Väärtpaberituruseadusega muudeti investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõudeid, et need võtaks paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske. Lisaks tõsteti virtuaalvääringu teenuse pakkujate osa- ja omakapitalinõuet 12 000 eurolt 100 000 eurole ja sõltuvalt tegevusalast 250 000 eurole. Maamaksuseadusega vähendatakse maksimaalseid maamaksumäärasid, mida kohalik omavalitsus saab kehtestada.

floating_list

Seaduse eesmärk on suurendada tarbijate usaldust ja kindlustunnet veebi teel tehingute tegemisel, samuti ajakohastada ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni, tulenevalt uutest tehnoloogiatest ning digitaalsetest võimalustest nii kaupade kui teenuste pakkumisel.

Samuti tõhustatakse seadusega karistusi tarbijate õiguste kaitseks kehtestatud õigusnormide rikkumise korral, et tagada turul võrdsed konkurentsivõimalused. Uued karistusmäärad ja seniste karistusmäärade suurendamine puudutab rikkumisi seoses tarbijale kohustusliku teabe esitamisega kauba või teenuse pakkumisel ning ebaausa kauplemisvõtte kasutamisega, sealhulgas allahindlustest teavitamisele kehtestatud ning muude tarbija õiguste kaitseks võlaõigusseaduses sätestatud nõuetega.

Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv, millega ajakohastatakse liidu tarbijakaitsenorme ja tagatakse nende parem täitmine.

Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Seadusega täiendati senist elatisabi määramise ja maksmise regulatsiooni pankrotimenetlusaegse elatisabi sätetega selliselt, et lapsel, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, oleks ka pankrotimenetluse ajal võimalik saada riigilt elatisabi. Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust.

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Seadusega muudeti investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõudeid, et need võtaks paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske.

Samuti vähendavad muudatused regulatiivset koormust professionaalsetele investeerimisteenuste osutajatele ja tõstavad hoiuste tagamise hüvitamise määra. Seadusega võeti üle kaks vastavat Euroopa Liidu direktiivi.

Seadus annab Finantsinspektsioonile õiguse nõuda investeerimisühingutelt teatud juhtudel täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. Seadusega muudeti investeerimisühingute kapitalinõudeid vastavalt sellele, milliseid teenuseid nad osutavad.

Muudeti ka investeerimisühingute juhtide ja juhtivtöötajate palkade maksmise tingimusi.

Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

• Seadus jõustus 01.04.2022, osaliselt jõustub 21.05.2022 ja 21.08.2023.

Seadusega viiakse autoveoseadus, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus jt seadused vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate direktiivide ja otsekohalduvate määrustega. Maanteepaketi eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused.

Rahvusvahelisel tasulisel autoveol hõlmatakse ühenduse tegevusloa nõudega ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass on 2500−3500 kilogrammi vahel. Tegevusloa saamiseks on vajalik koolituse läbinud veokorraldusjuhi olemasolu, kes vastutab vedaja juures korraldatavate autovedude eest.

Edaspidi tuleb autovedu teises riigis teostavale autojuhile maksta vähemalt lähetuse toimumise koha riigi töötasu alammäära suurust töötasu, sh ületunnitöötasu jm.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Seadusega reformitakse doktoriõpet selliselt, et doktorandid oleksid alustavad teadlased, kes teevad ülikooli või tööandja juures teadustööd. Samuti muudetakse riigi tagatud õppelaenu tingimusi õppurite jaoks soodsamaks ja kutsehariduse põhitoetuse määramist paindlikumaks.

Uue regulatsiooniga soovitakse tagada noorteadlaste järelkasv ja luua ettevõtlusdoktorantuur, mis edendab teadusasutuste ja ettevõtete koostööd.

Kujundatakse ümber doktorantide töötingimused ja keskkond, mis võimaldaks selget ja ühetaolist doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist ja tasustamist, et tõsta seeläbi doktoriõppe efektiivsust. Seadusega kaotatakse doktoranditoetus ja see asendatakse nooremteaduri töötasuga.

Töölepinguline suhe võimaldab doktorandile tagada sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastane tasustatud puhkus, võimalus saada haigushüvitist ja töötervishoiunõuete kohaldumine.

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

• Seadus jõustus 25.03.2022, osaliselt jõustub 01.05.2022.

Muudatusega suurendati läbi aktiivsete võrguteenuse kasutajate regulatsiooni hajatootmise võimalusi. See annab tarbijatele võimaluse aktiivsemalt elektriturul osaleda ning saada kasu eelkõige oma tarbimisharjumuste muutmisest.

Loodi energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamisega seotud regulatsioon, samuti agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon, et suurendada võrkude paindlikkust ja tarbijate energiatõhusust. Võrguettevõtjatele nähakse ette kohustus soetada turult pakkumismenetlusega paindlikkusmehhanisme. Samuti seab seadus tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke.

Seadusega tehti muudatused ka elektrituru- ja maagaasiseaduses, mis võimaldavad tarbijatele soodsamaid fikseeritud tähtajalisi hinnalepinguid.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Seaduse eesmärk on maandada virtuaalvääringute valdkonnas toime pandava rahapesu, terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamise riske.

Seadusega tugevdati Rahapesu Andmebüroo pädevust virtuaalvääringute teenuse loamenetluses ja järelevalves ning sätestati virtuaalvääringu teenuse pakkujatele rahvusvahelisele standardile vastavad nõuded. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate osa- ja omakapitalinõuet tõsteti 12 000 eurolt 100 000 eurole ning olenevalt tegevusalast 250 000 eurole. Rahapesu Andmebüroole anti õigus kontrollida oma töötajate ja ametnike tausta.

Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

• Seadus jõustus 15.03.2022, osaliselt jõustub 01.06.2023 ja 01.01.2024.

Seadusega tehtud muudatused ajakohastavad maa väärtuse hindamise kriteeriume ja viivad maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Muudatused ei puuduta kehtivat kodualuse maa maksuvabastust.

Seadusega tehakse muudatusi maa korralise hindamise põhimõtetes. Edaspidi hakkab korralist hindamist tegema Maa-amet eelkõige riiklike andmekogude andmete alusel. Maa korralisel hindamisel ei leita edaspidi enam tsoonide hindu, vaid hindamise tulemusena leitakse kohe igale maatükile maa maksustamishind.

Seaduse kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal ja edaspidi hakatakse hindama igal neljandal aastal. Maa korralise hindamise tulemusi hakatakse rakendama alates 2024. aastast.

Seadusega vähendatakse maksimaalseid maamaksumäärasid, mida kohalik omavalitsus saab kehtestada. Näiteks hakkab maksimaalne maksumäär olema elamumaal ja metsamaal senise 2,5 protsendi asemel 0,5 protsenti ning ärimaal 1 protsent maa maksustamishinnast.

Kodualuse maa maksuvabastust laiendatakse täies ulatuses maadele, mille üks sihtotstarvetest on elamumaa.

Kuna maa väärtus on pärast eelmist korralist hindamist tõusnud, tõusevad uute maa maksustamishindade kasutusele võtmisel ka tehnovõrkude talumistasud keskmiselt umbes 3,5–4 korda.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seadus

Seadusega muudeti erikohustustega isiku kohustusi konkreetsemaks, et tagada rahvusvaheliste sanktsioonide puhul hoolsusmeetmete kohaldamine, sarnaselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud meetmetega, võttes arvesse finantssanktsioonidele omaseid riske.

Seadusega soovitakse tagada, et erikohustustega isikud käsitleksid ka finantssanktsiooniga seotud riske süstemaatiliselt.

Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine

• Vastu võetud tervise- ja tööministri määrusega nr 25 / 18.03.2022.

• Avaldatud Riigi Teatajas 24.03.2022.• Määrus jõustus 01.04.2022.

Muuhulgas muudeti ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseisu ning hüvitise määramise ja maksmise korda.

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise tõttu

• Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 29 / 10.03.2022.

Riigihalduse ministri 26. veebruari 2020. a määruse nr 7 „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord” muutmine

• Vastu võetud riigihalduse ministri määrusega nr 12 / 11.03.2022.

Moderniseerimisfondi raha kasutamise ja aruandluse üldtingimused

• Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 25 / 10.03.2022.

Muudatused õigusaktides. Aprilli ülevaade

Advokaadibüroo Cuesta vandeadvokaat jurist Brigitta Jõgi

Ülevaate teevad advokaadibüroo Cuesta vandeadvokaat Eva Mägi ja jurist Brigitta Jõgi. 

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal aga lepitusmenetlust?

UUS AUDIO: Iseseisva otsustuspädevuse regulatsioon annab trumpkaardi juhtidele

Kas tööandja võib lõpetada lepingu hoiatuseta?

Kaugtöö kokkuleppe näidis inglise keeles

Töölepingu näidis alaealisega inglise keeles

UUS AUDIO: Leping sõlmitud, probleemid algavad ehk kuidas kinnisvara probleemideta müüa

Tööinspektsioon hoiatab: ainult juhendist ei piisa – uuel töötajal peab olema ka praktiline väljaõpe

Kaugtöö kokkuleppe näidis

Laienevad paindliku töötamise ja vabatahtliku ravikindlustuse saamise võimalused

UUS AUDIO: Praktikakoht kui talentide katsepolügoon – nutikas tööandja ei jäta seda kasutamata

Tööleping alaealisega

UUS AUDIO: Tuntavalt väiksem tarnekulu viib Eesti e‑poed kiiremini välismaa turule

1. septembrist muutuvad alaealiste tööle võtmise reeglid

Cirkle K: alaealisi tungib suvetööle rohkem kui kunagi varem

UUS AUDIO: Vaidlused kohtusaalist välja ehk mida võiks teada lepitusmenetlusest

UUS AUDIO: Tuhanded tehingud vaid minutitega – tulevikus palkavad suurfirmad endale AI‑läbirääkija

Maksuamet asub kontrollima hooajatöö pakkujaid

Võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise kokkuleppe näidis

Garantiileping inglise keeles

UUS AUDIO: Õigeks ajaks kinnitamata puhkusegraafik seab kollektiivpuhkuse plaanid ohtu

Tööandjad lükkavad ümber müüdid ja valed paindliku töötamise kohta

Registerpandi lepingu näidis inglise keeles

AUDIO: Tarmo Tamm konkurentsiseadusest: ettevõtjad ei mõista, et see seadus on neile oluline

Mida teha, kui tööandja ei anna kirjalikku lepingut

Osa pandilepingu näidis inglise keeles

UUS AUDIO: Kohtumenetluste avalikustamine loob läbipaistvust, kuid ka probleeme

Advokaadid: Balti riikides sagenevad eetikat puudutavad töövaidlused

Nõude pandileping inglise keeles

UUS AUDIO: Hoiatus koduostjatele: lepingutesse on tekkinud kahjulikud tingimused

Kohtulugu: 4 krõbedat õppetundi suulise töölepingu ja välismaalasega

Käenduslepingu näidis inglise keeles

UUS AUDIO: Firmade müügihinda mõjutavad nii kriisid kui ka x-faktor

Kõik, mida peab teadma töötajate puhkusi planeerides

Garantiikirja näidis inglise keeles

UUS AUDIO: Millised maksumuudatused ootavad meid järgmisel aastal

Vandeadvokaat: mida toob tööandjale paindliku töötamise kokkulepe

Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku järgmise aasta alampalga suuruse

UUS AUDIO: Mis on SaaS ehk kuidas tarkvara teenusena pakkuda?

Tööelu maksumuudatused palgast julgeolekumaksuni 2025–2026

Laolepingu näidis inglise keeles

Uued teemad lepingute teabevaras

UUS AUDIO: Fookuses laimuga seotud vaidlused: kui hästi teenivad elukutselised solvujad?

Tööandjad heidavad valitsusele ette seaduste turbomenetlust

Kasulik artikkel

Muudatused õigusaktides. Aprilli ülevaade