Hiljuti tegi Euroopa Kohus otsuse, millel on otsene mõju ka Eesti senisele praktikale töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel. Kohus leidis, et igapäevast kohustuslikku puhkeaega ei saa käsitleda kohustusliku iganädalase puhkeaja osana, vaid igapäevane puhkeaeg peab eelnema iganädalasele puhkeajale.

Artikli autor: advokaadibüroo TARK advokaat Katri Tšesnokov

Kehtiva töölepingu seaduse kohaselt peab töötajatele olema 24-tunnise ajavahemiku jooksul tagatud vähemalt 11-tunnine katkematu puhkeaeg. Iganädalase puhkeaja nõuded sõltuvad sellest, kas töötaja töötab summeeritud tööaja arvestuse alusel (ehk graafiku alusel) või mitte – graafiku alusel töötava töötaja iganädalane puhkeaeg peab olema vähemalt 36 tundi ning muudel juhtudel vähemalt 48 tundi. Kui varasemalt Eestis kasutusel olnud tõlgenduse kohaselt kuulus igapäevane puhkeaeg iganädalase puhkeaja arvestuse sisse, siis uue tõlgenduse kohaselt tuleb need üksteisest eraldada ning puhkeajad summeerida. See tähendab, et kui seni loeti nõuetekohaseks töötajale kord seitsme päeva jooksul 48-tunnise või graafikuga töötajatele 36-tunnise iganädalase puhkeaja andmist ilma 11-tunnist igapäevast puhkeaega eraldi arvestamata, siis alates 1. jaanuarist 2024 peab töötaja iganädalane katkematu puhkeaeg olema vähemalt 59 tundi ning graafikuga töötajatel 47 tundi.