Valdkonnauudis

Autorid: Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kristen Michal, Autor: Liis Treimann

Riigikogu majanduskomisjon otsustas esimesele lugemisele saata riigihangete seaduse muudatused, mille tulemusena muutuks riigihanke menetlus sujuvamaks ja paindlikumaks.

Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal ütles, et riigihangete eesmärk on riigile võimalikult soodsate ja selgete lepingute sõlmimine, kuid praegu kehtivate normide puhul on ette tulnud puudusi, mis raskendavad seaduse eesmärkide täitmist ning suurendavad hankijate ja ettevõtjate töö- või halduskoormust.

Michal lisas, et suur osa eelnõuga tehtavatest muudatustest on suunatud praktiliste probleemide lahendamisele, millega hankijad ja pakkujad on silmitsi sattunud ning tõrgete eemaldamisel muutuks riigihanke menetlus sujuvamaks ja ka paindlikumaks.

Nii näiteks tuleb eelnõu järgi need hankelepingu rikkumised, mis võivad tingida pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise, märkida registrisse 30 päeva jooksul pakkujale hankelepingu rikkumise eest sanktsiooni rakendamisest arvates. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb märge teha koos hankelepingu täitmise andmete esitamisega, mis võib pärssida kõrvaldamise aluse kohaldamist.

Eelnõu kohaselt saab ka kohaliku maksuvõla puudumist kontrollida ja maksuvõlaga pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada, kui hankija on selle riigihanke alusdokumentides eraldi ette näinud. Kehtiva seaduse järgi tuleb kohaliku maksuvõla puudumist alati kontrollida, mis ei pruugi kõikides riigihangetes olla asjakohane.

Majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester sõnas, et praktikas on ilmnenud, et mõned valikud, mis riigihangete seaduse kehtestamisel sai tehtud, ei ole ennast õigustanud. Samuti viiakse tema sõnul muudatustega riigihangete direktiividega kooskõlla need sätted, millele on tähelepanu juhtinud Euroopa Komisjon ja mille puudulikkust on erinevad riigihangete osapooled seaduse rakendamisel märganud. „Tasub mainida, et muudatuste tulemusena suureneb ühelt poolt paindlikkus ja teiselt poolt õiguskindlus. Lisaks välistavad muudatused ebamõistlike tähtaegade kehtestamise ja annab pakkujatele võimaluse kvaliteetse pakkumuse koostamiseks,” selgitas Sester.

Näiteks pikendatakse lihthankemenetluses asjade ja teenuste hankelepingute puhul kohustuslikku minimaalset pakkumuste esitamise tähtaega viielt tööpäevalt kümnele päevale. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses kehtestatakse kehtivas seaduses puudu olev minimaalne pakkumuste esitamise tähtaeg – 15 päeva.

Allikas: finantsuudised.ee

Dokumendinäidiste teabevara peatüki 1.4 alt leiate mitu dokumendinäidist, mida kasutada riigihankes osalemisel.