Riigikohus lahendas pooltevahelist vaidlust küsimuses, kus pooled olid kokku leppinud eksklusiivses kinnisvara müümise nõustamisteenuses ning teenustasu maksmises kindla protsendina müügisummalt, mille minimaalne hind oli lepingus määratud. Vastavalt kokkuleppele pidanuks hageja saama teenustasu 1% ulatuses müügihinnalt, mis ei jää alla 11,2 miljoni euro.

Hageja viis kokku huvilisest ostja ja müüja, kes jõudsid müügitehingu sõlmimiseni summas 11 190 000 eurot, s.t 10 000 euro võrra väiksemas summas kui kostja esialgselt nõustus müüma. Hageja, tulles kostjale vastu ja arvestades läbirääkimisi, ei nõudnud teenustasu terves ulatuses, vaid esitas kostjale teenustasu arve 1% ulatuses 11 miljonist eurost, s.t summale 110 000 eurot. Kostja aga keeldus arvet tasumast, leides, et hagejal puudub teenustasu nõudmiseks alus, kuna täidetud polnud lepinguline nõue, et objekti müügihind on vähemalt 11,2 miljonit eurot. Samuti oli kostja seisukohal, et arve esitamisega on hageja ise näidanud, et müügihind oli 11 miljonit eurot, mis ei vastanud lepingule. Kohtud lugesid tõendatuks, et pooled olid tasu osas sõlminud erikokkuleppe – tulemustasu saamise õigus seati selgelt sõltuvusse hageja osutatud teenuse tulemusest. Riigikohus leidis, et kuna pooltevaheline kokkulepe tulemustasu osas sätestas selgelt, et kostjapoolne minimaalne hind, millega ta on nõus kinnisasja müüma, on 11,2 miljonit eurot, siis sai hageja lepingu sõlmimisel ka lähtuda eeldusest, et kostja ei ole nõus odavamalt lepingu objekti müüma, mistõttu polnud vajadust tulemustasu osas reguleerida lepingus ka olukorda, kus müügihind on siiski kokkulepitust madalam. Eeltooduga lükkas riigikohus ümber kostja seisukoha, et hagejal tekkinuks õigus teenustasule üksnes siis, kui müügihind oleks olnud 11,2 miljonit eurot või enam. Ehkki ostja oli esitanud kostjale pakkumise, mis oli väiksem kui müüja poolt esialgu aktsepteeritav minimaalne müügihind, jätkas kostja lepingulisi läbirääkimisi ega lõpetanud ka hagejaga sõlmitud lepingut, kasutades jätkuvalt viimase teenuseid. Riigikohtu hinnangul lõi kostja sellega hagejale usaldusel põhineva ettekujutuse, et ka madalam hinnatase täidab kostja miinimumeesmärki ning et ta on selle eesmärgi osas, mis puudutab miinimumhinda, nõustunud madalama hinnaga. Seega võis hageja mõistlikult järeldada, et kostja ei lähtu algselt miinimumhinnaga seotud tulemustasu kokkuleppest. Hagejale sellise ettekujutuse loomise järgselt vaidlusaluse lepingule tuginedes tulemustasu maksmisest keeldudes käitus kostja vastuoluliselt ja vastuolus hea usu põhimõttega. Eelnevat arvestades leidis riigikohus, et kostja on kohustatud hagejale tasuma kokkulepitud teenustasu ning rahuldas hagiavalduse. Riigikogus läbis 26. jaanuaril 2022 esimese lugemise Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta ühingute tegevusega seotud seadusandlust. Seadusemuudatustega soovitakse ühtlustada ja ajakohastada kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsiooni. Juriidiliste isikute hulgast muutub enim osaühingute regulatsioon. Äriregistri seaduse muutmisega soovitakse muuta osanike andmed äriregistri registrikaardi andmeteks ning osanike nimekirja pidamine hakkab toimuma äriregistris.