Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas oma käesoleva aasta 26. aprilli kohtulahendis nr 2-20-17189 põhjalikult osaniku väljaarvamisega osaühingust seonduvaid õiguslikke küsimusi.

Artikli autor: advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Allar Aru

Osaniku väljaarvamine osaühingust on reguleeritud äriseadustiku (ÄS) §‑s 167. See säte kohaldub juhul, kui osaühingu põhikirjas ei ole kokku lepitud osaniku väljaarvamise teistsugust korda. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel otsustab osaniku väljaarvamise kohus osaühingu, keda esindavad osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole osakapitalist, hagis osaniku vastu (ÄS § 167 lg‑d 1 ja 2). Osaniku osaühingust väljaarvamise nõude eeldused on ÄS § 167 lg‑test 1 ja 3 tulenevalt üldjuhul järgmised: (i) osanik on rikkunud oma kohustust mõjuva põhjuseta olulisel määral või muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud; (ii) osanik ei ole kohustuste rikkumist või osaühingu huvide kahjustamist lõpetanud vaatamata osaühingu kirjalikule hoiatusele (erandjuhtude kohta, mil eelnev hoiatus ei ole nõutav, vt alljärgnevalt).