ringi temperatuuri vähemalt 16,5 °C tasemel.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. novembri 2023. a määrusega maakohtu määruse ning tegi uue määruse, millega jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud mõlemas kohtuastmes avaldaja kanda. Ringkonnakohus märkis oma lahendis, et määruskaebemenetluses keeldus kohus ekspertiisi korraldamisest, sest avaldaja ei tasunud ekspertiisitasu ettemakset.

ärast ekspertiisi korraldamata jätmist avaldaja muid tõendeid vaidlusaluse elamu kütmata jätmise tagajärgede kohta ei esitanud. Ringkonnakohus leidis, et üldtuntuks ei saa pidada asjaolu, et hoone kütmata jätmine kahjustab alati selle torustikku. Torustiku paiknemine võib olla ehitistes tehniliselt väga varieeruv. Eesti kliimas on arvukalt suvilaid, mida talvel ei köeta ja seda ei peeta nendele hoonetele kahjulikuks.

Riigikohus tühistas viidatud tsiviilasjas ringkonnakohtu määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Riigikohus selgitas oma otsuses täiendavalt, et mil viisil ja määral tuleks kaasomandi esemeks olevat asja korras hoida, on ühise asja kasutamist puuduvata küsimusena kaasomanike otsustuspädevuses (AÕS § 72 lg 1). Juhul, kui kaasomanikud ei jõua asja korrashoidmises kokkuleppele või kui ei ole võimalik teha kaasomanike enamuse otsust asja korrashoidmise kohta või kui asja korrashoidmine on küll reguleeritud, aga kaasomanik leiab, et tema õigusi on sellega rikutud, võib kaasomanik AÕS § 72 lg-te 1 ja 5 alusel nõuda asja korrashoidmist puudutava küsimuse kindlaksmääramist või muutmist.

Eelkirjeldatust erinev olukord on aga siis, kui kaasomandis oleva elamu kasutuskorra järgi on kaasomanikel osa kaasomandi hulka kuuluvate ruumide ainukasutusõigus. Sel juhul võivad kaasomanikud ainukasutuses olevate ruumide kasutamise piirangutes küll kokku leppida, kuid nad ei saa piirangute üle otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi häälteenamusega. Üldjuhul võib kaasomanik tema ainukasutuses olevaid ruume kasutada oma äranägemise järgi.

Kaasomaniku õigus kasutada tema ainukasutuses olevaid ruume oma äranägemise järgi ei ole aga piiramatu. Eelkõige ei tohi kaasomaniku tegevus tema ainukasutuses olevates ruumides rikkuda teiste kaasomanike õigusi (AÕS § 72 lg 5). Kaasomanikul lasuvat teiste kaasomanike kahjustamisest hoidumise kohustust ainukasutuses olevate ruumide kasutamisel saab ainukasutusse antud elamuosadega kaasomandi puhul sisustada analoogselt kohustusega, mis on korteriomanikul eriomandi kasutamisel (KrtS § 31 lg 1 p 1). See tähendab, et kaasomanik on muu hulgas kohustatud hoidma tema ainukasutuses olevaid ruume korras selliselt, et nende seisukorrast tulenev toime teistele kaasomanikele ei ületaks tavakasutusest tekkivaid mõjusid (ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustus). Sarnaselt eriomandi korrashoidmisega hõlmab ka ainukasutuses olevate ruumide korrashoidmine neis vajaliku sisekliima hoidmise kohustust (analoogselt KrtS § 31 lg-ga 2).

Iga korteriomanik on KrtS § 31 lg 2 kohaselt eriomandi eseme korrashoidmisel muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Riigikohus leidis, et olukorras, kus kaasomandis olevat elamut kasutatakse (vähemalt osaliselt) alaliseks elamiseks, on kaasomanikel õigustatud huvi (AÕS § 72 lg 5), et iga kaasomanik hoiaks tema ainukasutuses olevates ruumides sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagaks kaasomandi eseme säilimise ning teiste kaasomanike ainukasutuses olevate ruumide kasutamise vastavalt nende otstarbele ilma ülemääraste kulutusteta. Eluruumides peab olema tagatud inimesele ohutu ja tervislik elukeskkond ning seal peab olema võimalik ööpäev läbi viibida.

Kui kaasomanik rikub temal lasuvat ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustust, saavad teised kaasomanikud nõuda rikkuvalt kaasomanikult rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist AÕS § 72 lg 5 järgi. Sellisel juhul peab olema tõendatud õiguste rikkumine ja selle kordumise oht või oht, et rikkumine võib tulevikus toimuda. Sellise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab üldjuhul tõendama rikkumise lõpetamist nõudev kaasomanik.

Hea usu põhimõttest tulenevalt on siiski võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on vastaspoole kontrolli all, asjaolule tugineval poolel ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja vastaspool keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui asjaolule tuginev pool on sel juhul asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab vastaspool tõendama asjaolu esinemise puudumist.

Kohustust rikkunud ja selle lõpetamist nõudva kaasomaniku tõendamiskoormus tuleb jagada erinevalt juhul, kui kaasomanikule etteheidetav rikkumine seisneb selles, et ta ei taga kütteperioodil tema ainukasutuses olevates ruumides nõuetekohast sisekliimat. Kuna kaasomanikul pole üldjuhul ligipääsu teise kaasomaniku ainukasutuses olevatele ruumidele, ei pruugi tal olla võimalik tõendada, milline on nendes hoitav sisekliima. Kui rikkumise lõpetamist nõudev kaasomanik tõendab, et teine kaasomanik ei küta kütteperioodil enda ainukasutuses olevaid ruume või ei tee seda regulaarselt, saab eeldada, et viimane rikkus tal lasuvat korrashoiukohustust. Rikkumisele võivad viidata nt see, et ruume kütteperioodil ei kasutata, või ruumide külmad piirdekonstruktsioonid.

Ruumides kindlaks määratud tasemel temperatuuri hoidmise kohustuse osas selgitas Riigikohus, et kui kaasomandis oleva elamu kasutuskorra järgi on kaasomanikel osa kaasomandi hulka kuuluvate ruumide ainukasutusõigus, saab kaasomanikul lasuva AÕS § 72 lg-st 5 tuleneva kohustuse suhtes ainukasutusse määratud hooneosadega kaasomandi puhul analoogia korras kohaldada KrtS § 31 lg-t 2 – viidatud sätte loomise eelnõu seletuskirjas on nenditud, et seadusega ei ole võimalik kehtestada kindlat miinimumtemperatuuri ja maksimaalset õhuniiskust, mis kõigis korterites peab olema. Iga juhtum on erinev ning konkreetsed nõuded sisekliimale sõltuvad nii hoonete eripäradest kui ka inimeste eelistustest.

Riigikohus leidis, et KrtS § 31 lg 2 mõttest ei tulene, et iga selle kohustuse rikkumisest kerkinud vaidluse lahendamisel saab korrashoiukohustuse nõuetekohase täitmise tingimusi tõendada vaid eksperdi arvamusega. Riigikohus asus seisukohale, et elamu kaasomaniku ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustuse täitmise (sisekliima tagamise) tingimuste määramisel saab kohus arvesse võtta ka muid asjakohaseid tõendeid ning kohtul on korrashoiukohustuse täitmise tingimuste kindlaksmääramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega.

Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda siin:

https://rikos.rik.ee/?asjaNr=2-19-1488/79

Riigikohus selgitas kaasomanike õigusi ja kohustusi ruumide nõuetekohase sisekliima tagamisel

Artikli autor: advokaadibüroo TARK partner ning vandeadvokaat Allar Aru

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas oma käesoleva aasta 8. mai kohtulahendis nr 2-19-1488 kaasomanike vastastikuseid õigusi ja kohustusi nende ainukasutuses olevates ruumides nõuetekohase sisekliima tagamisel.

Alates novembrist võib numbrituvastuskaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid kasutada kuritegude menetlemisel

Riigikohus selgitas, millal on reisijal õigus nõuda lennuhüvitist

Eesti ettevõtete kui ka ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet tõstvad meetmed

Kaugesse tulevikku lükatud kohustuse täitmise tähtpäevaga tehing loetakse pankrotimenetluses võlausaldajate huve kahjustavaks

Uued ehitusnõuded: varjend ja varjumisplaan kohustuslikud alates 2026

Liiklusseadus 2026: 60 tonni vastutust Eesti teedel

Ostueesõigus ei kao koos äriühinguga – pretsedent osanike kaitseks

Riigikohus selgitas, millised on kohalike omavalitsusüksuste võimalused keelduda elamumaal detailplaneeringu algatamisest ja sõlmida arendajatega kokkuleppeid planeeringuga seotud sotsiaalse taristu osas

Riigikohus selgitas, millal tohib osanik hääletada osaühingule esindaja määramise otsustamisel

Riigikohus sisustas korterelamu kaasomandi eseme ajakohastamise mõistet: korterelamu küttesüsteemi vahetus ei pruugi nõuda kõigi korteriomanike nõusolekut

Riigikohus selgitas osaühingu kahju hüvitamise nõude aegumist osaühingu juhatuse liikme ja osaniku vastu

Riigikohus leidis, et üldplaneeringuga on lubatud jõe kallasrajale matkaraja kavandamine, isegi kui see kitsendab kinnistute omanike omandiõigust

Uus tarbijakaitseseadus vähendab paberimajandust: digitaalsed ostukviitungid ja arved muutuvad eelistatuks

Riigikohus selgitas teenistuskohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamise küsimusi

Riigikohus selgitas korteriomaniku õigusi korterelamu ohu korral ja muutis oma varasemaid seisukohtasid selles küsimuses

„Ettevõtete juhtide vastutust ei ole vaja laiendada.“ Koda ei toeta ministeeriumi plaani

Riigikohtu üldkogu leidis, et töötuskindlustuse seadus on osaliselt põhiseadusega vastuolus

Eraldi julgeolekumaksu ei tule. Käibemaks muudetakse püsivalt 24% peale

Töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus korrastab töötushüvitiste süsteemi

Vara riigistamine süüdimõistva otsuseta

Tarbijakaitseseaduse muudatused vähendavad paberarvete hulka

Välistööjõu kaasamine Eestis muutub lihtsamaks ja usaldusväärsemaks

Kellel on kriminaalmenetluses õigus esindada äriühingut kui kannatanut juhatuse liikme ja osaniku vastu?

Tooteohutuse nõuded viidi kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega

Kohalikul omavalitsusel on õigus kontrollida elukoha andmete õigsust

Töövõimetoetust ja toitjakaotuspensioni ei pea samaaegselt maksma

Riigikohus: võlausaldaja võib nõuda abikaasade ühisvara jagamist ka pärast laenukohustuse üleminekut

Riigikohus: ettevõtte üleandja vastu tehtud kohtuotsus kehtib ka omandaja suhtes

Reisijad vs. Ryanair – lennukompanii kohustus hüvitada tühistatud lennu kulud ning reisijaid aidata

Riigikohus selgitas ühisvara valitsemise kontekstis, et mitte alati ei pruugi ühisvara korral tekkida tehingutest abikaasade solidaarvastutust

1. jaanuarist 2025 tõusis töötasu alammäär

Aasta algusest jõustub sularahatehingute puhul 1- ja 2-sendiste ümardamise kohustus

Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaega lühendati oluliselt

Riigikohus selgitas, milles seisneb kindlustussumma ja kindlustusväärtuse erinevus ning millal kohaldub alakindlustus

Riigikohus selgitas finantskorrektsiooni kohaldamise eeldusi

Riigikohus juhtis tähelepanu leppetrahvinõude aegumise peatumise nüanssidele parkimistingimuste rikkumise juhtudel

Trahvisummad ja -ühikud tõusevad

Väheneb tehnilistest riketest, operatiivsetest vigadest ja küberrünnetest tulenev oht nii ettevõtte kui ka klientide teabe- ja finantsvarale

Tõusevad mitmed riigilõivumäärad

Jaht tegelikule kasusaajale

Maksuvabadus värskenduskuuril: hüvitiste piirmäärad astuvad tänapäeva

Tööriiete vahetamine võib olla ületunnitöö, mille eest tuleb töötajale maksta

Riigikohus menetles mittevaralise kahju hüvitamise küsimust väidetava ebaõigete andmete avaldamise kontekstis

Planeeritakse isikupõhise otsinguvõimaluse piiramist kinnistusraamatus

Mitmed riiklike hüvitiste ja maksude muudatusettepanekud jõudsid Riigikokku

Äriühingu poolt väljaspool oma tavapärast majandustegevust väljastatud ühekordne laenuleping võib klassifitseeruda tarbijakrediidilepinguks

Jõustus krüptovaraturu seadus

Inkassofirmad kontrolli alla

Jõustusid ülemaailmse miinimummaksu regulatsioonid tulumaksuseaduses

Saabub majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg

Kus võib sõidukit parkida?

Tööõiguse võimalikud arengud

Ukraina toetamise tulumaksuvabastus jätkub

Eesti Pank muutis uute eluasemelaenude väljastamise reegleid pankade jaoks

Ühtlustusid lühiajalisele majutusele kohalduvad üleeuroopalised nõuded

Äriregistris on võimalik broneerida ärinime ja taotleda kande tegemist kindlal kuupäeval

Raielubade keelamiseks esitatavad kaebused ei tohi olla liiga üldised

Käibemaksupettuse-vastane võitlus piiriüleses e-kaubanduses

Kõikide korteriomanike kokkuleppel on võimalik kehtestada parkimiskaardi nõue

Uuel aastal jõustuvad mitmed maksumuudatused

Kas Sinu laenulepingu intress on ikka kehtiv?

Kinnisasjale ligipääsu määramine üle naabrimehe kinnistu

Üürilepingu tingimused kehtivad ainult lepingu osapooltele

Tarbijad võivad saada kollektiivse kaebamise võimaluse

1. jaanuarist muutub töötajate puhkeaja regulatsiooni tõlgendus 

Tellija nõuete esitamise võimalikkus otse alltöövõtja vastu

Kinnisasja enampakkumisel osalemise tagatisraha kokkuleppe vorminõue

Jõustusid finantssektorit puudutavad EL-i õiguse haldustrahvid ja -meetmed

Äriregistri kannete õiguslike aluste eristamine ja asjaolude selgitamine

Leppetrahvi kokkuleppe vorminõue kinnistuga seotud lepingueelsetes läbirääkimistes

Leppetrahvi nõudmise teavitus olgu selge ja esitatud mõistliku aja jooksul

Autosõidukulu kasv ei piirdu üksnes mootorsõidukimaksuga

Kas aktsiaselts võib keelduda dividendi väljamaksmisest, kui üldkoosolek on otsustanud aktsionäridele dividendi maksta?

Algab töövõtuahela ja töötamise aja elektrooniline registreerimine ehitusobjektil

Tegevdirektoriga sõlmitud teenuse osutamise leping võib vaatamata oma vormile kvalifitseeruda sisuliselt töölepinguks 

Kas töötaja võib saata oma isiklikule e-mailile tööandja ärisaladusi sisaldavaid dokumente?

Riigikohus selgitas panga kui kontohalduri poolt hallatavas veebikeskkonnas (internetipangas) kuvatavate tehingutega seonduvaid õiguslikke küsimusi

Riigikohus selgitas pankrotimenetluses esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamise eeldusi

Riigikohus selgitas osaniku väljaarvamisega osaühingust seonduvat

Tasu maksmisest öö- ja ületunnitöö korral

Liisingueseme väärtusest läbi õigusprisma

Uued suunised Euroopast seoses töötasuga

Võeti vastu muudatused tööturumeetmete regulatsiooni ajakohastamiseks

Olulised muudatused pakendi- ja jäätmeseaduses

Riigikohus selgitas kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja hüvitamiskohustusega seonduvat

Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Riigikohus lappis seaduselünka

Kellele peab juhatuse liige tagasiastumisavalduse esitama?

Majandusaasta aruande esitamine uue äriregistri seaduse valguses

Riigikohus muutis oma senist praktikat seoses töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtajaga

Muudeti järjestikku sõlmitavate lühiajaliste töölepingute regulatsiooni ajutise töötamise korral

Täiendati kaugtöö korral tagatava ohutu töökeskkonna regulatsiooni

Alanud aastal jõustub äriregistri seadus

Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid

Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt

Osakapitali suurendamisel tekkivad õigussuhted

Tuleohutusreeglite täitmise tähtajad on lähenemas

Tööõiguse normid kerkivad nagu seened pärast vihma

Ärinime broneerimine

Äriregistrikanne kindlal kuupäeval

Uued tuuled äriõiguses

Alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keerukus ja kulukus

Töölepingu seaduse muutmisega tekkis täiendav kohustus ka töötajale

Täienevad tööandjate kohustused töötajate suhtes

Riigikohus selgitas solvava postituse autori isiku kindlakstegemist 

Välismaalaste palkamine muutus lihtsamaks ja soodsamaks

Kaupade allahindluse kuvamisel on uued reeglid

Riigikohus selgitas kahjunõude aegumistähtaja arvestamist

Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine 

Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni

Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve

Riigikohus lahendas küsimust korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamisest

Juhatuse liikme vastutus enne tema ametiaega tekkinud maksuvõla osas piirdub intressivõlaga

Kuidas osaühingus toimuva kohta teavet saada?

Riigikogus selgitas maakleritasu nõudeõigust seoses hea usu põhimõttega