Riigikohtus käsitles 21. juuni 2023. aasta otsuses nr 2-20-13897 ärisaladuse mõiste määratlemise üle seoses töötaja poolt dokumentide isiklikule e-posti aadressile saatmisega.

Artikli autor: advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Hannes Küün

Kaasuse asjaolude kohaselt oli töötajal töölepingust tulenev kohustus hoida ärisaladust. Töötaja väljendas tahet tööleping lõpetada ja seetõttu suleti tema kasutajaõigused ning juurdepääs IT-süsteemidele. Pooled sõlmisid töölepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt jätkas töötaja veel ettevõttes mõned nädalad töötamist. Kuni töölepingu lõppemiseni taastati töötajale juurdepääs e-postile ja serveri osale kataloogidele. Pärast töölepingu lõppemist selgus, et kostja on töösuhte ajal rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust. Töötaja oli tööalaselt e-postilt edastanud enda isiklikule meilile ettevõtte ärisaladusi sisaldavaid dokumente. Töötaja selgituste kohaselt täitis ta teatud perioodil tööülesandeid kaugtööna ja selleks, et uut töötajat veebi teel juhendada, saatis ta endale materjale e-postiga. Pärast lepingu lõppemist asus töötaja tööle endise tööandja konkurendi juurde ja samal päeval avati riigihanke pakkumused, kus hageja ees osutus väikese hinnavahega edukaks kostja uus tööandja, kes oli varasemates hankemenetlustes esitanud hagejast kallimaid pakkumusi. Seega ei olnud töötaja tööandja hinnangul tegutsenud heauskselt ja lojaalselt.