Kuidas seda aga kõige mõistlikumalt tagada, selgitab Elisa monitooringu osakonna juht Valdo Kiks.

Kui klient on esimene, kes sinu teenusega mingi rikke avastab, siis on selge, et monitooringus on veel arenguvõimalusi ja rakendatavad protsessid ning töövahendid tasuks üle vaadata.

Ettevõtted peaks end monitooringu olulisuse mõistmiseks üritama korraks panna kliendi kingadesse. Kujuta ette, et restoranis tuuakse kogemata lauda salat, kuhu on sattunud äraviskamisele minema pidanud köögiviljad. Rike, probleem, error on juba juhtunud.

floating_list

Nüüd on küsimus selles, mis saab edasi. Kui kõik töötab nagu peab, siis tõttab restorani töötaja või kokk ise laua juurde juba enne, kui klient viga märkab, viib valede toorainetega valmistatud salati minema ning pakub välja, kuidas edasi minna, samas tegeledes vea juurpõhjuse leidmisega.

Köögis tehti küll viga, kuid sellest saadi kähku aru ja klienti teavitati esimesel võimalusel ning pakuti välja lahendus. Selge näide halvasti töötavast monitooringust on aga see, kui klient ise peab teenindajale viitama, et miskit on vist korrast ära. Kui teenindaja on köögilt kuulnud, et viga võib olla tekkinud ja oskab kohe kliendi probleemi lahendada, on see juba pool võitu, samas kui kõige halvemal juhul peab teenindaja minema kööki uurima, et millest see klient üldse räägib.

Punase tule süttides peavad juhtuma õiged asjad

Seega on ilmselge, et töökindlate ja jätkusuutlike teenuste ja toodete pakkumine nõuab oma pakutava pidevat jälgimist ja põhjalike ning läbimõeldud monitooringusüsteemide juurutamist. Köögis vastutavad monitooringu eest kokad, IT-ettevõttes langeb jälgimiskohustus monitooringutiimidele, kes peavad tagama, et punase tule süttides hakkaks juhtuma õiged asjad ja õiged inimesed saaks vajaliku info.

Seejuures ei tasu ka arvata, et monitooring on midagi, millega peaks tegelema ainult teatud arenguetappi jõudnud ettevõtted. Vahet pole, kas tegu on väikese hamburgeriputkaga või üleriigilise meelelahutusettevõttega – monitooringuvajaduse tekkimiseks piisab juba ühest kliendist.

Ära ei tasu ka unustada, et monitooring ei saa olla järelmõte või muude tegevuste kõrvale viimasel hetkel poogitud asi, vaid pigem midagi, mis on protsesside külge juba esimestest hetkedest ehitatud.

Suurim väljakutse monitooringu juures on küsimus, kuidas luua ja leida tasakaal põhjalikkuse ja hallatavuse vahel. Hea monitooringusüsteem peaks andma ülevaate kõigest ettevõtte teenustega toimuvast, kuid samas mitte tegema põrgulärmi iga väiksema probleemi korral, mis kannataks tegelikult veidi oodata. Infot on alati palju, ent hea monitooringusüsteem peab seda praktiliselt ära kasutama.

Seetõttu on monitooringule endale mõtlemise kõrval sama kriitilise olulisusega oskus filtreerida välja müra ja panna süsteem – olgu see elektrooniline või köögis oma salatit vaatav kokk – mõistma, kui suure probleemiga tegu on: kriitiline ja vajab kohest tegelemist; probleemne, aga mitte kriitiline; hea teada.

Kuna iga monitooringutegevuse jaoks on tarvis andmeid, on tervikliku nähtavuse saavutamiseks määravalt oluline vajalikku infot koguda ka erinevatest kihtidest, mis võivad IT-ettevõtte puhul tähendada näiteks võrguseadmete või serverite toimivust, rakenduste olekut ning lõplikku kliendikogemust.

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et serveri peal rohelised tulukesed põlevad, siis ei tähenda see ilmtingimata seda, et seal jooksvad rakendused ka päriselt hästi toimiks või et kliendid saaks neid ootuspäraselt kasutada. Efektiivse monitooringutöö tagab täisvaate omamine.

Suuremate teenusepakkujate juures on selleks üles ehitatud spetsiaalsed monitooringukeskused või juhtimiskeskused, mis hoiavad silma peal teenuste ja teenuse pakkumiseks vajaliku taristu toimimisel ja kvaliteedil.

Samas ei pea monitooring alati suur olema. Kui ettevõte pakub kitsast teenust – näiteks kui tegu on väikese blogi või uudisteportaaliga – siis pole mõtet selle jälgimiseks ehitada üles tohutut keskkonda, vaid piisab mõne automaatteavituse seadistamisest. Süsteem peab vastama reaalsetele vajadustele.

Automatiseerimine kannab asjade eest ise hoolt

Õige info kogumiseks tuleb valida ka õiged töövahendid ja neid järjepidevalt uuendada. Maailmas on palju monitooringusüsteeme ning vastavalt vajadustele sobivad ja õigesti seadistatud töövahendid aitavad oluliselt kiiremini erinevaid kõrvalekaldeid avastada ja annavad lihtsasti arusaadava ülevaate oma teenuse tervisest.

Õigete lahenduste leidmine ei pruugi aga alati lihtne olla – teenuste ja süsteemide jälgimiseks on saadaval nii kallimaid kui ka vabavaralisi lahendusi ning nende valimisel ei saa ühe puuga väita, et tasuta lahendused on halvad ja kallid on head. See kõik sõltub sellest, mida soovitakse teha.

Elisas näiteks kasutame eri tüüpi monitooringulahendusi, alates võrgutarnija poolsetest haldustöövahenditest kuni võrguliikluse analüsaatorite ja universaalsemate monitooringurakendusteni Nagios ja Zabbix.

Nende kõrval on info esitlemiseks kasutusel erinevad visualiseerimise töövahendid nagu näiteks Grafana, samuti kasutame end-to-end monitooringu või automaattestimise süsteeme, mis simuleerivad reaalset teenuse kasutamist. Tööriistu on küll palju, kuid see-eest on need kõik valitud selge eesmärgiga – iga kruvi jaoks sobilik kruvikeeraja.

Mida enam tööriistu, seda olulisem on automaatika

Mida rohkem on ettevõtte monitooringuarsenalis tööriistu, seda olulisemaks muutub ka automaatika. Kui väikese veebilehe üht monitooringurakendust saab lihtsalt aeg-ajalt telefoniäpist vaadata, siis suuremate teenuste puhul aitavad automaatlahendused kanda hoolt rutiinse töö eest ja lasta spetsialistidel keskenduda raskematele teemadele.

Niisamuti suudab automaatika toimetada ööpäevaringselt, ühtlase kvaliteediga ning tuvastada erinevad anomaaliad kiiremini kui inimesed iial seda suudaks. Kuid inimaspekti olulisust ei saa alahinnata. Automaatika võib küll aidata, kuid kuskil peab olema keegi, kes suudaks hinnata, kas robot päriselt head tööd teeb ning suudab tekkinud probleemid päriselt ära lahendada.

Sestap tasub mõista, et oma pakkumise monitoorimine ei ole nišitegevus või midagi, mis näeb paberi peal äge välja. Kui ettevõtte väärtustab oma kliente, peaks monitooring olema midagi, mis on iga süsteemi külge juba esimestest hetkedest ehitatud.

Väiksemate teenuste puhul saab olla tegu väiksema lahendusega, suurema teenuste puhul suuremate lahendusega. Ei ole võimalik teha liiga palju, küll aga on võimalik teha liiga vähe – ning kõige halvem on teha üldse mitte midagi.

Elisa soovitus: kuidas vältida firmas olukorda, kus toote-teenuse rikkest teavitab sind klient

Rikke või probleemi korral peaks iga ettevõtja eesmärk olema klienti proaktiivselt teavitada või tema poole pöördunud kliendile vastata, et probleemiga juba tegeletakse.

Küberdirektiiv ähvardab Eesti ettevõtteid suurte trahvide ja halduskoormuse kasvuga

UUS AUDIO: Kogemus: kuidas töötab Eesti parim IT-juht ning mida vajab tööturg?

Veamäär toodangus (Production Bug Rate)

Tsükliaeg (Cycle Time)

Küberründe ohvriks on langenud iga viies kaupmees. „Teadlikkus kasvab alles kogemuse kaudu“

UUS AUDIO: Küberturvalisus ei alga IT-st, vaid juhtkonnast

IT juhi mõõdikukomplekt

Eesti IT-firma soovitused värbamiseks: too välja palgavahemik ja võimalik karjäär

UUS VIDEO: Tehisaru kasutamise eelduseks organisatsioonis on korras andmed

ELi uus andmemäärus pakub võimalust kasutada andmeid uuenduslike teenuste loomiseks

UUS VIDEO: Mida peab teadma tehisintellektist?

IT-alal pidurdab riigihangetes innovatsiooni intellektuaalomandi kuuluvus

UUS AUDIO: Finantskuritegude tõkestaja pettustest: isegi pereringis tuleks salasõna kokku leppida

5 olulist küsimust, mida küsida oma ettevõttes AI-lahenduste kasutamise kohta

UUS AUDIO: Statistikaamet lihtsustas andmete kogumist

UUS VIDEO: Kas juurutame tehisintellekti ilma eraldi osakonda loomata?

Eesti äpp saab isikusamasuse tõendamise funktsiooni

UUS VIDEO: Kuidas tehisintellekt muudab IT-äri?

I KVARTAL | Infos-sides oli nii vähe vabu ametikohti viimati üle 10 aasta tagasi

Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiiv aitab ettevõtte viia enamate klientideni

UUS AUDIO: Riigi digivärava arendused lihtsustavad ettevõtete suhtlemist riigiga

Mais suletakse riigi failivahetuskeskkond, andmed ja kontod kustutatakse

UUS AUDIO: Digiteenuste edu võti on kasutajakogemuse audit

Ära usalda mitte kedagi – mis on Zero Trust ja kuidas see aitab kaugtöökohtadega sisevõrku kaitsta?

Riigikogu arutas Hiina luure ligipääsu Eesti elanike andmetele

AKI sai mullu 184 teavitust andmekaitse nõuete rikkumistest. Vaata näiteid!

Millest alustada ettevõtte küberturvalisuse tõstmist?

UUS AUDIO: IT-turbe tõstmist survestatakse direktiiviga

UUS AUDIO: IT-ekspert: AI teeb petukirjad nii heaks, nagu oleks kirjutanud inimene

Riik lihtsustab Amazoni ja Microsofti pilvteenuste kasutust: hankeid pole enam vaja

UUS AUDIO: Küberkuritegevust hakkab piirama uus määrus: küsimus pole, kas küberintsident juhtub, vaid millal juhtub

1200 organisatsiooni vajab aasta lõpuks infoturbe auditit

Eestist sai üleilmse internetivabaduse koalitsiooni juht

AUDIO: Kuidas muuta Eesti ja Euroopa IKT-sektor konkurentsivõimelisemaks?

Riigi IT-majad mängisid läbi küberkriisi. „Igas organisatsioonis on kasutusel eri süsteemid“

Uued teemad IT juhtimise teabevaras

Teenuse osutamisele esitatavad nõuded

Ekspert: automaatne küberkaitse on odav, ent tekitab petliku turvatunde

UUS AUDIO: Miks on Eesti riigi IT juhtimine nii kehvasti korraldatud?

UUS AUDIO: Säästlikud pilvelahendused väikeettevõttele

Infoühiskonna teenuse mõiste

Riik paneb transpordi ja logistika digitaliseerimisse 5 miljonit. Hüvitatakse 90% kulust

Infoühiskonna teenused

ITL otsib ettevõtteid, kus hinnata tehisintellekti kasutamise riske

UUS AUDIO: Riik ei tohiks IT-teenuste osas erasektoriga liigselt konkureerida

UUS AUDIO: Pane tähele, millised riskid kaasnevad tehisaru kasutamisega

Jõustusid ELi tehisintellekti määruse nõuded. Osa riske on vastuvõetamatud

UUS AUDIO: Mida peab teadma enne äpi loomist?

RIA pakub ülevaadet IT-toodete ja -teenuste tellimise parimatest tavadest

Uuring: iga kolmas Eesti ettevõte on küberkaitseta

UUS AUDIO: Kuivõrd toetab digitaalne identiteet meid ELis piiriüleses äris?

Riik pakub ettevõtetele tuge reaalajamajanduse lahenduste arendamiseks ja juurutamiseks

Advokaat: suur osa AI kasutajaid ei taju selle ohte ega tagajärgi

UUS AUDIO: Infoturbestandard – kellele kohustuslik ja millal rakendada seda vabatahtlikult?

Riigikogu muudab finantssektori regulatsiooni, et vähendada küberriske

UUS AUDIO: Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu

Tehisintellekt viib küberkelmused hirmutavale tasemele

UUS AUDIO: Tehisarule pannakse päitsed pähe

UUS AUDIO: Jätkusuutlik tarkvaraarendus - miks, kuidas ja kellele?

Uuring: küberturbe tagamine Eesti ettevõtetes on märkimisväärselt vähenemas

Riik toetab ettevõtete digitaliseerimist viie miljoni euroga

Meilikonto sulgemise ja kustutamise reeglid

Küberkuriteod Eestis: vargused Paypalist ja Itella serverist, Põhja-Korea häkkerid

Kogemuslugu: masinõppe arengud Suurbritanniast vaadatuna

ChatGPT kasutuskogemuste mitmekesisus: küsitlusest selgub

UUS AUDIO: Robotid murravad koolitustesse: AI jälgib videotunnis takerdumiskohti

Koostööleping ja kontrollküsimused tarkvara juurutamiseks

KÜSITLUS: Kuidas ja kui tihti kasutad ChatGPT-d?

Värske uuring: alla kolmandiku eestlastest usaldab AI-l põhinevaid lahendusi

Tulemuslikkuse võtmenäitajad

UUS AUDIO: Kaks õpetlikku kogemuslugu andmete kasutamisest äris

Tööturu ennustused 2024. aastaks: palgašokk, iduvaimustus kahaneb, AI inimest ei asenda

Intsident ja probleem

KÜSITLUS: ChatGPT kasutamine

UUS AUDIO: Iduettevõtte digilahendus päästab toitu ja vähendab süsiniku jalajälge

Eksimus isikuandmete töötlemisel võib tuua kaasa ajutise või alalise andmetöötluse keelu

EL kohustab tõstma paljudel ettevõtetel küberturbe taset. Ilves: vajame kiireid samme

UUS  AUDIO: IT-firma juht avaldas, kuidas pääseda Microsofti-suguste jutule

OpenAI ChatGPT-4 ja DALL-E 3 ehk „Auto on ainult nii kiire kui selle kõige nõrgem rehv“

IGALE JUHILE | Riigi infosüsteemi ameti 11 soovitust ettevõttes küberturbe tagamiseks

UX-disain kiiresti muutuvas ärimaailmas

UUS AUDIO: Digiriigist personaalse riigini - mis hakkab muutuma?

Kolm Eesti ettevõtet lubasid teadlikult end häkkeritel rünnata. Loe, mis edasi juhtus

Millal ehitada üles oma arendustiim, mis olukorras võtta appi IT-partner?

UUS AUDIO: Värbaja tehnoloogiasektori palkadest: ralli on läbi, aga maraton jätkub

CGI uuring: vaid viiendik firmajuhte peab oma ärimudelit piisavalt agiilseks

Tarkvaratellimuse dokumenteerimine

Juulis küberrünnete tõttu varasemast enam teenusekatkestusi. Vaata, keda rünnati

UUS AUDIO: Tehisaru – sinu äripartner või tulevane ülemus?

UUS AUDIO: Tehisintellekt on masin, ära usalda seda pimesi

Küberrünnakute hulk on kasvanud plahvatuslikult viimase aastaga, ütles Elisa

UUS AUDIO: Digipööre ettevõttes loob võimalusi, aga ole valmis ka üllatusteks

Iga küberidu saab RIA ja Tehnopoli kiirendis 50 000 eurot, kuid peab täitma kindla tingimuse

Konkurentsipiirangu kokkuleppe näidis

UUS AUDIO: Iga teine andmeauditisse tulev andmekogu on vananenud, poolik või segane

Helmese arendusjuht: autonoomia ei tähenda vabakasvatust

Ideekonkurss

Sama tavaline kui arvutioskus. Ekspert: algteadmisi tehisintellektist peab omama iga juht

UUS AUDIO: Eksperdid: andmeid ja seadmeid tuleb küberohtude vältimiseks „vaktsineerida“

Uuring (2023): uude tehnoloogiasse investeeritakse Eestis lähiajal oluliselt vähem kui mujal maailmas

UUS AUDIO: Kolm müüti pilveteenustest: odav, kallis, ebaturvaline

KÜSITLUS | Eesti IT-ettevõtted prognoosivad kasumlikkuse kahanemist

„Kümme korda rohkem käivet“ ehk kuidas kasutajakogemuse ja -liidese disain äri edendab 

UUS AUDIO: Maanda turvariske veebis: soovitused, kuidas luua ettevõttele turvaline ja kiire ühendus

RIA: 2022. aasta küberründed ületasid aprillirahutuse aegseid sajakordselt

Maksuamet: äpi kaudu teenitud tulu tuleb deklaratsioonil kindlasti välja tuua

Millised riskid kaasnevad pilvelahenduse pimesi usaldamisega?

30% firmadest peab enda IT-turvalisust rahuldavaks. Asjatundjad: liigne optimism

UUS AUDIO: Koondamine IKT-sektoris? „Tööturul hakkab toimuma korrektsioonˮ

Tooteomaniku 8 suurimat viga

Valitsus kiitis heaks uue infoturbestandardi: „Nii era- kui ka avalikule sektorile loodud tööriistˮ

Diiselmootoriga sõidukeid ähvardab kasutusest kõrvaldamine

Eesti teadlaste kolm läbimurret. Enam pole tehnoloogilist takistust anda arvutile käsklusi

UUS AUDIO: Pipedrive’i tehnoloogiajuht: oleme häkkeritelt palju abi saanud

Infoturbejuht: ainuisikulise vastutuse asemel on vajalik laiapõhjaline küberturbe juhtimine

UUS AUDIO: Tehnoloogialuure eksperdid: piiluge ja võtke teistelt võimalikult palju üle

Vastuseks sagenenud rünnetele tugevdab Eesti EL-i miljonite eest Balkani riikide küberturvet

Kas tehisintellekt juba suudab küberturvalisust tagada?

Näited küberrünnetest: Eesti ettevõte langes neli korda lunavararünnaku ohvriks

UUS AUDIO: Delfi Meedia juht digitaliseerimisest: karisid on seal palju

Vaata IT-firmade uusi projekte, mida riik asus toetama. Suurim toetus üle miljoni euro

Viis küsimust, valimaks robotiseerimisele minevaid protsesse

Riik pani oksjonile 5G sagedusala, mis sobib maapiirkondadesse parema levi viimiseks

UUS AUDIO: Eestis on häbi mitte küberründe alla jääda, vaid seda hiljem eitada

Avaliku traadita interneti leviala loomine ja haldus

UUS AUDIO: Kaks aastat üleilmset kiibikriisi: kuidas mõjutab see Eesti ettevõtteid?

Hoolduslepingu näidis

Ekspert: iga ettevõte võiks kulutada 2% aastakäibest küberturbeks

Andres Sutt kinnitas järgmise, maapiirkondadele sobiva 5G konkursi tingimused

VIDEOPEATÜKK: Kuidas panna töötajad küberriskivabalt käituma?

Rekordiline hüpe: info ja side valdkonda lisandus aasta alguses tuhandeid uusi töötajaid

Mis on äriprotsesside väärtuspõhine analüüs

Eesti valmistub 5Gst sõltuva taristu küberkaitseks, kahjustamata reaalseid süsteeme

UUS AUDIO: Küberründeks tuleb valmis olla iga päev

Küberturbes on paranoilisus praegu pigem kasulik

Kuidas luua ettevõtte küberkaitse strateegiat Zero Trust arhitektuuri alusel?

Küberründed Ukraina vastu on valdavalt primitiivsed, ent see võib muutuda

Eesti riigivõrk sai uue tulemüüri, mis iga päev tuvastab tuhandeid rünnakukatseid

Kuhu jäi kübersõda Ukraina vastu või on see alles ees? Toome välja levinumad teooriad

Kui krüptoräkit koputab uksele: mida teha, et väljapressimistarkvara kahju ei teeks?

RIA: uut tüüpi libakirjad kasutavad ära sõda Ukrainas, annetusi küsitakse krüptorahas

Kasulik artikkel

Elisa soovitus: kuidas vältida firmas olukorda, kus toote-teenuse rikkest teavitab sind klient