Üürilepingu tingimused kehtivad ainult lepingu osapooltele

Riigikohus rõhutas üürivaidlusega seonduvas lahendis, et poolte vahel sõlmitud lepingust tekivad õigused ja kohustused üksnes lepingu osapooltele ning kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepped eelviidatud õigussuhet ei mõjuta. 

Riigikohtul tuli 20. detsembri 2023. a lahendis nr 2-20-4997 lahendada vaidlust üürniku ja üürileandja vahel, kus üürnik sõlmis küll üürileandjaga üürilepingu ja maksis tagatisraha, ent üüriraha hakkas omavoliliselt hoiustama notari juures. Seda põhjendas üürnik asjaoluga, et talle teatavaks saanud asjaolude kohaselt käib üüripinna omandiõiguse üle parasjagu kohtuvaidlus kolmandate osapoolte vahel, mistõttu ei saa ta kindel olla tegelikus üürileandja isikus. Samuti oli üürnik sõlminud üüripinna kasutamise osas mitu teist kokkulepet ka kolmandate isikutega (hoone omaniku ning üüripinna endise haldajaga), mistõttu soovis üürnik üüri hoiustamisega vältida olukorda, kus ta maksab üüri valele üürileandjale või peab seda tegema mitmele üürileandjale. Üürnik leidis, et tal on õigus keelduda üüri tasumisest otse üürileandjale ehk enda kohustuste täitmisest, kuna ka üürileandja ei ole täitnud enda lepingulisi kohustusi tema ees, viidates eelkõige üürileandja poolsetele teenuse osutamise ja korrashoiukohustustele, mida üürniku ees täitis kolmas isik.

Kuivõrd üürnik ei tasunud kehtivalt sõlmitud üürilepingu alusel üürileandjale üüri, ütles üürileandja lepingu üles ning nõudis üüripinna valduse üleandmist. Kui üürnik sellest keeldus, pöördus üürileandja kohtusse, nõudes nii võlgnetavat üüri, kahjuhüvitist (ehk kasutuseeliseid aja eest, mil üürnik jätkas ruumide kasutamist) kui ka üüripinna valduse üleandmist. Esimese ja teise astme kohtud jätsid hagi rahuldamata, leides, et kui üürnik ei tea, kes on tegelikuks üürileandjaks, oli tal seadusest tulenev õigus üüri notari juures hoiustada. Vaidlus jõudis ka Riigikohtusse, mis saatis asja uuesti lahendamiseks ringkonnakohtule. Ehkki teistkordselt asja lahendades ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis üürileandja kasuks välja üürivõla ja kasutuseelised aja eest, mil leping oli küll lõpetatud, ent üürnik jätkas ruumide kasutamist, jättis kohus siiski esialgse otsuse jõusse osas, mille kohaselt ei olnud üürnikul kohustust üüripinna valdust üürileandjale üle anda.

Tööõiguse võimalikud arengud

Ukraina toetamise tulumaksuvabastus jätkub

Eesti Pank muutis uute eluasemelaenude väljastamise reegleid pankade jaoks

Ühtlustusid lühiajalisele majutusele kohalduvad üleeuroopalised nõuded

Äriregistris on võimalik broneerida ärinime ja taotleda kande tegemist kindlal kuupäeval

Raielubade keelamiseks esitatavad kaebused ei tohi olla liiga üldised

Käibemaksupettuse-vastane võitlus piiriüleses e-kaubanduses

Kõikide korteriomanike kokkuleppel on võimalik kehtestada parkimiskaardi nõue

Uuel aastal jõustuvad mitmed maksumuudatused

Kas Sinu laenulepingu intress on ikka kehtiv?

Kinnisasjale ligipääsu määramine üle naabrimehe kinnistu

Tarbijad võivad saada kollektiivse kaebamise võimaluse

1. jaanuarist muutub töötajate puhkeaja regulatsiooni tõlgendus 

Tellija nõuete esitamise võimalikkus otse alltöövõtja vastu

Kinnisasja enampakkumisel osalemise tagatisraha kokkuleppe vorminõue

Jõustusid finantssektorit puudutavad EL-i õiguse haldustrahvid ja -meetmed

Äriregistri kannete õiguslike aluste eristamine ja asjaolude selgitamine

Leppetrahvi kokkuleppe vorminõue kinnistuga seotud lepingueelsetes läbirääkimistes

Leppetrahvi nõudmise teavitus olgu selge ja esitatud mõistliku aja jooksul

Autosõidukulu kasv ei piirdu üksnes mootorsõidukimaksuga

Kas aktsiaselts võib keelduda dividendi väljamaksmisest, kui üldkoosolek on otsustanud aktsionäridele dividendi maksta?

Algab töövõtuahela ja töötamise aja elektrooniline registreerimine ehitusobjektil

Tegevdirektoriga sõlmitud teenuse osutamise leping võib vaatamata oma vormile kvalifitseeruda sisuliselt töölepinguks 

Kas töötaja võib saata oma isiklikule e-mailile tööandja ärisaladusi sisaldavaid dokumente?

Riigikohus selgitas panga kui kontohalduri poolt hallatavas veebikeskkonnas (internetipangas) kuvatavate tehingutega seonduvaid õiguslikke küsimusi

Riigikohus selgitas pankrotimenetluses esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamise eeldusi

Riigikohus selgitas osaniku väljaarvamisega osaühingust seonduvat

Tasu maksmisest öö- ja ületunnitöö korral

Liisingueseme väärtusest läbi õigusprisma

Uued suunised Euroopast seoses töötasuga

Võeti vastu muudatused tööturumeetmete regulatsiooni ajakohastamiseks

Olulised muudatused pakendi- ja jäätmeseaduses

Riigikohus selgitas kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja hüvitamiskohustusega seonduvat

Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Riigikohus lappis seaduselünka

Kellele peab juhatuse liige tagasiastumisavalduse esitama?

Majandusaasta aruande esitamine uue äriregistri seaduse valguses

Riigikohus muutis oma senist praktikat seoses töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtajaga

Muudeti järjestikku sõlmitavate lühiajaliste töölepingute regulatsiooni ajutise töötamise korral

Täiendati kaugtöö korral tagatava ohutu töökeskkonna regulatsiooni

Alanud aastal jõustub äriregistri seadus

Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid

Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt

Osakapitali suurendamisel tekkivad õigussuhted

Tuleohutusreeglite täitmise tähtajad on lähenemas

Tööõiguse normid kerkivad nagu seened pärast vihma

Ärinime broneerimine

Äriregistrikanne kindlal kuupäeval

Uued tuuled äriõiguses

Alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keerukus ja kulukus

Töölepingu seaduse muutmisega tekkis täiendav kohustus ka töötajale

Täienevad tööandjate kohustused töötajate suhtes

Riigikohus selgitas solvava postituse autori isiku kindlakstegemist 

Välismaalaste palkamine muutus lihtsamaks ja soodsamaks

Kaupade allahindluse kuvamisel on uued reeglid

Riigikohus selgitas kahjunõude aegumistähtaja arvestamist

Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine 

Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni

Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve

Riigikohus lahendas küsimust korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamisest

Juhatuse liikme vastutus enne tema ametiaega tekkinud maksuvõla osas piirdub intressivõlaga

Kuidas osaühingus toimuva kohta teavet saada?

Riigikogus selgitas maakleritasu nõudeõigust seoses hea usu põhimõttega