Alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keerukus ja kulukus

Riigikohus selgitas kohtuasja nr 2-20-16369 kohta tehtud 15. juuni 2022. aasta kohtuotsuses alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise eripära ja sellise tegevusega kaasnevate töötajale makstavate hüvitiste kujunemist.

Riigikohtu otsuse asjaolude kohaselt töötas töötaja tööandja juures juriidilise osakonna direktorina töötasuga 3300 eurot kuus. Töötaja läks rasedus- ja sünnituspuhkusele ning seejärel lapsehoolduspuhkusele ning tööandja sõlmis töötaja asendamiseks tähtajalise töölepingu asendajaga. Hiljem asus asendaja vahetult enne töötaja tööle naasmist tööandja juurde ametisse juriidilise nõunikuna. Töötaja naasis lapsehoolduspuhkuselt tööle, kuid samal päeval andis tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 (koondamine töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise või muul töö lõppemise tõttu) alusel alates samast päevast. Tööandja selgitas koondamist sellega, et juriidilise osakonna direktori ametikoht on likvideeritud ja kahest osakonnas töötanud juristist üks viidi üle teise osakonda.

Töötaja hinnangul oli töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine, sest tööandja ei tõendanud töötaja töö lõppemist ega järginud TLS-is sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte kohustust, diskrimineerides töötajat olulise perekondliku kohustuse täitmise tõttu, ning kohustust eelistada tööle jäämisel alla kolmeaastast last kasvatavat töötajat.

Tasu maksmisest öö- ja ületunnitöö korral

Liisingueseme väärtusest läbi õigusprisma

Uued suunised Euroopast seoses töötasuga

Võeti vastu muudatused tööturumeetmete regulatsiooni ajakohastamiseks

Olulised muudatused pakendi- ja jäätmeseaduses

Riigikohus selgitas kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja hüvitamiskohustusega seonduvat

Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Riigikohus lappis seaduselünka

Kellele peab juhatuse liige tagasiastumisavalduse esitama?

Majandusaasta aruande esitamine uue äriregistri seaduse valguses

Riigikohus muutis oma senist praktikat seoses töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtajaga

Muudeti järjestikku sõlmitavate lühiajaliste töölepingute regulatsiooni ajutise töötamise korral

Täiendati kaugtöö korral tagatava ohutu töökeskkonna regulatsiooni

Alanud aastal jõustub äriregistri seadus

Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid

Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt

Osakapitali suurendamisel tekkivad õigussuhted

Tuleohutusreeglite täitmise tähtajad on lähenemas

Tööõiguse normid kerkivad nagu seened pärast vihma

Ärinime broneerimine

Äriregistrikanne kindlal kuupäeval

Uued tuuled äriõiguses

Töölepingu seaduse muutmisega tekkis täiendav kohustus ka töötajale

Täienevad tööandjate kohustused töötajate suhtes

Riigikohus selgitas solvava postituse autori isiku kindlakstegemist 

Välismaalaste palkamine muutus lihtsamaks ja soodsamaks

Kaupade allahindluse kuvamisel on uued reeglid

Riigikohus selgitas kahjunõude aegumistähtaja arvestamist

Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine 

Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni

Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve

Riigikohus lahendas küsimust korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamisest

Juhatuse liikme vastutus enne tema ametiaega tekkinud maksuvõla osas piirdub intressivõlaga

Kuidas osaühingus toimuva kohta teavet saada?

Riigikogus selgitas maakleritasu nõudeõigust seoses hea usu põhimõttega