Seejuures korrati otsuse raames varasemaid selgitusi, mille kohaselt peab kohus krediidilepingutega seonduvate vaidluste puhul alati omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust.

Kontrolli raames on esmalt otstarbekas hinnata, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale on seadusega kooskõlas. Seaduse järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kui säärane olukord peaks eksisteerima, maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas nõude rahuldamata jätmise.

Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, 

milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale

, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Riigikohus on viidanud, et siinkohal tuleb abiks 13. oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. 

Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma.

 Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

floating_list

kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

. Selle järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

1) krediidivõimeline (teabe saamise kohustus),

2) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus selgitas, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta. Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). 

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus;

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena;

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine;

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju.

Riigikohus hoiatas, et krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. See tähendab mh keeldu selgitada tarbijale seda, et mingi teabe (nt olemasolevate kohustuste kohta) esitamine võib tarbija jaoks kaasa tuua negatiivse krediidiotsuse, julgustades sellega tarbijat rikkuma oma kohustust esitada õige ja täielik teave, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi. See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust. Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

Riigikohus sisustas täiendavalt, et krediidiandjal esineb kohustus ka selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. 

Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis.

Seaduse järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. 

Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi

Riigikohus andis suunise, et kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. 

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Seega, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast

. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=354098254

Kas Sinu laenulepingu intress on ikka kehtiv?

Artikli autor: advokaadibüroo TARK partner ning vandeadvokaat Tauno Tark

Riigikohus andis oma hiljutise lahendiga põhjaliku ülevaate tarbijakrediidilepingu sõlmimise olulistest asjaoludest ja krediidiasutuse võimalustest nõuda tarbijalt lepingu rikkumise korral hüvitisi. 

Alates novembrist võib numbrituvastuskaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid kasutada kuritegude menetlemisel

Riigikohus selgitas, millal on reisijal õigus nõuda lennuhüvitist

Eesti ettevõtete kui ka ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet tõstvad meetmed

Kaugesse tulevikku lükatud kohustuse täitmise tähtpäevaga tehing loetakse pankrotimenetluses võlausaldajate huve kahjustavaks

Uued ehitusnõuded: varjend ja varjumisplaan kohustuslikud alates 2026

Liiklusseadus 2026: 60 tonni vastutust Eesti teedel

Ostueesõigus ei kao koos äriühinguga – pretsedent osanike kaitseks

Riigikohus selgitas, millised on kohalike omavalitsusüksuste võimalused keelduda elamumaal detailplaneeringu algatamisest ja sõlmida arendajatega kokkuleppeid planeeringuga seotud sotsiaalse taristu osas

Riigikohus selgitas, millal tohib osanik hääletada osaühingule esindaja määramise otsustamisel

Riigikohus sisustas korterelamu kaasomandi eseme ajakohastamise mõistet: korterelamu küttesüsteemi vahetus ei pruugi nõuda kõigi korteriomanike nõusolekut

Riigikohus selgitas osaühingu kahju hüvitamise nõude aegumist osaühingu juhatuse liikme ja osaniku vastu

Riigikohus leidis, et üldplaneeringuga on lubatud jõe kallasrajale matkaraja kavandamine, isegi kui see kitsendab kinnistute omanike omandiõigust

Uus tarbijakaitseseadus vähendab paberimajandust: digitaalsed ostukviitungid ja arved muutuvad eelistatuks

Riigikohus selgitas teenistuskohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamise küsimusi

Riigikohus selgitas korteriomaniku õigusi korterelamu ohu korral ja muutis oma varasemaid seisukohtasid selles küsimuses

„Ettevõtete juhtide vastutust ei ole vaja laiendada.“ Koda ei toeta ministeeriumi plaani

Riigikohtu üldkogu leidis, et töötuskindlustuse seadus on osaliselt põhiseadusega vastuolus

Eraldi julgeolekumaksu ei tule. Käibemaks muudetakse püsivalt 24% peale

Töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus korrastab töötushüvitiste süsteemi

Vara riigistamine süüdimõistva otsuseta

Tarbijakaitseseaduse muudatused vähendavad paberarvete hulka

Välistööjõu kaasamine Eestis muutub lihtsamaks ja usaldusväärsemaks

Kellel on kriminaalmenetluses õigus esindada äriühingut kui kannatanut juhatuse liikme ja osaniku vastu?

Tooteohutuse nõuded viidi kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega

Kohalikul omavalitsusel on õigus kontrollida elukoha andmete õigsust

Töövõimetoetust ja toitjakaotuspensioni ei pea samaaegselt maksma

Riigikohus: võlausaldaja võib nõuda abikaasade ühisvara jagamist ka pärast laenukohustuse üleminekut

Riigikohus: ettevõtte üleandja vastu tehtud kohtuotsus kehtib ka omandaja suhtes

Reisijad vs. Ryanair – lennukompanii kohustus hüvitada tühistatud lennu kulud ning reisijaid aidata

Riigikohus selgitas ühisvara valitsemise kontekstis, et mitte alati ei pruugi ühisvara korral tekkida tehingutest abikaasade solidaarvastutust

1. jaanuarist 2025 tõusis töötasu alammäär

Aasta algusest jõustub sularahatehingute puhul 1- ja 2-sendiste ümardamise kohustus

Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaega lühendati oluliselt

Riigikohus selgitas, milles seisneb kindlustussumma ja kindlustusväärtuse erinevus ning millal kohaldub alakindlustus

Riigikohus selgitas finantskorrektsiooni kohaldamise eeldusi

Riigikohus juhtis tähelepanu leppetrahvinõude aegumise peatumise nüanssidele parkimistingimuste rikkumise juhtudel

Trahvisummad ja -ühikud tõusevad

Väheneb tehnilistest riketest, operatiivsetest vigadest ja küberrünnetest tulenev oht nii ettevõtte kui ka klientide teabe- ja finantsvarale

Tõusevad mitmed riigilõivumäärad

Jaht tegelikule kasusaajale

Maksuvabadus värskenduskuuril: hüvitiste piirmäärad astuvad tänapäeva

Tööriiete vahetamine võib olla ületunnitöö, mille eest tuleb töötajale maksta