Riigikogus selgitas maakleritasu nõudeõigust seoses hea usu põhimõttega

Riigikohus lahendas pooltevahelist vaidlust küsimuses, kus pooled olid kokku leppinud eksklusiivses kinnisvara müümise nõustamisteenuses ning teenustasu maksmises kindla protsendina müügisummalt, mille minimaalne hind oli lepingus määratud. Vastavalt kokkuleppele pidanuks hageja saama teenustasu 1% ulatuses müügihinnalt, mis ei jää alla 11,2 miljoni euro. 

Hageja viis kokku huvilisest ostja ja müüja, kes jõudsid müügitehingu sõlmimiseni summas 11 190 000 eurot, s.t 10 000 euro võrra väiksemas summas kui kostja esialgselt nõustus müüma. Hageja, tulles kostjale vastu ja arvestades läbirääkimisi, ei nõudnud teenustasu terves ulatuses, vaid esitas kostjale teenustasu arve 1% ulatuses 11 miljonist eurost, s.t summale 110 000 eurot. Kostja aga keeldus arvet tasumast, leides, et hagejal puudub teenustasu nõudmiseks alus, kuna täidetud polnud lepinguline nõue, et objekti müügihind on vähemalt 11,2 miljonit eurot. Samuti oli kostja seisukohal, et arve esitamisega on hageja ise näidanud, et müügihind oli 11 miljonit eurot, mis ei vastanud lepingule. Kohtud lugesid tõendatuks, et pooled olid tasu osas sõlminud erikokkuleppe – tulemustasu saamise õigus seati selgelt sõltuvusse hageja osutatud teenuse tulemusest. Riigikohus leidis, et kuna pooltevaheline kokkulepe tulemustasu osas sätestas selgelt, et kostjapoolne minimaalne hind, millega ta on nõus kinnisasja müüma, on 11,2 miljonit eurot, siis sai hageja lepingu sõlmimisel ka lähtuda eeldusest, et kostja ei ole nõus odavamalt lepingu objekti müüma, mistõttu polnud vajadust tulemustasu osas reguleerida lepingus ka olukorda, kus müügihind on siiski kokkulepitust madalam. Eeltooduga lükkas riigikohus ümber kostja seisukoha, et hagejal tekkinuks õigus teenustasule üksnes siis, kui müügihind oleks olnud 11,2 miljonit eurot või enam. Ehkki ostja oli esitanud kostjale pakkumise, mis oli väiksem kui müüja poolt esialgu aktsepteeritav minimaalne müügihind, jätkas kostja lepingulisi läbirääkimisi ega lõpetanud ka hagejaga sõlmitud lepingut, kasutades jätkuvalt viimase teenuseid. Riigikohtu hinnangul lõi kostja sellega hagejale usaldusel põhineva ettekujutuse, et ka madalam hinnatase täidab kostja miinimumeesmärki ning et ta on selle eesmärgi osas, mis puudutab miinimumhinda, nõustunud madalama hinnaga. Seega võis hageja mõistlikult järeldada, et kostja ei lähtu algselt miinimumhinnaga seotud tulemustasu kokkuleppest. Hagejale sellise ettekujutuse loomise järgselt vaidlusaluse lepingule tuginedes tulemustasu maksmisest keeldudes käitus kostja vastuoluliselt ja vastuolus hea usu põhimõttega. Eelnevat arvestades leidis riigikohus, et kostja on kohustatud hagejale tasuma kokkulepitud teenustasu ning rahuldas hagiavalduse. Riigikogus läbis 26. jaanuaril 2022 esimese lugemise Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta ühingute tegevusega seotud seadusandlust. Seadusemuudatustega soovitakse ühtlustada ja ajakohastada kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsiooni. Juriidiliste isikute hulgast muutub enim osaühingute regulatsioon. Äriregistri seaduse muutmisega soovitakse muuta osanike andmed äriregistri registrikaardi andmeteks ning osanike nimekirja pidamine hakkab toimuma äriregistris.

Eesti Pank muutis uute eluasemelaenude väljastamise reegleid pankade jaoks

Ühtlustusid lühiajalisele majutusele kohalduvad üleeuroopalised nõuded

Äriregistris on võimalik broneerida ärinime ja taotleda kande tegemist kindlal kuupäeval

Raielubade keelamiseks esitatavad kaebused ei tohi olla liiga üldised

Käibemaksupettuse-vastane võitlus piiriüleses e-kaubanduses

Kõikide korteriomanike kokkuleppel on võimalik kehtestada parkimiskaardi nõue

Uuel aastal jõustuvad mitmed maksumuudatused

Kas Sinu laenulepingu intress on ikka kehtiv?

Kinnisasjale ligipääsu määramine üle naabrimehe kinnistu

Üürilepingu tingimused kehtivad ainult lepingu osapooltele

Tarbijad võivad saada kollektiivse kaebamise võimaluse

1. jaanuarist muutub töötajate puhkeaja regulatsiooni tõlgendus 

Tellija nõuete esitamise võimalikkus otse alltöövõtja vastu

Kinnisasja enampakkumisel osalemise tagatisraha kokkuleppe vorminõue

Jõustusid finantssektorit puudutavad EL-i õiguse haldustrahvid ja -meetmed

Äriregistri kannete õiguslike aluste eristamine ja asjaolude selgitamine

Leppetrahvi kokkuleppe vorminõue kinnistuga seotud lepingueelsetes läbirääkimistes

Leppetrahvi nõudmise teavitus olgu selge ja esitatud mõistliku aja jooksul

Autosõidukulu kasv ei piirdu üksnes mootorsõidukimaksuga

Kas aktsiaselts võib keelduda dividendi väljamaksmisest, kui üldkoosolek on otsustanud aktsionäridele dividendi maksta?

Algab töövõtuahela ja töötamise aja elektrooniline registreerimine ehitusobjektil

Tegevdirektoriga sõlmitud teenuse osutamise leping võib vaatamata oma vormile kvalifitseeruda sisuliselt töölepinguks 

Kas töötaja võib saata oma isiklikule e-mailile tööandja ärisaladusi sisaldavaid dokumente?

Riigikohus selgitas panga kui kontohalduri poolt hallatavas veebikeskkonnas (internetipangas) kuvatavate tehingutega seonduvaid õiguslikke küsimusi

Riigikohus selgitas pankrotimenetluses esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamise eeldusi

Riigikohus selgitas osaniku väljaarvamisega osaühingust seonduvat

Tasu maksmisest öö- ja ületunnitöö korral

Liisingueseme väärtusest läbi õigusprisma

Uued suunised Euroopast seoses töötasuga

Võeti vastu muudatused tööturumeetmete regulatsiooni ajakohastamiseks

Olulised muudatused pakendi- ja jäätmeseaduses

Riigikohus selgitas kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja hüvitamiskohustusega seonduvat

Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Riigikohus lappis seaduselünka

Kellele peab juhatuse liige tagasiastumisavalduse esitama?

Majandusaasta aruande esitamine uue äriregistri seaduse valguses

Riigikohus muutis oma senist praktikat seoses töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtajaga

Muudeti järjestikku sõlmitavate lühiajaliste töölepingute regulatsiooni ajutise töötamise korral

Täiendati kaugtöö korral tagatava ohutu töökeskkonna regulatsiooni

Alanud aastal jõustub äriregistri seadus

Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid

Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt

Osakapitali suurendamisel tekkivad õigussuhted

Tuleohutusreeglite täitmise tähtajad on lähenemas

Tööõiguse normid kerkivad nagu seened pärast vihma

Ärinime broneerimine

Äriregistrikanne kindlal kuupäeval

Uued tuuled äriõiguses

Alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keerukus ja kulukus

Töölepingu seaduse muutmisega tekkis täiendav kohustus ka töötajale

Täienevad tööandjate kohustused töötajate suhtes

Riigikohus selgitas solvava postituse autori isiku kindlakstegemist 

Välismaalaste palkamine muutus lihtsamaks ja soodsamaks

Kaupade allahindluse kuvamisel on uued reeglid

Riigikohus selgitas kahjunõude aegumistähtaja arvestamist

Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine 

Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni

Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve

Riigikohus lahendas küsimust korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamisest

Juhatuse liikme vastutus enne tema ametiaega tekkinud maksuvõla osas piirdub intressivõlaga

Kuidas osaühingus toimuva kohta teavet saada?